.png)
Alanud on pride’i kuu, mis on sedapuhku üsna ebatavaline. Viirusepuhangu tõttu on ära jäänud paljud pride-üritused, sh Tallinnas toimuma pidanud Baltic Pride festival, mis küll väiksemal kujul veebis siiski 22.-27.06 Baltic Pride 2020: The Safe and Special Edition näol toimub.
Pride võib igale inimesele midagi erinevat tähendada, kuid suuresti seisneb selle väärtus ja südamelähedus just kogukonna kokkutulemises, enda nähtavaks ja kuuldavaks tegemises ning ebaõiglusele vastu astumises.
Pride ei ole sündinud tühja koha pealt ning paraku ei olnud selle sünni põhjus ka kuidagi rõõmus, kuigi tänapäevaks on paljud pride’id muutunud suurteks pidustusteks. Pride sündis vastuhakust vägivallale, mida politsei LGBT+ kogukonna vastu toime pani. See omakorda toimus ühiskonna heakskiidul või vaikival eiramisel.
1969. aastal hakkasid LGBT+ inimesed Stonewalli baaris New Yorgis politsei jõukasutamisele vastu. Intsident kasvas rahutusteks, ühendades inimesi, kes olid ise terve elu kannatanud ebaõigluse all ning kandsid enda õlul ka eelnevate põlvkondade traumasid.
Marsha P. Johnson, Sylvia Rivera (paremal), Stormé DeLarverie
Stonewalli rahutusi juhtisid kohalikud pruuni- ja mustanahalised inimesed nagu Marsha P. Johnson, Sylvia Rivera ja Stormé DeLarverie, kes kaitsesid oma kogukonda ning aktiivselt töötasid ka laiemalt kodutute, aidsihaigete ja kõige haavatavamate LGBT+ inimeste heaolu nimel. Kuigi meie maailmas võidavad kõige rohkem valgenahalised inimesed, on neile võitudele sageli aluse pannud just teised, kõige haavatavamad, ent samas julgeimad.
Pride oli rahutus, pride oli mäss, pride oli ülestõusmine. Peame seda meeles, kui tähistame pride’i ja kõike, mida oleme tänaseks saavutanud. Peame seda meeles, kui näeme, mis toimub nii teisel pool ookeani kui meie endi koduõuel. Olgu meie ajalugu meie tuleviku innustuseks. Keegi pole vaba, kuni kõik pole vabad.
Baltic Pride Tallinnas 2017. Fotod: Joosep Nahkor
Comentarios