Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine

​

​

Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi).

 

Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 1999. aastal vastu võetud määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Neis õigusaktides kasutatakse aegunud termineid „soovahetus“, „soo muutmine“ ja „transseksuaalsus“. Trans-inimeste väärikust austavad terminid on soo tunnustamine, sooline üleminek, transsoolisus ja trans-identiteet. 

 

Eestis kehtivate õigusaktide järgi otsustab soo tunnustamise ja soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste üle Sotsiaalministeeriumi all tegutsev arstlik ekspertiisikomisjon (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta ei juriidilisi sooandmeid ega alustada hormoonravi. Hormoonraviks annab komisjon loa pärast esimest kohtumist, kuid sooandmete muutmiseks tuleb komisjoniga kohtuda ka teist korda ja seda määruse kohaselt kahe aasta möödumisel pärast esimest kohtumist. Kui sa soovid oma sooandmeid muuta, siis anna sellest komisjoni liikmetele juba esimesel kohtumisel teada, ning küsi kohe, millal on sul võimalik nendega teist korda kohtuda. On võimalik, et saad kohtuda komisjoniga ka varem.

 

1999. aastal vastu võetud määrus on tänaseks aegunud, kuid uut valdkonda reguleerivat määrust ei ole vastu võetud. Seetõttu ei vasta tänane soo tunnustamise ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise praktika enam määruses kirjutatule. Näiteks ei ole geneetilised uuringud enam nõutud. 2022. aasta veebruaris tööd alustanud komisjoni koosseis on kinnitanud, et kromosomaalse soo määramine geneetiku poolt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, kohustuslikud geneetilised uuringud on ebaeetilised ning sellest nõudest on loobutud.

 

Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine“.  

​

Kuidas alustada

 

Hormoonraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud:

​

• Võta ühendust Sotsiaalministeeriumiga, et anda teada oma soovist kohtuda komisjoniga. Selleks saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@sm.ee. Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt.

• Avalduses peaks olema kirjas:

  • sinu juriidiline nimi,

  • sinu isikukood, 

  • sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) 

  • sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel,

  • kas tegemist on esimese või teise komisjoniga ja

  • pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonravi või soov muuta oma sooandmeid). 

​

​

​

Komisjoniga kohtumine

​

Komisjoni kohtumised toimuvad üldreeglina üks kord kuus. See on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). 

 

Kuigi komisjoni moodustamise käskkirja järgi ei tohi komisjoniga kohtumise ooteaeg ületada kolme kuud, on hetkel järjekord komisjoni juurde pikem. Kui järg jõuab sinu kätte, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonravilt, kui sa seda soovid) ootad.

 

Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiiline, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu digilukku, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, identiteet on püsiv olnud vähemalt kaks aastat.

​

​

Hormoonravi

 

Kui soovid alustada hormoonraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee). Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. 

 

Komisjonga kohtumise järgselt saad 1–1,5 kuu pärast postiga või meili teel terviseministri käskkirja, mis annab sulle loa pääseda ligi üleminekuga seotud meditsiiniteenustele. Kui sa hormoonravi ei soovi, siis sa ei pea ega saa esimese komisjoni järgselt midagi teha. Kui sa soovid hormoonravi, saad uuesti endokrinoloogi juurde minna ning varem määratud raviplaani järgi hormoonraviga alustada. Endokrinoloogi juurde minnes võta ministri käskkiri endaga kaasa. Hormoonravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. 

​

Dokumentide uuendamine

 

Juriidiliste sooandmete muutmiseks tuleb pöörduda teist korda komisjoni poole. Kehtiva määruse järgi kaks aastat pärast terviseministri käskkirja väljastamise kuupäeva, kuid see tasub esimesel kohtumisel komisjonis üle küsida. Kui sa ei soovi oma sooandmeid muuta või kui Eestis ei ole sulle sobivat sootähist, siis ei ole põhjust teist korda komisjoni poole pöörduda.   

 

Sooandmete muutmiseks tuleb pärast teist komisjoni sealt saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi, mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit.

 

Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 100 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele

Pikemalt saad lugeda selle kohta siit.

​

​