Kuidas keskmise eestlasega LGBT+ teemadel rääkida?


Tartu Pride 2022. Foto: Adeele Joanna Siig

Kes on tugeva seisukohata inimesed ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida? Nendele küsimustele vastab meie uuringu põhjal ilmunud aruanne, mille huvilised leiavad nüüd meie kodulehelt.


2022. aasta jaanuaris korraldasime koostöös Turu-uuringute AS-iga fookusrühmad, milles osalesid tugeva seisukohata inimesed ehk movable middle - inimesed, kes ei ole LGBT+ teemadel ei tugevad toetajad ega vastased. Uurisime nii nende enesetaju kui ka suhtumist LGBT+ inimestesse, et paremini mõista, mis on nende jaoks oma ja mis võõras.


Näiteks saime teada, et Eesti meest peetakse töökaks ja vaoshoitud pereinimeseks, Eesti naist aga iseseisvaks, haritud ja alamakstud pereemaks. LGBT+ inimeste suhtes oli nii positiivseid, neutraalseid kui ka negatiivseid arvamusi, kuigi negatiivsus oli siiski ülekaalus tõenäoliselt just seetõttu, et endast erinevaid inimesi tajutaksegi sageli millegi poolest kehvemana. Kui LGBT+ paare ja peresid näevad paljud juba tavalisena ning trans inimeste murede keerukust adub nii mõnigi, siis näiteks aktivismi ja pride-i on teemakaugetel inimestel sageli keeruline mõista ja toetada. Siiski oli iga teema ja LGBT lühendi tähe puhul erinevaid seoseid ning sügavamal uurimisel leiab inimeste mõtetest küsimusi, muresid, stereotüüpe või vaenulikku suhtumist.


Uuring keskendus suuresti ka tugeva seisukohata inimeste suhtumisele LGBT+ teemade meediakajastusse, sest enamik Eesti inimestest saab selle kohta infot just meediast. Näiteks ilmnes, et sisu tõlgendamine ja sellele reageerimine võib toimuda ka sisu ennast lugemata-kuulamata - piisab vaid selle olemasolust. Tulemused viitavad ka sellele, et LGBT+ inimeste suhtes positiivsem sisu tekitab vähem tugevaid reaktsioone kui negatiivne sisu ja seda hoolimata sellest, kas autor suhtub LGBT+ inimestesse hästi või halvasti. Pigem on oluline lugeja enda mõtteline raamistik ja kas sisu toetab seda või vastandub sellele.


Lisaks tulemuste kirjeldustele pakub aruanne ka psühholoogiast pärit selgitusi, miks erinevusi halvana tajutakse, kuidas toimub inimeste jagamine omaks ja võõraks ning millised mõtlemisviisid pole otseselt vaenulikud, ent on siiski negatiivse varjundiga. Lõpuks pakub aruanne soovitusi, kuidas tugeva seisukohata inimestega LGBT+ teemadel rääkida nii otsesuhtluses kui ka meedia vahendusel oma sõnumit edastades.


Lahendused pole lihtsad ja kiired, kuid oma sõnade mõju mõistmine aitab igaühel keerulistel teemadel konstruktiivseid vestlusi pidada ja ärgitada kaaslastes uudishimu seal, kus nad ise seda otsida ei oskaks. Samas on oluline ka ise teiste mõttekäikude kohta huvi tunda. Loodetavasti toob meid kõiki rohkem kokku see, kui üritame üksteist vähem veenda ja rohkem kuulata.


Uuringu ja aruande koostas Kristiina Raud, fookusrühmad viis läbi Turu-uuringute AS, soovitusi aitas koostada hariduspsühholoog Grete Arro. Uuring on osa Eesti LGBT Ühingu projektist, mida toetab Aktiivsete Kodanike Fond ehk ACF. ACFi operaator Eestis on Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

296 views