Turvalised ruumid, tugevad meeled: aasta LGBT+ noorte vaimse tervise toetuseks

LGBT+ noored vajavad turvalisi kogukondi ja inimesi, kellelt saada teadlikku ja toetavat abi. Eestis näeme seda vajadust oma igapäevatöös, Ukrainas on LGBT+ noorte niigi keerulisele olukorrale lisandunud sõda ja sellega kaasnev ebakindlus. Samal ajal on eri riikides kogunenud palju teadmisi ja häid praktikaid, millest üksteisel on võimalik õppida.

Sellest sündis projekt „Safe Spaces, Strong Minds: Strengthening LGBT+ Youth Resilience Together“, mis tõi kokku LGBT+ organisatsioonid Eestist, Ukrainast ja Norrast. Eesti ja Ukraina partnerid keskendusid noorte toetamisele ja turvaliste võimaluste loomisele oma kogukondades, Norra partner tõi koostöösse oma pikaajalise kogemuse LGBT+ noortega töötavate spetsialistide koolitamisel. Üheskoos saime õppida üksteise kogemustest, kuidas LGBT+ noori paremini toetada.

Teadmistest praktilise toeni

Aasta jooksul koolitasime noori, tulevasi spetsialiste ja teisi LGBT+ inimestega kokku puutuvaid inimesi, lõime turvalisi kohtumisvõimalusi LGBT+ noortele ning tugevdasime kogemusnõustamise ja tugivõrgustike võimekust.

Eestis toimus algselt kavandatud kahe koolituse asemel neli koolitust, millest võttis osa kokku üle 100 inimese - näiteks koolitasime Sororitas Estonae liikmeid ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi tudengeid. Lisaks koostasime materjale, mida jagasime ka Ukraina partneritega.

Ka Ukrainas kasvas tegevuste maht planeeritust suuremaks. Meie partner Sphere korraldas neli üritust, nende seas LGBTIQ+ kogukonna Recovery Day, mis tõi kokku 72 osalejat.

Turvaline ruum võib olla koht, kogukond või inimene

Turvaline ruum ei tähenda ainult füüsilist kohta. See võib olla tugigrupp; kohtumine inimesega, kes mõistab sinu kogemust; või teadmine, et vajadusel on olemas spetsialist, kelle poole saad pöörduda ilma hukkamõistu kartmata.

Ukrainas kujunes partnerorganisatsiooni PrideHubi keskusest oluline kogukonnaruum. Projekti jooksul valmis neil veebijuhend „Mida teha, kui mu laps on LGBTIQ+?“ ning loodi ligi 50 LGBTIQ+-sõbraliku spetsialisti andmebaas, mida jagati ka Harkivi tervishoiuasutustega.

Eestis pöörasime erilist tähelepanu vaimse tervise toetamisele. Korraldasime 16–21-aastastele noortele neljaosalise kohtumise sarja „Vaimse tervise vitamiinikuuri“, kus räägiti praktilistest enesehoiuoskustest ja vaimse tervise toetamisest.

Toetasime ka meie kogemusnõustajaid, sest selleks, et olla olemas teiste jaoks, peab olema võimalik hoida ka iseennast. Fookuses oli läbipõlemise ennetamine ja nõustajate enda heaolu.

Vajadus oli suurem, kui oskasime oodata

Projekti käigus sai kiiresti selgeks, et huvi ja vajadus selliste tegevuste järele on suurem, kui olime algselt planeerinud. Seetõttu otsustasime osa tegevusi ümber korraldada ja suunata rohkem vahendeid otse noortele mõeldud tegevustesse. Näiteks korraldasime Baltic Pride'i ajal noortele inspiratsiooniõhtu Pride'i korraldamisest ning Eesti LGBT Ühingu juristi juhitud kohtumise, kus räägiti diskrimineerimisest, õigustest ja võimalustest enda eest seista.

Kolme riigi kogemused ühes ruumis

Sama oluline kui tegevused ise oli võimalus üksteiselt õppida. Aprillis kohtusid Ukraina ja Eesti partnerid Tallinnas, et jagada kogemusi, töövõtteid ja materjale. Ukraina kolleegide kogemus näitas väga praktiliselt, kuidas jätkata LGBT+ kogukonna toetamist ka sõjaolukorras ja kuidas organisatsiooni tegevust kiiresti muutuvates oludes kohandada.

Aprilli lõpus külastas Eesti-Ukraina delegatsioon meie Norra partnerit FRI-d Oslos. Seal tutvusime muu hulgas Norra Pink Competency programmiga, mille kaudu koolitatakse õpetajaid, lastekaitsetöötajaid ja teisi spetsialiste LGBT+ inimestega paremini töötama. Norra kogemus andis meile uusi mõtteid ka Eesti LGBT Ühingu koolituste arendamiseks.

Projekt lõpeb, koostöö mitte

Aasta kinnitas meile midagi, mida teadsime juba enne, kuid näeme nüüd veel selgemalt: LGBT+ noored vajavad kohti ja inimesi, kelle juures ei pea kõigepealt selgitama või õigustama, kes nad on. Nad vajavad spetsialiste, kelle teadmisi saab usaldada. Nad vajavad võimalust kohtuda teiste LGBT+ noortega. Ja nad vajavad tuge enne seda, kui murest on saanud kriis.

Projekt lõpeb, kuid selle jooksul loodud suhted ja teadmised jäävad. Soovime jätkata Eestis tugigruppide ja koolituste arendamist, jagada teadmisi Ukraina ja Norra partneritega ning kasutada Baltic Pride'i ja teisi kogukonnasündmusi selleks, et tuua LGBT+ noori kokku, anda neile rohkem võimalusi osaleda ja teha nende hääl kuuldavaks.

Suur aitäh kõigile noortele, kogemusnõustajatele, koolitajatele ja partneritele Eestis, Ukrainas ja Norras, kes sellesse aastasse panustasid.

_____

Projekti toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi “Prosperous Future” raames.