Peresisene lapsendamine

​

01. jaanuaril 2016 hakkas Eestis kehtima kooseluseadus, mille § 15 sätestab õiguse lapsendada registreeritud elukaaslase lapse. Registreeritud elukaaslane saab õiguse lapsendada teise registreeritud elukaaslase bioloogilise lapse ja lapse, kelle teine registreeritud elukaaslane oli lapsendanud enne kooselulepingu sõlmimist (edaspidi peresisene lapsendamine). Lapsendamisele kohaldatakse perekonnaseaduse sätteid ja see ei erine kuidagi abielus teise abikaasa järeltulija lapsendamisprotsessist.

 

Kooseluseaduse rakendusaktide puudumine ei takista lapsendamist ning lapsendamise käigus antud õiguseid ja kohustusi ei saa hiljem kooseluseaduse (rakendusaktide) muutmise tõttu ära võtta. Juhul kui kooseluseaduse sisu peaks muutuma nõnda, et peresisene lapsendamine ei ole tulevikus enam võimalik, mõjutab see lapsendada soovijaid alates kehtima hakkamise hetkest.

 

Millest alustada?

Alates 2017. aastast korraldab lapsendamise protsessi Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Esiteks tuleb nende poole pöörduda esmaseks nõustamiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 152 lg 6 on SKA kohustatud nõustama vanemat, kes soovib anda nõusolekut enda lapse lapsendamiseks. Lapsendajale ja vanemale selgitatakse nende õigusi ja protsessi õiguslikke tagajärgi ning lapsendaja täidab lapsendamise avalduse.

 

Keda saab peresiseselt lapsendada?

Peresiseselt saab lapsendada alaealist last, kui ühe vanema kanne sünniaktis või rahvastikuregistris puudub; vanem, on andnud nõusoleku lapsendamiseks; vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama; vanema viibimiskoht on kestvalt teadmata või vanemalt on täielikult ära võetud lapse isikuhooldus (PKS 135).

 

Milliseid dokumente on vaja?

• ärakiri lapse sünnitunnistusest;

• dokument lapse tervisliku seisundi kohta;

• dokument, millest nähtub, et last võib lapsendada, nt viide kohtulahendile vanema hooldusõiguse äravõtmise kohta, vanema surmatõend, vanema nõusolek lapsendamiseks vms;

• lapse nõusolek lapsendamiseks (alates 10. eluaastast);

• lapsendaja isikut tõendav dokument;

• dokument lapsendaja tervisliku seisundi kohta;

• ärakiri lapsendaja ja lapse vanema kooselulepingust;

• karistusregistri teade lapsendaja kohta;

• dokument, mis annab ülevaate lapsendaja varalisest seisundist;

• dokument, mis sisaldab pereuuringu käigus kogutud andmeid;

• kokkuvõte lapsendada sooviva isiku elamistingimustest;

• riigilõivu tasumise maksekorralduse koopia

​

Mis edasi?

Pärast lapsendamise avalduse esitamist teeb SKA spetsialist kodukülastuse ja pereuuringu ning hindab lapsendaja sobivust kodukülastuse, pereuuringu ja kogutud dokumentide põhjal. Seejärel esitab SKA kogutud dokumendid ja lapsendaja avalduse lapsendatava elukohajärgsesse kohtusse. Pärast avalduse menetlusse võtmist toimub kohtuistung, mille toimumise aja kohta teavitab osapooli kohus . Praktika kohaselt toimuvad kohtuistungid hiljemalt kuu jooksul.

 

Kohtuistung

Ekslikult arvatakse, et lapsendamise puhul on vajalik palgata esindamiseks jurist või advokaat. Tegelikult on kogu protsess osalejatele arusaadav, toimingud on lahti seletatud ning kohtuistungiks ei pea ennast eraldi ette valmistama ega juristi/advokaati leidma. Lapsendamise istungid on kinnised. Istungil kuulatakse lapsendaja ära, vajadusel kaasatakse laps tema nõusoleku küsimiseks. Seejärel esitab SKA kohtule kogutud andmed ja hinnangu.

​

Lapsendamise otsuse kohta teeb kohus määruse ning see jõustub hetkest, kui määrus toimetatakse lapsendajale kätte. Lapsendamine on õiguslike tagajärgedega, lapsendaja on lapse seaduslik vanem, talle kehtivad kõik bioloogilise vanemaga võrdsed õigused ja kohustused ning selle õiguslikud tagajärjed on pöördumatud. Rahvastikuregistrisse tehakse kanne lapse ja vanema staatuse tekkimise kohta.