Inimõigused Eestis 2026: LGBT+ inimeste olukord

Pärast abieluvõrdsuse kehtestamist on LGBT+ õiguste areng Eestis jäänud paigale. Kuigi viimastel aastatel on tehtud üksikuid positiivseid samme, ei ole tekkinud terviklikku ja toimivat süsteemi, mis tagaks LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitse ja võrdsuse kõigis eluvaldkondades.

Peamised kitsaskohad

• Soolise ülemineku protsess on jätkuvalt piiratud. 2025. aastal jõustunud määrus, mis pidi reformima juriidilise soo tunnustamist, ei ole praktikas muutusi toonud. Meditsiinilised ja juriidilised protsessid on endiselt põimunud viisil, mis rikub inimeste õigust enesemääramisele ja tervise kaitsele.

• Vaenukõne ja vaenukuritegude regulatsioon puudub. Kuigi vaen LGBT+ inimeste vastu on Eestis ja Euroopas kasvanud, on seadusandlus jäänud toppama. See tähendab, et vaenumotiiviga vägivald on alaraporteeritud ja ohvrid jäävad sageli kaitseta.

• Diskrimineerimisvastane kaitse on ebaühtlane. Eestis puudub endiselt seadus, mis kaitseks LGBT+ inimesi tõhusalt ka väljaspool töövaldkonda – näiteks hariduses, tervishoius ja teenuste kättesaadavusel.

• Intersooliste inimeste õigused on tähelepanuta. Eestis puudub piisav teadmine, regulatsioon ja praktika, mis kaitseks intersoolisi lapsi ja täiskasvanuid ebavajalike ning pöördumatute meditsiiniliste sekkumiste eest.

Euroopa kontekst

Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu tasandil on vastu võetud uusi strateegiaid ja soovitusi, mis annavad Eestile selged suunised LGBT+ võrdsuse edendamiseks. Samas juhivad huvikaitseorganisatsioonid tähelepanu, et ELi uus LGBTIQ strateegia jääb liiga üldsõnaliseks, arvestades kasvavat vaenukõnet ja poliitilisi tagasilööke mitmes riigis. Positiivse arenguna paistab silma Euroopa Nõukogu soovitus intersooliste inimeste õiguste kaitseks, mis võiks olla Eestile oluline lähtekoht edasiseks reformiks.

Kohtupraktika

Euroopa Kohtu värsked seisukohad toetavad selgelt:

• enesemääratlusel põhinevat juriidilise soo tunnustamist;

• LGBT+ perede piiriülest tunnustamist ja laste õiguste kaitset.

Statistika ja uuringud

Statistika näitab, et üle 40% LGBT+ inimestest Eestis tunneb end endiselt ebaturvaliselt, eriti trans- ja mittebinaarsed inimesed töö- ja tervishoiuvaldkonnas. Eesti koht ka ILGA-Europe’i Rainbow Map’is on püsinud muutumatuna.

Lootust andvad sammud

Olulise positiivse muutusena lõpetati 2024. aastal Eestis meestega seksivate meeste diskrimineerimine veredoonorluses. Mitmed rahvusvahelised praktikad ja juhised LGBT+ valdkonnas pakuvad tugevat alust edasisteks reformideks, kui nende rakendamiseks tekib Eestis poliitiline tahe.

Üldine hinnang

Eestis on LGBT+ inimeste õiguste areng jõudnud murdepunkti. Ilma vaenukõne kriminaliseerimiseta, soolise enesemääramise tegeliku rakendamiseta, diskrimineerimisvastase kaitse laiendamiseta ja huvikaitseorganisatsioonide sisulise kaasamiseta jääb abieluvõrdsus üksikuks edulooks.

👉🏻 Põhjalikuma ülevaate leiad Inimõigused Eestis 2026 aruande LGBT+ peatükist.

👉🏻 Aruande peatüki koostas Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuht Aili Kala.

___________________________________

Inimõigused Eestis 2026 on Eesti Inimõiguste Keskuse koostatud põhjalik ülevaatearuanne, mis vaatleb aastatel 2024–2025 Eesti inimõiguste olukorda. See on valminud koostöös eri valdkondade ekspertidega, käsitledes teemasid alates piinamisest kuni sotsiaalsete inimõigusteni. Aruanne hindab, kuidas riik on inimõigusi kaitsnud ja kus on kitsaskohad, tuues välja nii positiivseid arenguid kui ka valdkondi, mis vajavad edasist tähelepanu ning lahendusi.