Otsingu tulemused

Siit leiad kasulikku infot, kui oled transsooline või kui soovid transsoolisuse kohta rohkem teada. Ankur sugu Transsoolisus Sugu on osa inimese identiteedist, mis koosneb sünnil määratud soost, bioloogilisest soost, juriidilisest soost, sotsiaalsest soost, tunnetuslikust soost ja soolisest eneseväljendusest. Umbes eelmise sajandi keskpaigani oli sugu kasutuses enamasti kui bioloogiline mõiste, mis eristas meeste ja naiste liigi. Kuigi inimese bioloogiline sugu hõlmab endas anatoomiat, füsioloogiat ja geneetikat, siis sünnil lähtutakse lapse soo määramisel enamasti vaid välisest vaatlusest. Kui inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu kattuvad on tegemist cis -soolise inimesega. Kui aga inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu ei kattu, võib olla tegemist transsoolise inimesega. Kuidas kapist välja tulla Miks kapist välja tulla? Saad elada sellena, kes tegelikult oled; tunned end üha enam iseendana; võid leida endale sarnased inimesi; saad aidata ja toetada teisi trans inimesi; saad harida teisi, murda stereotüüpe ja müüte; oled teistele positiivne eeskuju. Millega kapist välja tulles arvestada? Võimalik transfoobia ja negatiivsed reaktsioonid; vajadus tagada enda turvalisus; inimesed, kes ei kuula/ei mõista; inimesed, kes proovivad su meelt muuta või hirmutada; protsessi pikaajalisus, mis nõuab kannatlikkust; otsuse elumuutev mõju. Mõned näpunäited Kui otsustad, et oled valmis kapist välja tulema, siis anna endale aega, et mõelda läbi, kuidas sa seda teed ja mida ütled. Mõtle välja, kes võiks olla sinu lähikonnas kõige toetavam, ja tule temale esimesena kapist välja. Tihti võib aru saada sellest, kui sõbralik on inimene transsoolisuse suhtes sellest, kuidas see teema vestluses avaldub. Tee uurimistööd, et sul oleks infot transsoolisuse kohta, juhul kui inimestel on küsimusi. Võimalus on ka kirja või meili teel kapist välja tulla. Tee täpselt nii, nagu sul endal on mugavam ja turvalisem, ent ole valmis hiljem ka suuliselt rääkima. Kui oled otsustanud, kellele ja kuidas välja tulla, ole valmis ootama, kuni lähedased uut infot seedivad ja aktsepteerivad. Anna neile aega, et asjad läbi mõelda ja mõista, mida läbi elad. Su lähedastel võib olla õppida palju uut, enne kui nad sind täielikult mõistavad. Esimene reaktsioon ei pruugi peegeldada seda, kuidas nad end pikas perspektiivis tundma hakkavad. Mõista, et sinu lähedased võivad vajada emotsionaalset tuge. Mõned trans inimeste lähedased kasutavad selleks teraapiat. Mõnikord võtab teistel uue nime ja identiteediga harjumine aega ja nad võivad eksida, isegi kui nad ei tee seda meelega. Kui on suur oht, et pärast välja tulemist ähvardab sind näiteks füüsiline või vaimne vägivald või kodust ilma jäämine, siis tasub turvalisuse huvides oodata aega, kus sa ei ole selles olukorras või nendest inimestest sõltuv. Ära eelda, et kõik inimesed reageerivad tingimata negatiivselt. Mõned inimesed võivad sind üllatada avatuse ja aktsepteerimisega. Ole enesekindel – ainult sina tead, kes sa oled. Sa jagad teatud aspekti oma identiteedist oma lähedastega, mitte ei küsi neilt luba elada iseendana. Sinu lähedased võivad olla šokis või leinas. Neile võib tunduda, et nad on kellegi kaotanud. Rahusta neid – sa oled olnud ja oled alati sama inimene. Nad ei kaota sind kui inimest. Seleta, et sinu sugu ei ole ainuke osa sinust ja teie suhe/sõprus ei muutu selle tõttu. Sinu lähedastele võib tunduda, et nad on ise näiteks sinu kasvatamisel midagi valesti teinud, ja nad süüdistavad ennast. Selgita neile, et transsoolisus ei ole ümbritsevate inimestega ega kasvatusega kuidagi seotud. Maini ära, kellega tahad seda informatsiooni jagada ja kellega mitte. On oluline, et nad saaks aru, et on sinu valik omal ajal sellest teistele rääkida. Küsimused/väited, mis su lähedastel võivad tekkida “Mida see tähendab?” Vasta oma definitsiooniga, kuidas end määratled. “Sa ei saa kunagi lapsi!” Trans inimestel on palju võimalusi saada lapsi. “Sa ei saa kunagi päris meheks/naiseks!” Mis on päris mehe/naise definitsioon ja kellel on õigus öelda, mis on päris mees/naine? “Ma näen sind siiski alati oma poja/tütre/venna/õena.” Loodetavasti see muutub ajaga ja see tähendaks mulle palju, kui sa püüaksid. “Aga mulle meeldib, et sa oled mu poeg/tütar/vend/õde.” Ma olen sama inimene edasi ning muutun ainult väliselt (kui on kavas meditsiiniline sekkumine) “Aga miks sa oled siis nii mehelik/naiselik vms?” See ei ole minu sooga seotud – see on minu olemus. Trans inimesed ei pea vastama soostereotüüpidele. Isiklikud küsimused sinu keha/operatsioonide/seksuaalelu kohta On sinu valik, kas tunned end neile küsimustele vastates mugavalt. Kas inimeselt, kes pole trans, küsitaks samu küsimusi? Siit leiad veel suuniseid, kuidas erikeskondades kapist välja tulla. Tutvu ka tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Binder Osadel trans meestel ja mittebinaarsetel inimestel aitab soodüsfooriat leevendada binder. Binder on riideese, mille eesmärk on vähendada rindade väljapaistvust. Tuntuimad lehed, kust bindereid tellida, on Underworks ja gc2b Transitional Apparel. Kui sul pole binderi soetamiseks raha, siis tasub jälgida sotsiaalmeediat (näiteks Tumblr, Instagram). Seal teevad paljud trans mehed ja mittebinaarsed inimesed heategevuslikke loose, kus annavad ära tasuta uued või kasutatud binderid. Ole binder it kandes ettevaatlik! Ära kanna binderit kunagi üle kaheksa tundi. Vastasel juhul võivad sul tekkida hingamisprobleemid, seljavalu ja nahaärritus. Võta alati binder enne magamaminekut seljast, lase oma kehal puhata. Samuti võta see ära enne treeningut. Spordirinnahoidjad on disainitud koos sinuga trenni ajal liikuma, kuid binder võib teha liikumise ja hingamise veel raskemaks. Ära kunagi kasuta teipi või sidemeid bindimiseks, sest need piiravad hingamis- ja liikumisvõimet! Elastsed sidemed (ing k ace bandages) on disainitud kitsenema, seega muutuvad need hingates aina kitsemaks ja võivad palju haiget teha. Kui kuskil valutab, võta binder kohe ära. Proovi suuremat numbrit või teisi alternatiive. Pea meeles, et valu tähendab alati, et miskit on valesti! Info ja materjalid lähedastele Uudis lähedase transsoolisusest võib olla raske ja uue olukorraga leppimine keeruline. Ent uuringute kohaselt suurendab lähedaste toetuse puudumine depressiooni ja teiste vaimsete haiguste esinemist, halvemal juhul enesetapuriski. Ka kõige heasoovlikumad lähedased ei tea vahel, kuidas transsoolist inimest toetada. Kuidas seda teha? Aktsepteeri oma transsoolise lähedase identiteeti. Tema trans identiteedi ignoreerimine või selle tõestamisele sundimine võib lapsele teha palju kahju. Kui transsooline inimene on sulle kapist välja tulnud, on ta tõenäoliselt selle üle palju mõelnud. Tema on ainus, kes tunneb oma elu ja tundeid kõige paremini. Mõned lähedased arvavad, et transsoolisus on mööduv faas. Ära arva seda. Tõsi, mõni transsooline inimene, kes identifitseerib end transsoolisena, muudab hiljem oma meelt, kuid see on haruldane. Ja isegi kui su lähedane kuulub sellesse haruldasse gruppi, ei tee tema identiteedi aktsepteerimine kellelegi liida. Lepi tema sooidentiteediga samamoodi nagu aktsepteeriksid tema usulisi või poliitilisi vaateid teades, et need võivad muutuda. Mõtle, kuidas sa end tunneksid, kui keegi rõhutaks, et oled teisest soost või kutsuks sind nimega, mis on seotud teise sooga. Sinu transsooline lähedane võib tunda sama, kui lähedased ei aktsepteeri tema sooidentiteeti. Transsoolisus tähendab eri inimestele eri asju. Ära eelda, et su transsooline lähedane tahab alustada sookorrigeerimisega, kanda teatud tüüpi riideid või muuta oma hobisid. Kuula, mida transsoolisus tema jaoks tähendab. Tea, et pole õiget ega vale viisi olla trans. Hari end transsoolisuse teemadel. See aitab sul lähedast paremini mõista. Ära kasuta transsoolise lähedasega seoses sünninime ega sünnisoo termineid. Kui eksid kogemata, siis vabanda, kuid ära tee seda meelega. See näitab, et keeldud arvesse võtmast tema heaolu ja tundeid, ning ta kaotab sinu vastu usalduse. Ära oota transsooliselt lähedaselt soostereotüüpide järgi elamist. Näiteks transsooline laps, kes määratleb end tüdrukuna, ei pea tingimata tahtma kanda kleite. Poiss ei pea olema huvitatud jalgpallist. Need soostereotüübid suurendavad veel rohkem survet, millega trans lapsed silmitsi seisavad. Sinu transsooline lähedane on üks indiviid, seega lase tal väljendada oma individuaalsust. Ära räägi oma transsoolise lähedase identiteedist teistele, kui sul pole tema nõusolekut. Sul võib tekkida kiusatus väljendada solidaarsust jagades kõigiga, et su lähedane inimene on trans. Transsoolise inimese identiteedist suure asja tegemine võib olla haavav. Lase tal valida, kellega ta tahab jagada oma soomääratlust ning kellega mitte. Ära arva ennatlikult, et transsoolisus vajab ravi. Transsoolisus ei ole vaimne haigus ja su lähedase sootunnetus ei vaja ravi või “ümberpööramist”. Kuid teraapia võib aidata nii temal kui ka sul endal toime tulla nende väljakutsete ja stigmaga, mida transsoolisus ühiskonnas endaga kaasa toob. Transsoolisus võib olla suur väljakutse perekondadele, kes seisavad silmitsi stigma, vaenulike sugulaste ja näilise lootusetusega lapse tuleviku suhtes. See on raske nii sinule kui ka su transsoolisele lähedasele – mõlemad pooled peavad tegema suuri pingutusi, et vaimselt ümber kohaneda. Seega kaalu LGBT+ sõbraliku psühholoogi või terapeudi külastamist, kes aitaks nii sul kui ka su transsoolisel lähedasel edukalt muutustega toime tulla. Sa saad kõige rohkem oma transsoolist lähedast aidata sellega, kui jõuad ise punkti, kus oled oma mõtted peas korrastanud ja aktsepteerinud tema soomääratlust. Sinu transsooline lähedane ei ole üksi ja tal on võimalus elada õnnelikult, kuid ainult toetusega. Lähedaste toetus on transsoolistele inimestele ülimalt oluline. Paku oma transsoolisele lähedasele tingimusteta toetust ja võid näha, kuidas ta sirgub õnnelikuks ja terveks täiskasvanuks. Allikas: Strategies for Supporting a Transgender Child, Psychology Today Loe põhjalikumalt siit , kuidas oma transsoolist lähedast toetada. Tutvu ka meie tasuta tugiteenustega ja võta meiega julgesti ühendust. Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: Koolitöötaja võimalused LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Miks ja kuidas LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018. Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide . E-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele . Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Eesti seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste võimalusi Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni. Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Loe ka " Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine ". Soo juriidiline tunnustamine ja meditsiiniline sekkumine Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid (soomarker, isikukood, nimi) ning läbida meditsiinilisi toiminguid nagu hormoonravi ja kirurgiline sekkumine. Eestis reguleerib valdkonda määrus: “ Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Määruses kasutatakse aegunud termineid "soovahetus", "soo muutmine" ja "transseksuaalsus". Loe soo tunnustamise protsessi kohta täpsemalt siit . Transsooliste inimeste võimalused ja olukord Eestis ja Euroopas Eestis reguleerib soo tunnustamise ja -korrigeerimisega seonduvat sotsiaalministri määrus “ Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Määruse kohaselt on inimesel võimalik saada uued juriidilised andmed ning vajaduse korral hormoonravi ja teisi meditsiinilisi protseduure. Määrus kehtib 1999. aastast ning on kaasaegse rahvusvahelise soo tunnustamise seadusandlusega vastuolus. Soo tunnustamise protsess on aeglane ja diskrimineeriv, sest nõuab meditsiinilisi toiminguid (vähemalt hormoonravi) ning juriidiliste andmete muutmine nõuab arstliku ekspertiisikomisjoni tõendit. Tulenevalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8, on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et sooline identiteet ja sooline enesemääratlus on inimese enda soo tunnetamine ja subjektiivne kogemine ning riik peab tunnustama isiku sugu lähtuvalt tema tunnetusest. Transsoolistel inimesel on andmete muutmisel võimalik uuendada ka haridust tõendavaid dokumente. Loe lähemalt väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki " LGBT inimeste olukord ". Euroopas on 2018. aasta andmete kohaselt trans inimestel enesemääratluse õiguse saavutamiseni veel pikk tee käia. 34 Euroopa riigis nõutakse soo tunnustamise protsessi alustamiseks jätkuvalt vaimse häire diagnoosimist, lisaks nõutakse osades riikides steriliseerimist ja/või teiste meditsiiniliste protseduuride läbimist ja abielu lahutamist. Väga palju on ka selliseid riike, kus üldse puudub soo tunnustamise protseduur. Uuri lähemalt olukorda Transgender Europe 'i ja ILGA Europe 'i LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt. Institutsioonide seisukohad transsoolisuse küsimuses Euroopa Parlament peab tähtsaks, et Euroopa Liidu liikmesriikide õigussüsteemides loodaks dokumentides soo andmete muutmise ning meditsiiniliste protseduuride eraldamise võimalus. Muu hulgas tähendab see, et soo andmete muutmise eelduseks ei oleks enam vaimse häire diagnoosi nõue ning et soo andmete muutmine ei lähtuks meditsiinilistest protseduuridest. Maailma Terviseorganisatsioon on teinud ettepaneku eemaldada F64 “sooidentsuse häire” psüühika- ja käitumishäirete nimekirjast. Maailma Arstide Liidu seisukoha kohaselt on olemas inimesi, kelle tunnetuslik sugu ei vasta sünnil määratud soole. Termin “transsooline” kirjeldab neid inimesi stigmatiseerimata ja kasutamata patoloogilist iseloomustust. Selle käsitluse järgi on transsoolisus soolise identiteedi üks osa, mida tuleb käsitleda eraldi seksuaalsest sättumusest

Siit leiad erinevaid õppematerjale igale kooliastmele, mida saad kasutada õpilastega suhetest, peredest ja inimeste mitmekesisusest rääkimiseks. Õppematerjalid Siit leiad erinevaid õppematerjale igale kooliastmele, mida saad kasutada õpilastega suhetest, peredest ja inimeste mitmekesisusest rääkimiseks. I KOOLIASTE II KOOLIASTE III KOOLIASTE IV KOOLIASTE Perevormid | Pildid jutulinna erinevatest peredest Õpilaste häälestus : Kes on sinu peres? Kes kuuluvad sinu perekonda? Miks sinu pere sulle tähtis on? Materjali kirjeldus : Pildid Jutulinna erinevatest peredest, mida klassis koos lastega vaadata ja arutelu luua. Pildid leiad SIIT Perevormid | Raamat "Meie teistmoodi vanemad"" Õpilaste häälestus : Kes on sinu peres? Kes kuuluvad sinu perekonda? Miks sinu pere sulle tähtis on? Materjali kirjeldus : Ats saab teada, et tema vanemad pole abielus. Tema sõber arvab, et Atsi vanemad tegid nalja – kes siis ilma abieluta lapsi saab. Kui poisid oma sõprade käest küsivad, saavad nad teada, et vanemaid ja peresid on väga erinevaid. Kõik vanemad on natuke teistmoodi! Perevormid | Raamat "Siil Priidik tahab uut perekonda"" Õpilaste häälestus : Kes on sinu peres? Kes kuuluvad sinu perekonda? Miks sinu pere sulle tähtis on? Materjali kirjeldus : Siil Priidik on hellitatud lemmiklaps, kes ei ole oma perekonnaga kuigi rahul. Pikem jalutuskäik kodunt kaugemale viib teda aga kokku paljude loomadega ja avab tema silmad vanemate, kodu ja kodusoojuse suhtes.

Müügi- ja annetustingimused Eesti LGBT Ühingu veebipoe omanik on MTÜ Eesti LGBT Ühing (registrikood 80275811), asukohaga Kaarli pst 5-1, Tallinn. Müügilepingu kehtivus, kauba- ja hinnainfo Müügitingimused kehtivad Veebipoest kaupade ostmisel. Veebipoes müüdavate toodete hinnad on märgitud toodete juurde. Hinnale lisandub tasu kauba kättetoimetamise eest. Kõik Veebipoes müüdavate kaupade hinnad on eurodes. Kauba kättetoimetamise tasu sõltub ostja asukohast ning kättetoimetamise viisist. Kättetoimetamise tasu kuvatakse ostjale tellimuse vormistamisel. Teave kauba kohta on esitatud Veebipoes vahetult kauba juures. Tellimuse vormistamine Kauba tellimiseks tuleb lisada soovitud tooted ostukorvi. Tellimuse vormistamiseks tuleb valida sobiv toodete kohaletoimetamise viis, misjärel kuvatakse ekraanile tasu suurus, ning vajutada nupule „Maksma“. Pärast nõutud andmeväljade täitmist saab tasuda turvaliselt. Tasumine toimub läbi Wix e-poe keskkonna, millel on SSL Secure Shopping sertifikaat. Müüjal puudub ligipääs kliendi panga ja krediitkaardi andmetele. Leping jõustub alates tasumisele kuuluva summa laekumisest Veebipoe arvelduskontole. Kui tellitud kaupa ei ole võimalik tarnida seoses kauba lõppemisega või muul põhjusel, teavitatakse sellest ostjat esimesel võimalusel ning tagastatakse tasutud raha (sh kauba kättetoimetamise kulud) viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul teate saatmisest. Kohaletoimetamine E-poest ostetud toote saab tellida pakiautomaati (lisanduvad saatmiskulud) või tulla sellele järele kokkulepitud ajal Eesti LGBT Ühingusse (Kaarli pst 5–1, Tallinn; aja saab kokku leppida aadressil info(at)lgbt.ee). Välismaale saadame toote posti teel. Toote paneme posti nädala jooksul alates tellimuse sooritamisest. Kui ostja ei tule tootele järele hiljemalt 14 päeva jooksul pärast kokkulepitud toote kättesaamise kuupäeva, siis arvestame, et ostja ei soovi kaupa. Taganemisõigus Tagastada on võimalik kahe nädala jooksul kasutamata, rikkumata kaupa. Taganemistähtaeg lõpeb 14 päeva möödumisel alates päevast, mil ostja on saanud toote enda valdusesse. Otsusest tootest taganeda tuleb ühingut teavitada e-posti teel või Eesti LGBT Ühingu kontoris. Toode tuleb tagastada 14 päeva jooksul. Isikuandmete töötlemine Veebipood kasutab ostja sisestatud isikuandmeid ainult tellimuse töötlemiseks ning kauba ostjale saatmiseks. Veebipood edastab isikuandmeid veoteenust pakkuvale ettevõtetele selleks, et kohale toimetada kaupa. Vaidluste lahendamine Kui ostjal on Veebipoe osas pretensioone, tuleb need saata e-kirja aadressile info(at)lgbt.ee või helistada telefonil 5551 5817. Kui ostja ja Veebipood ei suuda lahendada vaidlust kokkuleppe teel, siis on ostjal võimalik pöörduda Tarbijavaidluste komisjoni poole. Menetlustingimustega saab tutvuda ning avaldust esitada siin . Tarbijavaidluste komisjoni pädevuses on lahendada ostja ja Veebipoe vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi. Ostja kaebuse läbivaatamine komisjonis on tasuta. Ostja võib pöörduda Euroopa Liidu tarbijavaidlusi lahendava platvormi poole . Annetamine Annetamiseks tuleb menüüribal vajutada nuppu toeta. Seejärel valida, kas soovitakse teha ühekordset annetust või püsiannetust. Ühekordse annetuse saab teha Maksekeskuse kaudu pangalingiga (Swedbank, SEB, LHV Pank, Luminor, COOP pank). Ühekordse annetuse puhul tuleb valida sobiv summa või kirjutada soovitav summa lahtrisse, sisestada küsitud isikuandmed ning valida maksmiseks sobiv pank. Püsiannetuse saab teha Maksekeskuse kaudu pangalingiga (Swedbank, SEB, LHV Pank). Luminori ja COOP panga kliendid saavad püsikorralduse vormistada sisestades annetuste lehel välja toodud andmed panga veebis käsitsi. Püsiannetusest võib igal ajal loobuda. Maksmine toimub väljaspool veebilehte vastava panga turvalises keskkonnas. Eesti LGBT Ühingul puudub ligipääs kliendi panga ja krediitkaardi andmetele. Eesti LGBT Ühing on isikuandmete vastutav töötleja ning edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Veebilehe lgbt.ee kaudu tehtud annetused laekuvad Eesti LGBT Ühingu pangakontole Swedbankis. Maksed toimuvad eurodes.

Ühingu kodulehe kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid Kasutustingimused ja privaatsuspoliitika Veebilehte haldab MTÜ Eesti LGBT Ühing. Veebilehe all peame silmas kogu veebilehte ja selle sisu, sh kogu materjali, struktuuri ja disaini. Palume veebilehe esmakordsel kasutamisel tutvuda kasutustingimustega ning arvestada, et võime kasutustingimusi ette teatamata muuta. Kasutustingimustes selgitame eelkõige vastutuse välistamist, autoriõigust ja isikuandmete kaitset. Vastutuse välistamine MTÜ Eesti LGBT Ühingu veebileht on loodud selleks, et edastada ajakohast infot ühingu tegevuse ning laiemalt LGBT+ teemade kohta. MTÜ Eesti LGBT Ühing ei võta seoses veebilehel esitatud teabega vastutust ega kohustusi. Kodulehel esitatud teave On üldist laadi ning selle eesmärk ei ole käsitleda mis tahes konkreetse isikuga seotud asjaolusid. Ei pruugi olla kõikehõlmav, täielik, täpne ega ajakohastatud. On mõnikord linkide abil seotud väliste veebisaitidega, mille üle puudub meil kontroll ning mille eest me ei võta mingit vastutust. Ei kujuta endast erialast ega õigusalast nõuannet (palun pöörduge konkreetse nõuande saamiseks alati vastava ala asjatundja poole). Käesoleva veebisaidi sisu on teavitava iseloomuga ja sel ei ole juriidilist jõudu. Seetõttu ei tohiks käesolevale veebisaidile viidata kui ametlikule allikale. Autoriõigus Veebilehe kasutaja nõustub, et veebilehe autoriõigus ja intellektuaalomandi õigused kuuluvad MTÜ-le Eesti LGBT Ühing. Sisu kasutamine Sisu ei tohi ilma meie loata mujal avaldada või kopeerida. Lubatud on vaid isiklik või mitteäriline hariduslik kasutus. Igasuguse sisu reprodutseerimise puhul tervikuna või osaliselt ei või seda muuta ning see peab sisaldama viidet. Me ei luba käesoleva veebisaidi sisu reprodutseerida, taasavaldada või teisiti uuesti välja anda nii, et see on mujal avalikult kättesaadav. Selle asemel tuleb linkida või viidata käesolevale veebilehele. Kõik muud sisu kasutamisviisid, kaasa arvatud kopeerimine, hoiustamine või reprodutseerimine tervikuna või osaliselt muul otstarbel kui isiklikuks kasutuseks või mitteärilisel harival otstarbel on ilma meie loata keelatud. Teiste kasutusviiside või küsimuste korral palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee Linkimine Veebilehele linkimiseks ei ole vaja luba küsida tingimusel, et te ei kasuta loata MTÜ Eesti LGBT Ühing logo või muid visuaalseid materjale ega viita sellele, et teie veebileht on MTÜ Eesti LGBT Ühing poolt heaks kiidetud või sellega seotud. Tagasiside Tervitame tagasisidet, mis aitab meil veebilehte paremaks muuta. Vajadusel kirjutage palun allpool asuvale meiliaadressile. Palun arvestage, et me ei pruugi jõuda vastata kõigile tagasisidekirjadele ning et jätame endale õiguse mitte vastata. Koduleht ja küpsised Veebileht saadab väikseid faile (“küpsiseid”) teie arvutitele ja mobiilseadmetele, mida on vaja veebilehe toimimiseks ja et koguda anonüümset veebianalüüsi. Kasutame neid järgnevalt: Kasutame küpsiseid, mida on vaja, et veebileht toimiks korralikult ja et muuta kasutajate kogemus paremaks. Kogume ja analüüsime anonüümset veebistatistikat selle kohta, kuidas kasutajad veebilehel sirvivad. Teeme seda kasutades erinevat tarkvara, millel on eraelu puutumatust tagavad seaded. Veebianalüüs aitab meil mõista oma kasutajate vajadusi, teha parendusi ja arendada veebilehte edasi. Kuna käesoleva veebilehe eesmärk on arendada inimõigusi, mille hulka käib privaatsuse ja isikuandmete kaitse, ei kogu ega salvesta me informatsiooni, mida võib kasutada teie identifitseerimiseks või leidmiseks või mis võiksid teisiti teie privaatsust mõjutada. Lisaks ei luba me kolmandate osapoolte teenustel või tarkvaral seda teha meie veebisaidi kaudu. Palun pidage silmas seda, et väliseid linke avades kehtivad nende veebilehtede kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid. Annetamine Eesti LGBT Ühing on isikuandmete vastutav töötleja ning edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Annetamise käigus näeme annetajate nimesid ja meiliaadresse, mida me ei avalikusta, kui annetaja ei soovi ise teisiti. Kogume infot, mida meile annavad võimalikud ja praegused annetajad. Need võivad sisaldada kontaktinfot, annetuse summat, annetuse ajaloo andmeid ja muid sarnaseid andmeid. Annetamisel kogutud isikuandmeid (nime ja meiliaadressi) võime kasutada, et teiega ühendust võtta ning edastada andmed tulumaksusoodustuse arvesse võtmiseks Maksu- ja Tolliametile. Sisestades oma meiliaadressi, olete andnud nõusoleku saada teavitusi annetuste kasutamisest või mõnikord tervituse saamiseks. Hoiame alles ja töötleme annetustega seotud isikuandmeid ka raamatupidamislike ja maksukohustuste täitmiseks kuni kohustuse lõppemiseni ning annetajate statistika analüüsimiseks. Kontakt Küsimuste korral palun võtke ühendust info(at)lgbt.ee. Isikuandmete töötlemine Eesti LGBT Ühing (Ühing) kogub ja töötleb isikuandmeid vastavalt alltoodud põhimõtetele. Ühing lähtub isikuandmete kasutamisel põhimõttest, et igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele ja õigus otsustada selle üle, kuidas tema isikuandmeid kasutatakse. Ühingu töötajad koolituvad regulaarselt isikuandmete kaitse valdkonnas. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Ühing kogub ja töötleb ainult sellises mahus isikuandmeid, mis on vajalik Ühingu töö eesmärkide saavutamiseks Ühingule edastatud isikuandmeid kasutatakse vaid selleks eesmärgiks, milleks need on edastatud. Ühing kustutab või anonümiseerib isikuandmed, mille töötlemine ei ole enam eesmärgipärane Ühing ei müü ega rendi isikuandmeid Ühing ei luba isikuandmetele ligi pääseda ega väljasta neid riigile ega teistele isikutele, välja arvatud juhul kui selleks on selge seaduslik alus või andmesubjekti nõusolek ning see on kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormidega Ühing võimaldab isikul tutvuda tema isikuandmetega, neid parandada või blokeerida, kui andmed on ebaõiged või ebatäielikud. Milliseid andmeid kogume ja töötleme Ühingus on sisereeglid, kes millisele infole ligi pääseb. Üldaadressile saadetud e-kirjad ja tavaposti teel saadetud teabe vaatab üle üks vastutav töötleja, kes edastab selle eesmärgipäraselt teisele/teistele töötajatele. Täpsema ülevaate andmete kogumisest ja töötlemisest leiad siit . Uudiskiri ja sotsiaalmeedia Uudiskirjade liikmelisus ja lugemise info on konfidentsiaalne ja piiratud ligipääsuga. Ühing kasutab uudiskirjade saatmise ja haldamise teenust Smaily vastavalt selle ettevõtte privaatsustingimustele. Eesmärkide saavutamiseks kasutab ühing sotsiaalmeedia teenusepakkujaid Facebook, Instagram, millest ei ekspordita infot. Andmesubjekti õigused Kui teil on märkusi, küsimusi või mis tahes kahtlusi või kaebusi seoses teie isikuandmete kogumise ja kasutamisega; või soovite tutvuda oma isikuandmetega või neid parandada, kustutada, nende kasutamist peatada, siis võtke palun ühendust vastutava andmetöötlejaga, kelle kontaktandmed leiate altpoolt. Andmesubjekt võib oma õiguste kaitseks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Vastutav andmetöötleja: Eesti LGBT Ühing Kaarli pst 5-1, Tallinn info(at)lgbt.ee

Annetamine ebaõnnestus. Kui see ei juhtunud teie soovil, vaid tehniliste probleemide tõttu, siis palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee.

Siit leiad ülevaate Eesti LGBT Ühingu üritustest. Oled oodatud! ankur üritused ÜRITUSED Meie Facebookist leiad ülevaate üritustest, mida korraldab või milles osaleb Eesti LGBT Ühing. No events at the moment

Sit leiad ühingu dokumendid, nagu põhikiri, strateegia ja majandusaastaaruanded. Ühingu tegevust suunavad dokumendid Alusdokumendid Eesti LGBT Ühingu põhikiri Eesti LGBT Ühingu strateegia 2022-2024 Majandusaasta aruanded 2021 majandusaasta aruanne 2020 majandusaasta aruanne 2019 majandusaasta aruanne 2018 majandusaasta aruanne 2017 majandusaasta aruanne 2016 majandusaasta aruanne 2015 majandusaasta aruanne 2014 majandusaasta aruanne 2013 majandusaasta aruanne 2012 majandusaasta aruanne 2011 majandusaasta aruanne 2010 majandusaasta aruanne 2009 majandusaasta aruanne

Ühingu ja Eesti LGBT+ ajaloo olulised teetähised Eesti LGBT Ühingu teetähised 2021 Korraldasime üleriigilise kampaania LGBT+ õpilaste olukorrast koolis. Kampaania oli nähtav ja kuuldav tänavatel, veebis ja raadios. Kampaania lehel olid LGBT+ inimeste audiolood ning numbrid meie koolikeskkonna uuringust. Lehte külastas mitukümmend tuhat inimest. Esitasime esimest korda koos võrdse kohtlemise võrgustikuga ÜROle aruande inimõiguste kohta Eestis, mille LGBT-teemalise peatüki kirjutas ühingu huvikaitsejuht Aili Kala. Aruande põhjal tegi Aili ÜROs ka ettekande ning kohtus välisriikide esindajatega, kes omakorda tegid selle põhjal Eestile soovitusi olukorra parandamiseks. 2020 Saime esmakordselt kutse presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Esimese naispaarina osalesid vastuvõtul ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre ja jurist-huvikaitseekspert Aili Kala. Sama aasta kevadel sai Vabariigi President Kersti Kaljulaid ühingult Vikerkaarekangelase auhinna ning kohtus Kadriorus taas Kristeli ja Ailiga. Avaldasime Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu tulemused ja alustasime tööd haridusprojektiga, mille eesmärk on koostöös valdkonna organisatsioonide ja spetsialistidega muuta koolikeskkond LGBT+ ja teistele haavatavatele noortele turvalisemaks. Jätsime koroonaviiruse tõttu Baltic Pride festivali Tallinnas planeeritud kujul ära, kuid korraldasime peamiselt veebis toimunud nädalapikkuse festivali. Hakkasime tegema ühingu raadiosaadet "Argieluvõrdsus" IDA Raadios. 2019 Korraldasime koostöös ECOMiga noortele ja haridusvaldkonna töötajatele hariduskonverentsi "Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu". 2018 Tähistasime Eesti LGBT Ühingu 10. sünnipäeva. Korraldasime Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu. Koostasime ülevaate, kas ja kuidas on Eesti järginud Euroopa Komisjoni soovitusi LGBT+ inimeste diskrimineerimise vähendamiseks. Algatasime koostöö politsei ja sotsiaalkindlustusametiga. 2017 Korraldasime koostöös Tallinn Pride'iga Tallinnas kultuurifestivali Baltic Pride, kus osales mitu tuhat inimest ning esimest korda üle kümne aasta toimus Eestis pride -marss. Käisime esimest korda Eesti iseseisvumise taastamise aastapäeva puhul presidendi roosiaia vastuvõtul ja kohtusime president Kersti Kaljulaiuga. 2015 Haridus- ja teadusminister muutis haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivat määrust. Tänu sellele on transsoolistel inimestel võimalik taotleda uusi hariduslikke dokumente, kui isikukood on pärast õpinguid muutunud. Määruse muutmisse andis oma panuse ka Eesti LGBT Ühing. 2014 Korraldasime teise Baltic Pride festivali Tallinnas, mille puhul kutsus riigikogu esimees Eiki Nestor korraldajad ja partnerid Riigikogu valgesse saali vastuvõtule. See oli meie püüdlustele selleks hetkeks kõrgeim avalik tunnustus. Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse, mille nimel olime aastaid tööd teinud. 2013 Tähistasime esimest korda IDAHOTi päeva ehk päeva LGBT-vaenu vastu, mille puhul heiskasid vikerkaarelipud näiteks Ameerika Ühendriikide, Kanada, Suurbritannia ja Austria saatkonnad. Toimus erakondade paneelarutelu, milles kõlas esimest korda avalikult mõte teha kooseluseaduse vastuvõtmiseks parteideülest koostööd. 2012 Nimetasime Eesti Gei Noored ümber Eesti LGBT Ühinguks ning hakkasime rohkem keskenduma huvikaitse- ja koolitustegevusele. Alustasime õpetajate koolitamist LGBT+ teemadel. 2011 Korraldasime esimese Baltic Pride festivali Tallinnas, koduse nimega OMA ("oma maailma avardamise") festival. Avasime kogukonnakeskuse OMA ("oma maailma avardamise") Keskus. Avamisel osales sotsiaalminister Hanno Pevkur. Nii keskuses kui ka mujal meie eestvedamisel hakkasid toimuma erinevad tugigrupid. 2010 Režissöör Roland Javornik väntas filmi “Two Prides, Two Worlds”, milles osalesid ka tollased Eesti Gei Noored. Avaldasime artiklikogumiku “Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest”. 2009 Riias toimus esimene Baltic Pride festival, milles osalesime koos Läti ja Leedu organisatsioonidega. 2008 Registreerisime ühenduse Eesti Gei Noored. Tartu ja Tallinna aktivistid kohtusid Siguldas esimese Baltic Pride festivali arutlusõhtul teiste Baltimaade aktivistidega ja ühtlasi otsustasid registreerida notari juures ühise Eesti grupi. 2007 Tallinnas tuli kokku ühendus Tallinna Gei Noored, Tartus Tartu Gei Noored. Eesti LGBT Ühingu asutajad on Ago Press, Ilke Ester Jaspers, Jaan Kroon, Janika Saul, Madle Saluveer ja Maret Ney. Ühingu presidendid: Ilke Jaspers (2008–2009) Hanna Kannelmäe (2009–2010) Maret Ney (2010–2012) Helen Talalaev (2012–2016) Aili Kala (2016–2017)

Aitäh, et toetasid Eesti LGBT Ühingut! Oled panustanud huvikaitse, teavitus- ja haridustöö edendamisse ning LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamisse. Lähemalt meie töö ja teenuste kohta loe siit .

Pakume koolitusi ja ühingu tutvustust eri valdkondade spetsialistidele, organisatsioonidele ja ettevõtetele. Võta ühendust! Koolitused Eesti LGBT Ühingult on võimalik tellida koolitusi, mis aitavad eri valdkondade spetsialistidel paremini mõista LGBT+ inimeste olukorda, küsimusi ja võimalikke probleeme. Need teadmised aitavad analüüsida oma keskkonda ja ammutada ideid, kuidas luua LGBT+ inimestele võimalikult turvaline keskkond. Eesti LGBT Ühing on koolitanud noorsootöötajaid, õpetajaid ja teisi koolitöötajaid, psühholooge ja teisi vaimse tervise spetsialiste, meditsiinitöötajaid ning ettevõtteid. Koolituse täpse sisu, pikkuse ja tasu saame iga soovijaga eraldi kokku leppida. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . Haridustöötajad Koolitus õpetajatele ja teistele koolitöötajatele, noorsootöötajatele ning valdkonna tudengitele Loe lähemalt Vaimse tervise spetsialistid Koolitus psühholoogidele, psühhiaatritele ja valdkonna tudengitele Loe lähemalt Meditsiinitöötajad Koolitus arstidele, õdedele, teistele meditsiinitöötajatele ja -tudengitele Loe lähemalt

Ühingu keskuses toimuvad üritused, koolitused ja nõustamine. Tule külla! Ankur teenused Keskus Eesti LGBT Ühingu keskus ühendab LGBT+ inimesi ja nende lähedasi ning nende küsimusi, mõtteid, muresid ja soove. Keskus asub Tallinnas, aadressil Kaarli pst 5–1. Kui soovid keskust külastada, siis anna meile teada aadressil info@lgbt.ee ja lepime koos aja kokku!

Eesti LGBT Ühingu näitus "See on fucked" toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Rändav näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Telli näitus oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Näitus "See on fucked " Näitus "See on fucked " toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Lisaks lugude lugemisele saab neid ka kuulata nii näitusel kui ka samateemalise kampaania lehel turvalinekool.ee . Näitus on valminud koostöös agentuuriga Optimist. Lisaks panustasid sellesse originaalteostega kunstnikud Karl Joonas Alamaa ja Vira Takinada. See näitus on loodud rändama. Telli see oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Koolidele saame lisaks saata ka eri ainete õpetajate koostatud ja näitust täiendavad tunnikavad, et õpilastega sisukat arutelu pidada. Näituse suurust saab muuta vastavalt vajadusele. Huvi korral kirjuta info@lgbt.ee .