.png)
LGBT+ noored vajavad vaimse tervise spetsialistide teadlikku ja toetavat lähenemist, kuna neil on suurem risk kogeda vaimse tervise probleeme (nt depressioon, ärevus, toitumishäired) ja riskikäitumist. Nende raskused tulenevad nii väliskeskkonnast (mitteaktsepteerimine, kiusamine, diskrimineerimine) kui ka sisemistest teguritest (internaliseeritud homo- ja transvaen). Negatiivne kogemus või hirm selle ees võib takistada abi otsimist.
See materjal on loodud vaimse tervise spetsialistidele ja teistele noortega töötavatele inimestele, et pakkuda inspiratsiooni ja praktilisi juhiseid LGBT+ noorte toetamiseks. Materjal keskendub ligipääsetavate teenuste loomisele ning sisaldab lisasid, mis käsitlevad hormoonasendusravi ja juriidiliste sooandmete muutmist Eestis, kogukonna leidmist ja vaimse tervise abi saamist, samuti kasulikke eestikeelseid materjale QR-koodidega.
LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovituste koostamine on toimunud kahe
aasta jooksul. Esmalt kaardistasime värskemad LGBT+ inimeste kogemused ja ootused –
selleks uurisime Mõttekoda Praxise abil LGBT+ inimeste kogemusi Eestis elades ning
poliitikakujundajate hoiakuid LGBT+ inimeste ja nende õiguste suhtes. Koostasime
koos LGBT+ kogukonnaga Arvamusrännaku raames soovitused “Eesti 2035”
strateegiasse. Soovitustes rõhutas kogukond, et LGBT+ inimestele turvalisema ja
võrdsema ühiskonna ehitamiseks on vaja luua tegevuskava. Lõpuks tutvustasime LGBT+
inimestele ja poliitikakujundajatele tegevuskava poliitikasoovituste teemasid Baltic Pride
2023 konverentsil. Tagasisidestatud arvamuste põhjal valmis lõplik LGBT+ tegevuskava
teemade ring.
Ligipääsetavuse inspiratsioonileht on loodud LGBT+ ürituste korraldajatele, et parandada ürituste ligipääsetavust ja turvalisust, võttes arvesse inimeste intersektsionaalsust. Nii saavad ka mitmesse haavatavasse gruppi kuuluvad inimesed üritustest osa võtta ja ennast hästi tunda. Tegemist on inspiratsioonilehega, sest oleme teadlikud, et täna ei ole võimalik saavutada olukorda, kus üritused on kõigile ligipääsetavad ja turvalised. Kuid usume, et antud leht on inspiratsiooniks, et liikuda ligipääsetavamate ja turvalisemate ürituste loomise suunas.
Uuringu eesmärk oli kaardistada, kuidas tajuvad LGBTQI võrdsuse edendamise võimalusi ja barjääre Eesti ametnikud viiest ministeeriumist. Selle kõrval uuriti, kuidas näevad olukorda LGBTQI inimesed ise, sh millised on kogukonna ootused lähiaastate poliitikakuj
undamisele, ka seaduste muutmise osas. LGBTQI kogukonna sisendit kasutati analüüsis selleks, et kõrvutada ametnike väiteid kogukonna tajutud olukorraga. Andmed, mis koguti LGBTQI kogukonnalt on väiksemahulised ning nende pinnalt ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Intervjuudel LGBTQI kogukonnaga olid eelistatud nn aktivistid või inimesed, kes on aastaid seisnud oma kogukonna õiguste eest ja sellega seoses teadlikumad keskmisest inimesest, mis annab neile vastustele kaalu juurde. Siiski keskendub käesolev kokkuvõte ametnikega tehtud ekspertintervjuudele.
Siinsed soovitused on töövahendiks, et toetada ajakirjanikke, toimetajaid ja sisuloojaid transinimeste ja teiste soovähemuste kajastamisel täpselt ja nüansirikkalt. Stiilijuhendi eesmärk on pakkuda ligipääsetavaid eestikeelseid soovitusi selle kohta, kuidas kajastada transsooliste, mittebinaarsete ja intersooliste inimeste elu, probleeme ja rõõme meedias, sh sotsiaalmeedias. Usume kvaliteetse ajakirjanduse jõudu ja loodame, et see materjal aitab sind transteemade edasi andmisel.
2021-2024 uurisid Mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing projektis „Tervisevõrdsus, LGBTQI+ õigused ja transinimeste tervishoid“ Eesti tervishoiutöötajate teadlikkust ja hoiakuid LGBTI inimeste suhtes. Samuti uuriti tervishoiutöötajate ootusi LGBTQI+ tervisevõrdsuse teavitusmaterjalide ning koolituste suhtes.
Projekti raames tutvuti teaduskirjandusega, viidi läbi eelnimetatud küsitlusuuring Eesti tervishoiutöötajatega, kutsuti kokku transinimeste ekspertkogu ning tehti teavitustegevusi (sh koolitused, konverents ja infomaterjalide ning e-kursuse koostamine). Nimetatud tegevuste tulemusel sündisid siinsed poliitikasoovitused.
LGBTQI+ inimeste tervisevõrdsuse küsimusi on Eestis seni vähe uuritud. Uuringu siht on täita see teadmiste lünk. Uuringu eesmärgiks oli:
- uurida tervishoiutöötajate teadlikkust seoses LGBTI patsientidega
- teada saada, millised on Eesti tervishoiutöötajate seas valitsevad suhtumised ja hoiakud LGBTI patsientidesse ning millised on nende praktikad ja kogemused seoses LGBTI patsientidega
- uurida, milliste LGBTI teemaliste koolituste ja infomaterjalide järele on tervishoiutöötajate hinnangul neil kõige suurem vajadus.
Selle raamatukese eesmärk on LGBTQI+ inimeste terviseriskide eripärasid, kogemusi ja vajadusi avades LGBTQI+ kogukondadesse kuuluvaid inimesi võimestada. Loodame, et see väljaanne suurendab teadlikkust sellest, kuidas LGBTQI+ inimesena enda ja oma lähedaste tervise eest hoolitseda, kuidas tunda tervishoius ära tõrjuvat ja diskrimineerivat käitumist ning kuidas vajadusel enda õiguste eest võidelda. Kasulikku leiab raamatukesest igaüks, kes soovib end kurssi viia LGBTQI+ inimeste tervise ja tervisevõrdsuse teemadega.
Eestis ei ole tervisevõrdsus veel saavutatud. LGBTQI+ inimeste kogemused tervishoiusüsteemis, mida ka siin tsiteeritakse, näitavad, et tervishoiutöötajate teadlikkus seksuaal- ja soovähemustesse kuuluvate inimeste kohta vajab tähelepanu. Selle raamatukese eesmärk on tutvustada Eesti tervishoiutöötajatele LGBTQI+ inimeste terviseriskide eripärasid, nende kogemusi ja vajadusi. Raamatuke aitab tervishoiutöötajatel viia end kurssi LGBTQI+ inimeste tervise teemaga, et seista igapäevaselt oma tööd tehes tervisevõrdsuse eest.
Siit leiad 2022. aastal tehtud kvalitatiivse uuringu tulemusena valminud ülevaate Eesti tugeva seisukohata inimeste enesetajust ja suhtumisest LGBT inimestesse ning soovitusi, kuidas nendega LGBT ainetel rääkida nii otsesuhtluses kui meedia vahendusel.
Перед вами — обзор самовосприятия и отношения к ЛГБТ жителей Эстонии без четкой позиции. Он основан на качественном исследовании, проведенном в 2022 году. Также тут предложены и рекомендации, как с такими людьми говорить о ЛГБТ: и при непосредственном общении, и через СМИ
Eesti LGBT Ühing viis 2018. aasta suvel läbi esimese Eesti LGBT+ õpilaste koolikogemust puudutava uuringu, milles käsitleti muu hulgas kokkupuuteid vaimse ja füüsilise vägivallaga, LGBT+ teemade käsitlemist ainetundides ning õpetajate ja teiste koolitöötajate suhtumist LGBT+ õpilastesse ja teemadesse.
Летом 2018 года ЛГБТ-ассоциация Эстонии провела первое исследование относительно положения ЛГБТ + учащихся в школах Эстонии. В исследовании затронули вопросы подверженности психологическому и физическому насилию, освещения ЛГБТ+ тематики на уроках, а также отношение учителей и других школьных работников к ЛГБТ+ ученикам.
In 2018, the Estonian LGBT Association conducted the first LGBT+ students' school climate survey in Estonia, with questions including experiences with mental and physical violence, discussions of LGBT+ topics in class, and the attitudes of school staff and fellow students towards LGBT+ students and topics.
A summary of the survey results together with recommendiations is available in English. The full report is available in Estonian and in Russian.
Eesti Inimõiguste Keskus viib iga paari aasta tagant läbi uuringut, mis näitab Eesti elanike suhtumist LGBT+ inimestesse seoses erinevate eluvaldkondadega.
2012, 2014, 2017, 2019, 2021, 2023
Eesti kolmas korraline inimõiguste ülevaatuse (UPR) toimub ÜRO inimõiguste nõukogus mais 2021. Võrdse kohtlemise võrgustik esitas ÜRO-le inimõiguste olukorra ühisaruande. Võrgustikku kuuluvad Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega inimeste Koda, MTÜ Oma Tuba/Feministeerium, Eesti LGBT Ühing, Eesti Vegan Selts, Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit.
Estonia's third Universal Periodic Review by the UN Human Rights Council took place in May 2021. The Equal Treatment Network submitted a joint report to the UN on Estonian human rights situation. The network includes the Estonian Human Rights Centre, the Estonian Union for Child Welfare, the Estonian Centre of Disabled Persons, Oma Tuba NGO, the Estonian LGBT Association, the Estonian Vegan Association, the Estonian National Youth Council and the Estonian Student Unions.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei tellis uuringu projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni” raames. Uuring keskendub LGBTQ inimeste olukorra ja kogemuste kaardistamisele Eestis. Uurimisrühma kuulusid Kadri Aavik, Triin Roosalu, Margarita Kazjulja, Laura Mere, Kerli Kaal, Maaris Raudsepp ja Kadi Annuk.
Uuring annab esmalt ülevaate sellest, kuidas Eesti koolides inimõigusi käsitletakse, millised on õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna hoiakud inimõiguste suhtes, ning kuidas inimõiguste alaste teadmiste rakendamist toetatakse. Samuti antakse ülevaade sellest, kuidas avalduvad inimõigused ja nende alusväärtused Eesti hariduspoliitilistes dokumentides ja Eesti koolides. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium, teostasid Balti Uuringute Instituut ja Eesti Inimõiguste Keskus.
The report was prepared by the Council of Europe Steering Committee on Human Rights (CDDH) with support by the SOGI Unit. It is based on replies from Member States to a questionnaire on policy measures and examples of good practice related to the implementation of the Recommendation to Member States on measures to combat discrimination on grounds of sexual orientation or gender identity