Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine

Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (soomarker, isikukood ja nimi).

 

Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 1999. aastal vastu võetud määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Neis õigusaktides kasutatakse aegunud termineid „soovahetus“, „soo muutmine“ ja „transseksuaalsus“. Trans-inimeste väärikust austavad terminid on soo tunnustamine, sooline üleminek, transsoolisus ja trans-identiteet. 

 

Eestis kehtivate õigusaktide järgi otsustab soo tunnustamise ja soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste üle Sotsiaalministeeriumi all tegutsev arstlik ekspertiisikomisjon (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta ei juriidilisi sooandmeid ega alustada hormoonravi. Hormoonraviks annab komisjon loa pärast esimest kohtumist, kuid sooandmete muutmiseks tuleb komisjoniga kohtuda ka teist korda ja seda umbes aasta pärast esimest kohtumist. Kui sa soovid oma sooandmeid muuta, siis anna sellest komisjoni liikmetele juba esimesel kohtumisel teada, ning küsi kohe, millal on sul võimalik nendega teist korda kohtuda.

 

1999. aastal vastu võetud määrus on tänaseks aegunud, kuid uut valdkonda reguleerivat määrust ei ole vastu võetud. Seetõttu ei vasta tänane soo tunnustamise ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise praktika enam määruses kirjutatule. Näiteks peab määruse järgi sooandmete muutmiseks alustama hormoonravi ning hormoonraviga alustamiseks peab läbima geneetilised uuringud. 2022. aasta veebruaris tööd alustanud komisjoni koosseis on aga kinnitanud, et sellised nõuded on vastuolus meditsiiniõiguste põhimõtetega ning sellest lähtuvalt need enam ei kehti. 

 

Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine“. 

Kuidas alustada

 

Hormoonraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud:

  • Võta ühendust Sotsiaalministeeriumiga, et anda teada oma soovist kohtuda komisjoniga. Selleks saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile info@sm.ee. Avalduses peaks olema kirjas:

    • sinu juriidiline nimi,

    • sinu isikukood, 

    • sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) 

    • sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel,

    • kas tegemist on esimese või teise komisjoniga ja

    • pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonravi või soov muuta oma sooandmeid). 

 

Komisjoniga kohtumine

Komisjoniga kohtumise eest tuleb Haigekassaga kindlustatutel tasuda visiiditasu 5 eurot, tervisekindlustuse puudumisel 66,87 eurot vastavalt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelule. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). 

 

Kuigi komisjoni moodustamise käskkirja järgi ei tohi komisjoniga kohtumise ooteaeg ületada kolme kuud, on hetkel järjekord komisjoni juurde pikem. Kui järg jõuab sinu kätte, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn). Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonravilt, kui sa seda soovid) ootad.

 

Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiiline, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu digilukku, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Vaimse tervise probleemid ja mured ei ole komisjonilt positiivse otsuse saamisel takistuseks ning seetõttu ei ole vaja neid ka varjata või minimeerida.  

Hormoonravi

 

Kui soovid alustada hormoonraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee). Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu verekoostisele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. 

 

Kui oled komisjoni ees käinud, saad 1–1,5 kuu pärast postiga või meili teel tervise- ja tööministri käskkirja, mis annab sulle loa pääseda ligi üleminekuga seotud meditsiiniteenustele. Kui sa hormoonravi ei soovi, siis sa ei pea ega saa esimese komisjoni järgselt midagi teha. Kui sa soovid hormoonravi, saad uuesti endokrinoloogi juurde minna ning varem määratud raviplaani järgi hormoonraviga alustada. Endokrinoloogi juurde minnes võta ministri käskkiri endaga kaasa. Hormoonravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. 

Dokumentide uuendamine

 

Juriidiliste sooandmete muutmiseks tuleb pöörduda teist korda komisjoni poole. Senise praktika järgi mitte varem, kui üks aasta pärast tervise- ja tööministri käskkirja väljastamise kuupäeva, kuid see tasub esimesel kohtumisel komisjonis üle küsida. Kui sa ei soovi oma soomarkerit muuta või kui Eestis ei ole sulle sobivat soomarkerit, siis ei ole põhjust teist korda komisjoni poole pöörduda.   

 

Sooandmete muutmiseks tuleb pärast teist komisjoni sealt saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma kohaliku omavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (avaldus täidetakse kohapeal). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi, mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente.

 

Eestis on võimalik muuta eesnime ka soomarkerit muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 100 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib.