Aili Kala: Eesti esimene LGBTIQ tegevuskava – oluline samm, mille tegelik mõju sõltub rakendamisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on avalikustanud Eesti esimese LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava. Tegemist on märgilise hetkega: esmakordselt on riigil terviklik, valdkondadeülene dokument, mille eesmärk on suurendada LGBTIQ-inimeste turvatunnet, vähendada diskrimineerimist ning parandada ligipääsu teenustele. Oluline on ka see, et tegevuskava on koostatud koostöös kodanikuühiskonnaga, sealhulgas LGBT+ inimesi koondavate organisatsioonidega, kelle teadmised ja kogemused on olnud sisendiks nii probleemide kaardistamisel kui ka võimalike lahenduste sõnastamisel.

Tegevuskava olemasolu on selge sõnum: LGBTIQ-inimeste heaolu ja võrdsed võimalused ei ole nišiteema, vaid osa avalikust huvist ja riiklikust vastutusest. Küsimus ei ole enam selles, kas nendele teemadele tuleb tähelepanu pöörata, vaid selles, kuidas tagada, et kavandatud sammud jõuaksid päriselt inimesteni.

Tänuväärne algus: esimene terviklik tegevuskava

On märkimisväärne, et Eestis on nüüd esimest korda valmis terviklik tegevuskava LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamiseks. See näitab riigi valmisolekut seista võrdsuse ja heaolu eest ning loob aluse pikaajaliseks ja süsteemseks muutuseks. Tegemist ei ole üksiku projekti ega ajutise algatusega, vaid selgelt formuleeritud poliitikaga, mis annab LGBTIQ-inimestele sõnumi, et nende õigused ja turvalisus on ühiskondlik prioriteet.

Selline lähenemine annab lootust, et mitmekesisust hakatakse üha enam nägema ühiskonna loomuliku osana ning erinevustega arvestamine kujuneb normiks, mitte erandiks. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et tegevuskava tegelik väärtus selgub alles selle elluviimisel.

Suurim risk: lõhe kavade ja tegeliku elluviimise vahel

Peamine võimalik takistus tegevuskava edukuses on lõhe strateegiliste lubaduste ja praktilise rakendamise vahel. Valdkondadeülene koostöö ja koordineeritus – eriti hariduse, tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, tööelu ja politsei vahel – on keeruline ning nõuab selgeid vastutusi, piisavaid ressursse ja pikaajalist pühendumist. Ilma konkreetsete ja kohustavate mehhanismideta on oht, et koostöö jääb formaalseks ning tegevused killustuvad.

Ressursid ja prioriteedid määravad tulemuse

Tegevuskavas on kavandatud mitmeid vajalikke samme, sealhulgas teavitustegevusi, koolitusi ja tugiteenuste arendamist, samuti koolitusi ohvriabi ja teiste spetsialistide jaoks. Need on olulised ja vajalikud meetmed, kuid ilma selgelt määratud eelarvete, vastutajate ja püsivate rahastusmehhanismideta võivad need jääda paberile.

Kui rahastus, personal või poliitiline tahe osutuvad ebapiisavaks, ei jõua head kavatsused reaalse muutuseni inimeste igapäevaelus. Võrdsete võimaluste edendamine ei saa sõltuda juhuslikust projektirahast või ajutistest prioriteetidest.

Mõõdikud ja seire: ilma nendeta ei ole vastutust

Teine kriitiline küsimus on seire ja mõõdikute süsteem. Kui mõõdikud jäävad formaalseks või neid ei kasutata järjepidevalt, ei ole võimalik hinnata, kas tegevused on tegelikult mõjutanud inimeste turvatunnet, diskrimineerimise vähenemist või heaolu paranemist. Ilma selge ja avaliku järelevalveta on keeruline hinnata edu ning võtta vastutust ebaõnnestumiste eest.

Kodanikuühiskonna roll vajab selgemat määratlemist

2024. aastal avaldas meie ühing LGBTIQ-inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused, mis katavad osaliselt ka nüüd koostatud tegevuskava sisu. Samas on oluline rõhutada, et täpsustav info oleks teretulnud just kodanikuühiskonna ning LGBT+ inimesi koondavate ja võrdsuse teemadega tegelevate organisatsioonide rolli ja võimaluste kohta tegevuskava elluviimisel.

Need organisatsioonid omavad spetsiifilist pädevust ja pikaajalisi kogemusi erinevates LGBTIQ-inimesi puudutavates valdkondades ning on seni olnud peamised sisendite andjad ametkondadele. Selgem arusaam nende rollist, vastutusest ja rahastusest aitaks tugevdada kaasatust ning suurendada tegevuskava rakendamise tulemuslikkust.

Mida on vaja, et tegevuskava päriselt toimiks?

Selleks, et LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava ei jääks deklaratiivseks dokumendiks, peab riik tagama, et igal meetmel oleks selgelt määratud vastutaja ja kindel eelarve. Samuti on oluline regulaarselt ja avalikult raporteerida, mida on tehtud, mida mitte ning miks. Läbipaistev seire ja mõõdetavad tulemused on ainus viis tagada, et tegevuskava ei haju ministeeriumite ja omavalitsuste vahel.

Seire peab toimuma koostöös LGBTIQ-kogukonna organisatsioonidega, kelle ekspertiis ei tohi jääda sümboolseks, vaid peab olema süsteemselt kaasatud ja ka õiglaselt tasustatud.

Lisaks on vältimatu, et võtmesektorid – haridus, tervishoid, sotsiaalvaldkond, politsei ja tööandjad – saavad järjepidevaid koolitusi, mis aitavad päriselt muuta hoiakuid ja parandada teenuste kvaliteeti. Haridussüsteem vajab selgeid juhiseid ja järelevalvet, et LGBTIQ-teemad oleksid lõimitud õppekavadesse ning käsitletud kõigis koolides üle Eesti, mitte jäetud üksikute entusiastide hooleks.

Lõpuks on oluline järjepidev avalik kommunikatsioon ja selge sõnum, et LGBTIQ-inimesed on ühiskonna võrdväärne osa. Jätkusuutlik muutus tekib siis, kui seaduslikud, hariduslikud ja kommunikatiivsed sammud käivad käsikäes ning diskrimineerimisele reageeritakse kiiresti ja tõhusalt. Kui riik, omavalitsused ja partnerid tegutsevad ühiselt ja järjekindlalt, saab tegevuskavast päriselt toimiv tööriist, mitte pelgalt hästi sõnastatud dokument.

👉🏻 Tegevuskavaga saad tutvuda siin.