Mida rääkis noortele politsei?

Updated: Nov 27, 2019

7. märtsil kogunes meie noortegrupp Oma Noored ühingu keskuses, et seekord kohtuda Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega. Külas olid Pärtel Preinvalts (Põhja prefektuur, teabebüroo, vanemkorrakaitseametnik - radikaliseerumine, vihakuriteod), Kristel-Liis Kaunismaa (Põhja prefektuur, teabebüroo, vanemkorrakaitseametnik - kogukonnapolitsei koordineerimine, ennetustöö) ja Uudo Sepa (Põhja prefektuur, Põhja-Tallinna piirkonnagrupp, piirkonnavanem).

Jututeemasid oli palju: kuidas ennetada ja kaitsta end nii verbaalse kui füüsilise vägivalla eest, kuidas käituda ja reageerida, kui midagi juhtub sinu enda või su lähedasega, ning miks ja kuidas politseid teavitada ja politseiga suhelda.


Lisaks kasulikule infole said noored kohtumise lõpuks politseist ka uue arusaama. Osalised tundsid, et politsei poole saab alati pöörduda, et igaühe sõnal on rohkem kaalu, kui ise ehk arvata võiks, ning et lõppkokkuvõttes on ka politseinikud inimesed nagu meie ning paljud neist kuuluvad ka LGBT+ kogukonda.

Järgnevalt toome välja mõned soovitused ja infokillud, mida kõigil teada tasub.


  • Igal koolil on oma noorsoopolitseinik. Uuri siin, kes ta on ja kuidas temaga ühendust võtta.


  • Kui märkad või koged internetis kiusamist, ähvardusi vms, siis tee kindlasti kuvatõmmis ja pöördu veebikonstaabli poole. Veebikonstaablite kohta loe lähemalt siin.


  • Kiusamine on kiusamine, on valu tekitaja ja on valu kogeja. Ära muretse, et sinu juhtumit ei võeta tõsiselt, sest kuulud mõnda vähemusgruppi. Politsei võtab igat juhtumit tõsiselt.


  • Sinu avaldus ei lähe kaduma. Politseis toimib läbipaistev protsess ja kellegi avaldust ei saa tagasi lükata.


  • Iga menetlus viiakse võimalikult kaugele, kui mitte rahuldava lõpuni.


  • Kui midagi juhtus, kuid politsei ei saa eriti midagi teha või sa ei soovi politseid välja kutsuda (nt keegi ütles või tegi midagi mööda minnes, sa ei näinud teda, ta on juba kadunud), siis tasub ikkagi helistada nt infoliinile 612 3000 ja paluda juhtum registreerida (lisa selge olukorra ja inimeste kirjeldus). Nii kasvab aina täpsem ja kasulikum andmebaas, mille najal järeldusi teha või poliitilisi muudatusi algatada.


  • Kui oled juhtumi tunnistajaks, siis ära sega end olukorda, kui sa pole täiesti kindel, et suudad oma vahelesegamise eduka lõpuni viia. Pigem taandu ja helista politseile.


  • Kui midagi on toimumas, siis eelkõige helista politseile. Võimalusel filmi toimuvat, kuid jälgi, et sa ise ohtu ei satuks.


  • Kui sul on kõrvaklapid kõrvas, on sind lihtne rünnata.


  • Kui osaled meeleavaldustel, siis tea, et politsei on alati kohal ja suur osa politseinikest on erariietes. Sa ei pruugi neid märgata, kuid nad on alati valmis reageerima.



Lõpetuseks mõned kasulikud lingid ja numbrid:



  • Politsei infoliin 612 3000 vastab päevasel ajal kell 08.00- 19.00.


  • Kui noorel on mure, saab abi, nõu või toetust siin: www.lasteabi.ee; info@lasteabi, tel. 116111.


  • Ohvriabi kriisitelefon 116006: pakuvad abi nt lähisuhtevägivalla ohvritele, aga ka lastele, kes perevägivalda pealt näevad.


  • Alati võib pöörduda ka ühe õhtu külalise, Kristel-Liis Kaunismaa poole: 56619333; 6123116, Kristel-Liis.Kaunismaa@politsei.ee

Kokkuvõtte kohtumisest kirjutas ühingu kogukonnaekspert Kristiina Raud.


#noored #vaen #õigused #üritus #kristiinaraud

MEIST

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing.

KONTAKT

Kaarli pst 5–1, Tallinn 10119

Keskus on ohutuse nimel augustini suletud

+372 5551 5817

Vastame kõnedele tööpäeviti kell 14-17

info(at)lgbt.ee

  • Facebook
  • Instagram
  • YouTube

© 2020 by Eesti LGBT Ühing