Inimõiguste valdkonna soovitused erakondade valimisprogrammidesse



Järgmised riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil 2023. Erakonnad on neil päevil sõnastamas oma peamisi valimislubadusi ja koostamas valimisprogramme. Edastasime koos võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega erakondadele ettepanekud, kuidas Eestis inimõiguste olukorda parandada. Need hõlmavad nii üldisi inimõiguste valdkonna ettepanekuid kui ka täpsemalt naiste, puuetega inimeste, LGBTI-inimeste, laste ja noorte, veganite ja pagulaste õiguseid. Loodame, et meie soovitused leiavad koha mitmetes valimisprogrammides ning erakondadel ei unune põhiõigused ka keerulistel aegadel.


2013. aastal loodud võrdse kohtlemise võrgustik koondab vabaühendusi, kelle eesmärk on seista oma sihtrühma võrdsete võimaluste tagamise eest. Võrgustikku kuuluvad ja soovitused koostasid Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Oma Tuba / Feministeerium, Eesti LGBT Ühing, Eesti Vegan Selts, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Naiste Tugi- ja Teabekeskus.


Meie esitatud ettepanekud ja soovitused erakondadele:


Vaenukõne, vaenu õhutamine ja vaenukuriteod

  • Reguleerida vaenu õhutamise sätteid karistusseadustikus viisil, mis tagaks vähemuste tegeliku kaitse ebaseadusliku vaenukõne korral ning võidelda tõhusalt vaenu õhutamise vastu, olenemata sellest, kas inimese elu, tervis või vara on ohus.

  • Võtta kasutusele karistusseadustiku sätted, mis muudaksid vaenumotiivi kuriteo raskendavaks asjaoluks.

Diskrimineerimine

  • Muuta võrdse kohtlemise seadust selliselt, et diskrimineerimine oleks keelatud ühiskonnaelu kõigis valdkondades kõikide aluste puhul.

  • Rakendada olemasolevaid diskrimineerimisvastaseid õigusakte.

Vabad valimised

  • Muuta asjaomaseid õigusakte selliselt, et hääletamiskeeldu kohaldataks vaid neile kinnipeetavatele, kellele see on kohtuotsusega määratud täiendavaks karistuseks.

  • Tühistada põhiseadusest tulenev takistus, mille järgi kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud inimene ei ole hääleõiguslik. Anda vaimse tervise probleemidega ja intellektipuudega inimestele täielik õigus osaleda hääletamisel vastavalt nende võimetele.

  • Tagada juurdepääs valimisjaoskondadele ja valimisi puudutavale teabele.

Kogunemis- ja ühinemisvabadus

  • Tagada inimõigustega tegelevatele vabaühendustele jätkusuutlikud rahastusmehhanismid.

Inimõiguste institutsioonid

  • Suurendada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise programmide riigipoolset rahastust.

Pagulased ja varjupaigataotlejad

  • Osaleda varjupaigataotlejate ümberpaigutamise ja ümberasustamise programmides.

  • Lõpetada varjupaigataotlejate karistamine ebaregulaarse piiriületuste eest, tagades neile piiripunktis kohest ligipääsu varjupaigasüsteemile ja parandada varjupaigataotlejate ligipääsu õigusabile.

Naised

  • Kasutada ajutisi erimeetmeid, et parandada de facto soolise võrdõiguslikkuse saavutamist, eriti soolise palgalõhe osas. Sellised meetmed võivad hõlmata vahendite eraldamist, sihitud värbamist, palkamist ja edutamist ning mitmesuguseid kvoote.

  • Suurendada taskukohaste ja kvaliteetsete väikelaste ning teiste ülalpeetavate sugulaste (nt eakate või erivajadustega inimeste) hooldusteenuste kättesaadavust, et leevendada mitteametlike hooldajate koormust.

  • Muuta karistusseadustikku selliselt, et vägistamise mõiste hõlmaks kõiki nõusolekuta seksuaalakte, nagu see on sätestatud Istanbuli konventsioonis.

  • Hoida ohver ja kurjategija lähenemiskeelu menetlemise ajal eraldi ruumides.

  • Tagada, et perevägivalda võetaks hooldusõiguse menetlemisel arvesse.

  • Tagada kõigi Eesti maakondade naiste varjupaikades juurdepääsetav majutus kõigile abivajavatele puudega naistele.

Puuetega inimesed

  • Viia puude mõiste seadustes kooskõlla ÜRO PIÕK-iga.

  • Korraldada uuringuid puuetega naiste õiguste olukorrast Eestis.

  • Tagada kohaliku omavalitsuse tasandil puuetega lastele ja täiskasvanutele võrdne ja asjakohane sotsiaalne kaitse, mis toetub nende abivajaduste hindamise ühtsele metoodikale, ning jõustada kohalike omavalitsuste üle sisuline riiklik järelevalve.

  • Parandada puuetega inimeste juurdepääsu eluasemele, sh sotsiaaleluruumidele.

  • Teha avalik ruum ligipääsetavamaks.

  • Viia ühistranspordiseadus kooskõlla ÜRO PIÕK-iga.

  • Luua eeltingimused üleminekuks asendatud otsustamismudelilt toetatud otsustamise mudelile ja kaaluda ÜRO PIÕK-i ratifitseerimisel välja antud 12. artikli deklaratsiooni tagasivõtmist.

  • Korrastada psühhiaatrilise abi, sh tahtevastase ravi ja sundravi, osutamise aluseid eesmärgiga tagada vajaduspõhine ning inimõigusi järgiv abi.

  • Tagada, et hooldekodude elanikele pakutaks kvaliteetseid ja juurdepääsetavaid tervishoiuteenuseid.

  • Arendada paindlikke hooldusteenuseid, vähendades puuetega laste ja täiskasvanute pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldades nende aktiivset osalemist tööturul ja ühiskonnaelus.

  • Parandada erihoolekande teenuste kvaliteeti kooskõlas ÜRO PIÕK-iga.

  • Tagada kuulmispuudega isikutele piisav juurdepääs viipekeeletõlkele.

  • Tagada piisav tugiteenuste osutamine haridusasutustes kaasava hariduse tegelikuks rakendumiseks.

LGBTI+

  • Töötada välja laiapõhjaline strateegia, et parandada teadlikkust ning vähendada diskrimineerimist seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel.

  • Viia läbi uuringuid LGBTI inimeste olukorra kaardistamiseks ja mõistmiseks eri valdkondades (sh koolikiusamine koolisüsteemis, ebavõrdne kohtlemine tervishoiusüsteemis, LGBTI inimeste kohtlemine kinnipidamisasutustes).

  • Võtta vastu kooseluseaduse rakendussätted, mis tagaksid seaduse rakendamise täies mahus.

  • Uurida intersooliste laste olukorda ja ravi ning tagada, et nende inimõigusi ei rikutaks pöördumatute, meditsiiniliselt ebavajalike ja pealesunnitud meditsiinitoimingutega, ning korraldada meditsiinitöötajatele sel teemal ajakohaseid koolitusi.

  • Muuta trans inimeste soo tunnustamise regulatsiooni, eraldades üksteisest soo meditsiinilise ja juriidilise tunnustamise protsessid. Meditsiiniliste toimingute puhul peab isikule jääma otsustusõigus, milliseid toiminguid ta soovib ja vajab, kui üldse, selleks, et ta tunneks end vastavalt oma tunnetuslikule soole. Tagada, et juriidiline soo tunnustamine põhineks enesemääramisel.

Lapsed ja noored

  • Suurendada inimõiguste (sh lapse õiguste), meediakirjaoskuse ja sotsiaalsete oskuste õpetamise mahtu erinevatel haridusastmetel ning lastega seotud ameti baas- ja täiendõppes.

  • Suurendada laste ja noorte mõju ühiskonna kujundamisel, edendada laste ja noorte osalemist ning kaasamist erinevates otsustusprotsessides ja -keskkondades.

  • Vähendada piirkondlikke erinevusi. Tõhustada järepidevalt tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna omavahelist koostööd, et tagada laste tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt hariduslike erivajaduste olemasolust. Aidata kaasa multidistsiplinaarse koostöö edendamisele.

  • Tagada, et kõigis kohalikes omavalitsustes oleks piisavalt lastekaitsetöötajaid.

  • Töötada statistiliste andmete kogumise, töötlemise ja avaldamise täiustamiseks välja lahendused erinevate andmebaaside ühildamiseks STAR-iga.

  • Suurendada lastevastase vägivalla ennetustegevuse ulatust, edendades positiivseid, vägivallatuid ja lapsi kaasavaid kasvatusmeetodeid.

  • Tugevdada kiusamise eri vormide vastu võitlemise meetmeid, sh parandada koolitöötajate ja õpilaste mitmekesisusega toimetuleku ning konfliktilahendamise oskusi. Toetada laste osalemist kiusamise eri vormide ennetamisel, sh mitte ükskõikseks jäämist nende märkamisel.

  • Eraldada järjepidevalt ressursse kõigi, sh erivajadustega laste ja noorte turvalise ning arendava õpikeskkonna loomiseks kõigil haridusastmetel alates lasteaiast. See hõlmab koolitust, vajaliku õpikeskkonna kohandamist, kiusamisennetuse programmide toetamist. Tagada laste vajadustele vastavate tugiteenuste kättesaadavus igas haridusasutuses. Arendada õpetajaharidust, õppematerjale (sh digitaalseid).

  • Laiendada tugiteenuste kättesaadavust koolides, tagades samal ajal, et kõik lastega töötavad spetsialistid oleksid saanud vaimse tervise probleemide tuvastamiseks piisava väljaõppe. Suurendada tugiteenuste riiklikku rahastamist.

  • Suurendada veelgi vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh tagada piisaval hulgal lastepsühhiaatreid lisaks teistele asjaomase väljaõppe saanud vaimse tervise spetsialistidele.

  • Teha jõupingutusi vaimse tervise probleemide ja abi otsimise häbimärgistatuse vähendamiseks.

  • Aidata kaasa perepõhise asendushoolduse arendamisele ning pakkuda kvaliteetset asendus- ja järelhooldust, et veelgi vähendada institutsionaliseerimist, sh lühiajaliste asendushooldusel viibimiste korral, eriti alla 3-aastaste laste puhul.

  • Tagada lastega peredele erinevate nõustamis-, lepitamis- ja teraapiateenuste kättesaadavus, samuti parandada elatise sissenõudmise ning lapse ja vanema suhtluskorra tagamise tõhusust.

Veganid ja võrdne kohtlemine

  • Tagada veganitele seaduse jõul õigus saada oma veendumustele vastavat toitu, ravi ja muid vajalikke esmatarbevahendeid tervishoiuasutustes, koolides ja lasteaedades, laste suvelaagrites, ajateenistuses ja vanglates.

  • Lisada vegantoitumine ühe lubatud valikuna riiklikesse toitumissoovitustesse.

  • Avalike asutuste, sh riigiasutuste (nt suure töötajate arvuga ministeeriumide) söögikohad peaksid pakkuma vähemalt ühte veganivalikut hoolimata asjaolust, kas mõni klient on selliseid toite nõudnud või mitte.


 

Teade ilmus algselt Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel.

86 views