Seksuaalne orientatsioon

Inimese seksuaalsus on lai mõiste, mis sisaldab bioloogilisi, erootilisi, füüsilisi, emotsionaalseid, sotsiaalseid ja vaimseid aspekte. See tähendab, et lisaks bioloogilisele paljunemisvõimele hõlmab see kultuurilisi ja sotsiaalseid faktoreid. Inimese seksuaalsus areneb sünnist surmani. Seksuaalsuse üks osa on seksuaalne orientatsioon, mis näitab kas ja millisest soost inimeste suhtes keegi külgetõmmet tunneb, näiteks võib inimene olla hetero-, homo-, bi-, pan- või aseksuaalne.

Seksuaalse orientatsiooni üldmõiste alla kuulub sageli nii füüsiline kui ka romantiline külgetõmme, mis ühe inimese puhul võivad, kuid ei pruugi ühtida. Näiteks võib inimene olla biseksuaalne ja homoromantiline, mis tähendab, et ta soovib seksuaalsuhteid nii endaga samast kui ka erinevast soost inimestega, kuid emotsionaalseid ja romantilisi suhteid soovib luua vaid endaga samast soost inimestega.

Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni."

Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.