Kooselu registreerimine

​

​

9. oktoobril 2014 võttis riigikogu vastu kooseluseaduse. Kooseluseadus annab nii samast kui ka eri soost paaridele õiguse oma kooselu registreerida.

 

Kooselu registreerimiseks tuleb kõigepealt võtta ühendust notariga ja leppida kokku aeg konsultatsiooniks, mille käigus üksikasjad läbi arutada. Saadud info põhjal koostab notar kooselulepingu põhja, mis saadetakse elukaaslastele tutvumiseks ja täiendamiseks. Konsultatsioon võib kesta paarikümnest minutist tunni ajani. Enne konsultatsiooni on soovitatav omavahel läbi arutada allpool väljatoodud küsimused. Kooselulepingu sõlmimine maksab u 100 eurot, koos pärimislepinguga u 200 eurot. Lepingu hinna määrab notar.

Kui üks notar keeldub konsultatsioonist ja kooselulepingu sõlmimisest, soovitame leida teise notari. Notari leidmiseks võite pöörduda ka Eesti LGBT Ühingu poole.

Konsultatsioonil arutatakse järgmiseid küsimusi:
 

• Varasuhted. Nagu abiellumisel, saab ka kooselu registreerimisel valida kolme varasuhte vahel: varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe režiim. Varaühisuse puhul lähevad registreeritud elukaaslaste ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ja registreeritud elukaaslaste muud varalised õigused. Vara juurdekasvu tasaarvestuse korral tasaarvestatakse registreeritud elukaaslaste vahel kummagi registreeritud elukaaslase varale varasuhte kestel lisandunud osa. See tähendab, et kooselu jooksul jääb kumbki registreeritud elukaaslane oma vara ainuomanikuks, kuid kooselulepingu lõpetamisel vaadatakse, kui palju on kummagi registreeritud elukaaslase vara suurenenud, ning pärast kooselu lõpetamist jaotatakse suurenenud osa registreeritud elukaaslaste vahel võrdselt. Varalahususe korral kuulub kooselu jooksul soetatud vara selle soetanud registreeritud elukaaslasele. Varasuhete kohta saab täpsemalt lugeda perekonnaseaduse 4. peatükist.

 

• Ülalpidamiskohustused pärast kooselulepingu lõppemist. Kui abielu puhul on ülalpidamiskohustus automaatne, siis kooselulepingu sõlmimisel saab valida, kas sellist kohustust soovitakse võtta. Täpsemalt saab lugeda perekonnaseaduse 2. jaost.

 

• Pärimisküsimus. Koos kooselulepinguga on võimalik sõlmida vastastikune pärimisleping, millega lepitakse kokku, kellele pärandatakse oma vara pärast surma. Samuti on võimalik teha testament. Erinevus seisneb selles, et pärimislepingut pole võimalik ühepoolselt muuta, kuid testamenti saab inimene soovi korral alati ise muuta.

 

• Lapsed. Kui peres kasvavad lapsed, on kooselulepingus võimalik väljendada oma soove, näiteks leppida kokku peresiseses lapsendamises või suhtlusõiguses pärast kooselulepingu lõpetamist või lapsevanema surma korral. Oma registreeritud elukaaslase lapse lapsendamiseks tuleb avaldusega pöörduda maavalitsusse. Soovi korral on võimalik leppida kokku ka laste ülalpidamiskohustuses pärast kooselu lõppu (puudutab registreeritud elukaaslast, kes ei ole lapse või laste vanem).

 

• Õigused ja kohustused. Registreeritud elukaaslased kohustuvad teineteist ja oma perekonda toetama ning ülal pidama. Neil on teineteise suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad kooselu ühiselt, pidades silmas perekonna heaolu ning vastutades teineteise ees kooseluga seotud kohustuste täitmise eest.

Kuna kooseluseaduse rakendamise seadus pole veel riigikogus vastu võetud, siis selgitab notar järgmiseid piiranguid:

​

• Kooselulepingut ei saa kanda rahvastikuregistrisse, mis tähendab, et kolmandatele osapooltele jääb leping nähtamatuks. Seda puudust aitab vähendada kooselulepingu kaasas kandmine olukordades, kus on vaja tõestata registreeritud kooselu.

​

• Kooselulepingus valitud varasuhet ei saa kanda vararegistrisse, mistõttu ei näe kolmandad osapooled, millise varasuhte on elukaaslased valinud. See muutub oluliseks näiteks ühisvara küsimustes, kui vara on võimalik müüa vaid elukaaslase nõusolekul, ent kuna register varasuhet ei näita, võib tekkida võimalus varasuhet rikkuda. ​Samas annab kooseluleping võimaluse rikkumise korral tagantjärele tõestada ühisvara olemasolu – ilma lepinguta ei ole võimalik tõestada rikkumist ühise vara käsitlemisel (nt müümisel).​

​

• Kuna rakendusaktide puudumise tõttu ei ole võimalik lepinguid registrisse lisada, ei näe teised notarid, kas kooseluleping on sõlmitud. Seetõttu on võimalik kooseluleping lõpetada elukaaslaste omavahelisel kokkuleppel lepingu tõestanud notari juures. Muudel juhtudel saab lepingu lõpetada kohtus.

​

​Konsultatsiooni järel saadab notar elukaaslastele lepingupõhja. Kui kõikides täiendustes ja muudatustes on kokku lepitud, järgneb lepingu sõlmimine notaribüroos.

​

​

​