Tagasikäik, edasiminek ja Eesti seisak. Mida näitab 2025. aasta Rainbow Map?
- Eesti LGBT Ühing
- 12 hours ago
- 4 min read
Igal kevadel ilmub üks kaart, mis ei mõõda ilmateadet ega turismimagneteid, vaid midagi palju sügavamalt ühiskondlikku – kui kaitstud on LGBT+ inimeste õigused Euroopas. ILGA-Europe’i Rainbow Map 2025 on avaldatud taaskord ning tulemused on korraga nii hoiatavad kui lootustandvad.
🌈 Mida Rainbow Map andmed näitavad?
Rainbow Map hindab Euroopa riikide seadusandlust ja poliitikaid LGBT+ inimeste suhtes. Koht edetabelis ei põhine hoiakutel ega meeleoludel, vaid reaalselt kehtivatel seadustel – kas riik võimaldab samast soost partneritel abielluda? Kas transinimesed saavad oma dokumente muuta? Kas vaenukuriteod LGBT+ inimeste vastu on kriminaliseeritud?
📉 Kukkujad: Ühendkuningriik, Ungari ja Gruusia
Selle aasta kaart on karm lugemine neile, kes uskusid, et inimõigused liiguvad Euroopas ainult edasi. Ungari, Gruusia ja Ühendkuningriik tegid läbi suurimad langused.
Ungaris keelati pride'id ja selle korraldamine muudeti kriminaalkuriteoks, lisaks eemaldati seadustest viited soolisele identiteedile.
Gruusias võeti vastu omnibus-laadne seaduspakett, mis keelab LGBT+ inimeste kogunemised, nähtavuse ja ka adopteerimisõigused samast soost paaridele.
Ühendkuningriik langes oma ajalooliselt kõrgeimalt positsioonilt 22. kohale, kuna riigi ülemkohus määratles mõisted “naine” ja “sugu” üksnes bioloogilise soo alusel, sisuliselt õõnestades transinimeste juriidilist tunnustamist.
ILGA-Europe’i huvikaitsejuht Katrin Hugendubel hoiatab, et suurimad tagasilöögid tõmbavad tähelepanu, kuid demokraatia õõnestamine toimub sageli märkamatult.
“Suurimad pealkirjad räägivad Ühendkuningriigist ja Ungarist, aga demokraatia murenemine toimub vaikselt, nagu tuhat paberilõiget,” sõnab Hugendubel. “Seadusi, mis ei lahenda ühtegi tegelikku probleemi, kasutatakse järjest enam selleks, et marginaliseerida ja vaigistada,” täpsustab Hugendubel.
💙 Eesti: paigal, aga kas piisab?
Eesti püsib samal kohal ja säilitab täpselt sama skoori, mis mullu pärast korralikku hüpet. Ühest küljest on see kinnitus, et me pole teinud tagasikäiku. Kuid samal ajal, kui Läti, Poola ja Saksamaa astuvad märgatavaid samme edasi, tundub Eesti seisak kõnekas.
Läti legaliseeris kooseluseaduse.
Saksamaa kehtestas enesemääramise seaduse, mis lihtsustab transinimeste dokumentide muutmist.
Poola tühistas “LGBT-vabad tsoonid” ja lõpetas avalike ürituste takistamise.
Eestis on endiselt puudu nt intersooliste laste kaitse, ümberpööramistoimingute keeld ning vaenukuritegude raskendava asjaoluna puudub vaenu motiiv. Transinimeste jaoks on olukord jäänud pikalt toppama: soo tunnustamise protsess on seotud meditsiiniliste protseduuride ja psühhiaatrilise hinnanguga, mis ei austa enesemääramise põhimõtet. Kuid samas on meil olemas kooseluseadus, abieluvõrdsus ja viljakas kodanikuühiskond.
Eesti LGBT Ühingu huvikaitsejuhi Aili Kala sõnul näitab Eesti positsiooni püsimine samal tasemel küll stabiilsust, kuid mitte edasiminekut.
“Näiteks kui Läti ja Saksamaa on viimase aastaga astunud olulisi samme edasi, ootavad Eestis mitmed inimõigustega seotud muudatused endiselt poliitilist tahet – alates transinimeste õiguste reformist kuni vaenukuritegude määratlemiseni,” selgitas Kala.
Tema hinnangul ei piisa enam üksnes olemasolevate õiguste säilitamisest.
“Kui tahame kuuluda nende riikide hulka, kes liiguvad võrdsuse suunas, siis tuleb meil olemasolevaid õigusi ka laiendada. Murettekitav areng mitmetes Euroopa riikides, sh Ühendkuningriigis ja Ungaris, näitab selgelt, et inimõigusi tuleb hoida elavana mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes,” lisas Aili Kala.
⚖️ Euroopa rünnaku ja vastupanu vahel
Euroopa pilt on vastuoluline. Ühelt poolt tõusevad äärmusparempoolsed jõud, kes teevad koostööd traditsiooniliste konservatiividega, et LGBT+ õigusi rünnata. Teisalt on kodanikuühiskond ja kohtud paljudes riikides suutnud vapralt vastu seista.
Näiteks:
Tšehhi konstitutsioonikohus tühistas steriliseerimise nõude soo tunnustamisel.
Sloveenias kinnitati, et naispaarid ja üksikud naised tohivad kasutada kunstlikku viljastamist.
Läti tunnistas kehtetuks “propaganda” seadused, mis piirasid LGBT+ nähtavust.
Need pole muutused ainult seadusandluse tasandil – need on märgid sellest, et iga samm loeb, ja õiguste kaitsmine ei toimu ainult parlamentides, vaid ka kohtusaalides, tänavatel ja klassiruumides.
📊 Kuidas riigid liiguvad: võitjad ja kaotajad
🌈 Kõige kõrgemal:
🥇 Malta – 88.83% (1. koht)
🥈 Belgia – 85.31% (2. koht)
🥉 Island – 84.06% (3. koht)
Taani – 80.10% (4. koht)
Hispaania – 77.97% (5. koht)
✅ Eesti – 45.91% (21. koht)
✅ Euroopa keskmine – 41.85%
✅ Euroopa Liidu keskmine – 51.13%
🚨 Kõige madalamal:
Valgevene – 10.16% (45. koht)
Armeenia – 9.16% (46. koht)
Türgi – 4.75% (47. koht)
Aserbaidžaan – 2.25% (48. koht)
Venemaa – 2% (49. koht)
⬆️ Suurimad tõusjad:
Austria (+4 kohta) – diskrimineerimiskaitse laiendamine, kuid reform ähvardab tagasipööret.
Läti (+4 kohta) – uus kooseluseadus.
Saksamaa (+3 kohta) – enesemääramise seadus transinimestele.
Tšehhi (+3 kohta) – samasooliste partnerite õiguslik tunnustamine.
Poola (+3 kohta) – “LGBT-vabad tsoonid” kaotatud, takistused avalikele üritustele eemaldatud.
⬇️ Suurimad kukkujad:
Ungari (−7 kohta) – Pride'i keelustamine, transinimeste kaitse eemaldamine seadustest.
Gruusia (−7 kohta) – LGBTI teemade avalik kajastamine ja õigused sisuliselt keelatud.
Ühendkuningriik (−6 kohta) – ülemkohtu otsus, mis tühistas transinimeste juriidilise tunnustuse praktikas.
🔑 Olulised arvud 2025. aastal
Konversioonipraktikad (ka ümberpööramistoimingud) on keelustatud vaid 10 riigis.
6 riigis puudub LGBT+ inimeste suhtes diskrimineerimisvastane kaitse.
Abieluvõrdsus kehtib vaid 22 riigis.
18 riigis ei ole samas soost paaridel mingit õiguslikku kaitset.
Transvanemlust tunnustatakse täielikult ainult 8 riigis.
Mittevajalikud meditsiinilised sekkumised intersooliste laste kehadesse on keelatud ainult 6 riigis.
11 riigis puudub transinimestel igasugune võimalus juriidiliste andmete muutmiseks.
Ainult 12 riigis saavad transinimesed teha soolist üleminekut enesemääramise alusel.
Vähemalt 14 riigis on LGBT+ kogukondade kogunemis- ja ühinemisvabadus piiratud või rünnaku all.
Seksuaalne orientatsiooni ja sooline identiteet on asüülitaotluse aluseks 27 riigis, kuid vaid 6 riigis on kaitstud intersoolised asüülitaotlejad.
❤️ “Ükski süda ei jää maha”
Tallinn Pride 2025 moto “Ükski süda ei jää maha” on valusalt täpne ka Rainbow Mapi valguses. Euroopa, mis peaks olema inimõiguste kants, on korraga nii eesrindlik kui habras. Kui me tahame hoida Eesti kurssi võrdõiguslikkusel, siis ei piisa ainult sellest, et me ei kuku – me peame ka astuma edasi.
Comments