.png)
Kui Arno isaga koolimajja jõudis ... Teate ju küll seda lugu! Kui mina selle hooaja esimesele Geikristlaste Kogu koosolekule jõudsin (hilinemata!), oli OMA keskuse köögist juba kuulda elavat mitmekeelset vestlust. Viis inimest neljast rahvusest jõid teed ja tutvusid omavahel.
Olime otsustanud teha sel aastal oma regulaarseid teeõhtuid veidi teisiti ja kutsuda iga kord ühe külalise. Esimeseks külaliseks oli Kaarina, pensionile jäänud kirikuõpetaja Soomest. Kaarina rääkis meile Soome luterliku kiriku siseelust ja oma kogemustest n-ö vikerkaarepastorina (sateenkaari pappi). Tuli tõdeda, et ei ole sealgi veel kõik asjad üheselt mõistetud.
Kui möödunud aasta kevadel seadustati Soomes samast soost paaride abielu, jagunes luterlik kirik kaheks. Ühed panid uut seadust pahaks, teised rõõmustasid selle üle. Ametlikult jäi kirikus siiski kehtima senine abielu mõiste kui ainult mehe ja naise vahelisest liidust. Selle seisukoha juurde jäi ka tänavu maikuus toimunud kirikukogu, häältega 59–46. See tähendab, et kirik ei laulata samast soost paare.
Ometi on suur osa luteri õpetajatest arvamusel, et abielu laulatamine peaks kuuluma kõigile paaridele. Ja hoolimata ametlikust vastuseisust nad seda teevadki. Vikerkaarepastoritel on oma avalik sait veebis (Sateenkaaripapit) ja oma kinnine fb leht. Kaarina sõnul peab lihtsalt teadma, millises praostkonnas ja kirikus saab selles küsimuses mõistmist ja millisest tuleb kaarega mööduda. Ainukeseks eelduseks laulatamiseks peetakse vähemalt ühe poole kuulumist luterlikku kirikusse. Õnnistuse võib aga saada ka abielu registreerinud paar, kes üldse kirikusse ei kuulu, kuid igatseb Jumala õnnistust oma abielule. Ühe pastori peetava anonüümse statistika kohaselt on 2017. aasta märtsikuust alates vähemasti 56 kirikuõpetajat laulatanud ja õnnistanud üle saja samast soost paari. Viis õpetajat on aga saanud toomkapiitlilt sellise toimingu eest karistuse.
Teeõhtu teine pool möödus avalas vestluses. Vahepeal oli teelaua äärde inimesi juurde kogunenud ja lõpuks oli meid 11. Kristlased (luterlased ja vabakogudusest), budistid ja kirikusse mittekuulujad. Kooliõpilased, üliõpilased, tööinimesed ja pensionärid. Eestist, Venemaalt, Soomest, Suurbritanniast ja Taiwanilt. Lingua franca’ks oli inglise keel.
Räägiti iseendast, oma elust, usust, suhtest kirikuga, kaaslastega. Teekonnad iseendani ei ole olnud kerged. Liiga sageli on nii, et kui oled leidnud rahu endaga ja Jumalaga, tuleb keegi ja asub seda usinasti lammutama. Ja liiga sageli on selle lammutaja relvaks vääralt kasutatud Piiblisõna. Oma koosolemistel tahamegi julgustada neid, kes on tõrjutud, halvustatud, mittemõistetud oma erinevuse tõttu normiks peetavast. Kinnitada, et Jumala süda on piisavalt suur, sinna mahuvad kõik.
Kutsume selleks ka järgmistel kordadel külalisi – teolooge, loomeinimesi, praktikuid jt, kel kokkupuutumist nii kristliku sfääri kui ka LGBT+ kogukonna eluga. Nendega kohtuma ja teed jooma on oodatud kõik sõbralikult meelestatud inimesed, ilma mingite kategooriateta. Praeguse kava kohaselt on kohtumised iga kuu 2. teisipäeval kl 18 OMA keskuses. Teavet ürituse kohta antakse ka Facebookis.
Geikristlaste Kogu