Korraldasime üleriigilise kampaania LGBT+ õpilaste olukorrast koolis. Kampaania oli nähtav ja kuuldav tänavatel, veebis ja raadios. Kampaania lehel olid LGBT+ inimeste audiolood ning numbrid meie koolikeskkonna uuringust. Lehte külastas mitukümmend tuhat inimest.
Esitasime esimest korda koos võrdse kohtlemise võrgustikuga ÜROle aruande inimõiguste kohta Eestis, mille LGBT-teemalise peatüki kirjutas ühingu huvikaitsejuht Aili Kala. Aruande põhjal tegi Aili ÜROs ka ettekande ning kohtus välisriikide esindajatega, kes omakorda tegid selle põhjal Eestile soovitusi olukorra parandamiseks.
Saime esmakordselt kutse presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Esimese naispaarina osalesid vastuvõtul ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre ja jurist-huvikaitseekspert Aili Kala. Sama aasta kevadel sai Vabariigi President Kersti Kaljulaid ühingult Vikerkaarekangelase auhinna ning kohtus Kadriorus taas Kristeli ja Ailiga.
Avaldasime Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu tulemused ja alustasime tööd haridusprojektiga, mille eesmärk on koostöös valdkonna organisatsioonide ja spetsialistidega muuta koolikeskkond LGBT+ ja teistele haavatavatele noortele turvalisemaks.
Jätsime koroonaviiruse tõttu Baltic Pride festivali Tallinnas planeeritud kujul ära, kuid korraldasime peamiselt veebis toimunud nädalapikkuse festivali.
Hakkasime tegema ühingu raadiosaadet "Argieluvõrdsus" IDA Raadios.
Korraldasime koostöös ECOMiga noortele ja haridusvaldkonna töötajatele hariduskonverentsi "Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu".
Tähistasime Eesti LGBT Ühingu 10. sünnipäeva.
Korraldasime Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu.
Koostasime ülevaate, kas ja kuidas on Eesti järginud Euroopa Komisjoni soovitusi LGBT+ inimeste diskrimineerimise vähendamiseks.
Algatasime koostöö politsei ja sotsiaalkindlustusametiga.
Korraldasime koostöös Tallinn Pride'iga Tallinnas kultuurifestivali Baltic Pride, kus osales mitu tuhat inimest ning esimest korda üle kümne aasta toimus Eestis pride-marss.
Käisime esimest korda Eesti iseseisvumise taastamise aastapäeva puhul presidendi roosiaia vastuvõtul ja kohtusime president Kersti Kaljulaiuga.
Haridus- ja teadusminister muutis haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivat määrust. Tänu sellele on transsoolistel inimestel võimalik taotleda uusi hariduslikke dokumente, kui isikukood on pärast õpinguid muutunud. Määruse muutmisse andis oma panuse ka Eesti LGBT Ühing.
Korraldasime teise Baltic Pride festivali Tallinnas, mille puhul kutsus riigikogu esimees Eiki Nestor korraldajad ja partnerid Riigikogu valgesse saali vastuvõtule. See oli meie püüdlustele selleks hetkeks kõrgeim avalik tunnustus.
Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse, mille nimel olime aastaid tööd teinud.
Tähistasime esimest korda IDAHOTi päeva ehk päeva LGBT-vaenu vastu, mille puhul heiskasid vikerkaarelipud näiteks Ameerika Ühendriikide, Kanada, Suurbritannia ja Austria saatkonnad. Toimus erakondade paneelarutelu, milles kõlas esimest korda avalikult mõte teha kooseluseaduse vastuvõtmiseks parteideülest koostööd.
Nimetasime Eesti Gei Noored ümber Eesti LGBT Ühinguks ning hakkasime rohkem keskenduma huvikaitse- ja koolitustegevusele.
Alustasime õpetajate koolitamist LGBT+ teemadel.
Korraldasime esimese Baltic Pride festivali Tallinnas, koduse nimega OMA ("oma maailma avardamise") festival.
Avasime kogukonnakeskuse OMA ("oma maailma avardamise") Keskus. Avamisel osales sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Nii keskuses kui ka mujal meie eestvedamisel hakkasid toimuma erinevad tugigrupid.
Režissöör Roland Javornik väntas filmi “Two Prides, Two Worlds”, milles osalesid ka tollased Eesti Gei Noored.
Avaldasime artiklikogumiku “Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest”.
Riias toimus esimene Baltic Pride festival, milles osalesime koos Läti ja Leedu organisatsioonidega.
Registreerisime ühenduse Eesti Gei Noored.
Tartu ja Tallinna aktivistid kohtusid Siguldas esimese Baltic Pride festivali arutlusõhtul teiste Baltimaade aktivistidega ja ühtlasi otsustasid registreerida notari juures ühise Eesti grupi.
Tallinnas tuli kokku ühendus Tallinna Gei Noored, Tartus Tartu Gei Noored.
Eesti LGBT Ühingu asutajad on Ago Press, Ilke Ester Jaspers, Jaan Kroon, Janika Saul, Madle Saluveer ja Maret Ney.
Ühingu presidendid:
Ilke Jaspers (2008–2009)
Hanna Kannelmäe (2009–2010)
Maret Ney (2010–2012)
Helen Talalaev (2012–2016)
Aili Kala (2016–2017)