Siin lehel on info, mis aitab sul leida tuge, kontakti ja kuuluvust – olgu see esimene samm või järgmine etapp sinu teekonnal. Kust leida kogukonda? Kogukond võib tähendada väga erinevaid asju: inimesi, kellega saad jagada kogemusi; sõpru, kellega koos aega veeta; tugigruppi, kultuuriüritusi, aktivismi või lihtsalt kohta, kus saad olla sina ise. LGBT+ kogukonna leidmiseks ei pea sa olema oma identiteedis täiesti kindel ega kapist väljas. Samuti ei pea sul olema raske või olema vaja abi. Võid otsida tuge ja mõistmist, aga sama hästi uusi sõpru, tegevusi, kuuluvustunnet või lihtsalt teisi LGBT+ inimesi. LGBT+ organisatsioonid LGBT+ organisatsioonidest võid leida nii kogukonnaüritusi, kultuuri, nõustamist ja tuge kui ka võimalusi vabatahtlikuna kaasa lüüa. Igal organisatsioonil on oma fookus ja tegevused – vaata, milline neist sind kõige rohkem kõnetab. Eesti LGBT Ühing Eesti LGBT Ühing seisab LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu eest ning toetab tugeva ja aktiivse kogukonna kujunemist. Ühingust leiad nõustamist ja tugigruppe, üritusi ja kogukonnaruume, võimalusi ise kaasa lüüa ning infot ja tuge LGBT+ teemadel. Q-Space Q-Space: arendame kväärkultuuri, organiseerime harivaid üritusi ja toetame kogukonda. Me organiseerime regulaarselt festivale, filmiüritusi, arutelusid, koolitusi ja muid LGBTQI+ teemalisi üritusi Tallinnas, Narvas ja Tartus. Vikervaade Vikervaade on Eesti LGBT+ kogukonna ajaveeb ja häälekandja, mille eesmärk on teenida kogukonna huve, avaldades huvitavaid ja väärtuslikke uudised valdkonna arengutest ja sündmustest. Eesti Transinimeste Ühing Eesti Transinimeste Ühing (ETÜ) on vabaühendus, mis tegeleb trans- ja mittebinaarsete inimeste, ning muudesse soovähemustesse kuuluvate inimeste huvide eest seismisega. Vikerlased Vikerlased on 2017. aastast Tallinnas tegutsev segakoor. Vikerlased on Eesti ja Baltikumi esimene LGBT+ koor. Proovid toimuvad pühapäeviti kl 17 Tallinna vanalinnas. Peemoti keskus Peemoti keskus on Tartus tegutsev eelkõige kväär kogukonnale suunatud keskus, mille tegevuse eesmärk on läbi kunstiteemaliste ürituste LGBT+ kogukonna sidumine ja tugevdamine. Tallinn Bearty Tallinn Bearty on LGBT+ kogukonna karukultuuri ühendav ja tutvustav organisatsioon, mis loob karudele ja nende sõpradele võimalusi kohtumiseks, eneseväljenduseks ja kogukonnatunde tugevdamiseks. Tallinn Bearty edendab kunsti, kultuuri ja kogukonnaürituste kaudu LGBT+ inimeste võrdsust ja aktsepteerimist ning aitab murda stereotüüpe. Tahad ise midagi korraldada? Sul on mõte ürituseks, kohtumiseks või tegevuseks, mida kogukonnas veel ei ole? Meie ruumides saad ka ise kogukonnale midagi korraldada – olgu selleks filmiõhtu, vestlusring, töötuba, mänguõhtu või midagi hoopis muud. Kirjuta meile (info@lgbt.ee ) oma ideest ja arutame, kuidas saaksime aidata sul selle teoks teha. Vajad abi? Pakume tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist ning erinevaid tugigruppe . Meie poole võivad info ja toe saamiseks pöörduda lisaks LGBT+ inimestele ka vanemad, pereliikmed ja teised lähedased. Kui vajad täiendavat professionaalset abi , on meil olemas nimekirja LGBT+ sõbralikest spetsialistidest, sealhulgas psühholoogidest ja psühhiaatritest. Info saamiseks kirjuta info@lgbt.ee . Vaata nõustamist ja tugigruppe Ei tea, kust alustada? Kirjuta meile Olgu sul küsimusi enda või oma lähedase kohta või otsid tuge, kogukonda, sobivat tugigruppi või üritust – kirjuta meile. Mõtleme koos, milline võimalus võiks sulle sobida ja kust edasi minna. Kontaktid _______________ Leht on loodud projekti "Turvalised ruumid, tugevad meeled: tugevdame koos LGBT+ noorte säilenõtkust" raames. Projekti toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi “Prosperous Future” raames.

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav MTÜ. Sinu kogemus loeb – osale LGBTQI kooliuuringus Kas oled LGBTQI noor ja õpid või oled hiljuti õppinud koolis? IGLYO* kutsub sind jagama oma kogemust Euroopa LGBTQI kooliuuringus 2026. LGBTQI noored kogevad koolides endiselt kiusamist, diskrimineerimist, vägivalda ja ebaturvalisust. Selleks, et seda muuta, on vaja teada, milline on LGBTQI noorte tegelik kogemus koolis – nii hea kui halb. Loe lähemalt UUDISED Kõik uudised > KÄIMASOLEVAD PROJEKTID Tutvu ühingu käimasolevate projektidega NÕUSTAMINE Leia siit sobiv inimene, kui vajad nõu või abi turvalises keskkonnas. E-POOD Osta vahvat vikerkaarekaupa ja toeta ühingu tööd TEATA VAENUST, EBAVÕRDSEST KOHTLEMISEST Anna teada, kui sind või su lähedast on diskrimineeritud või halvasti koheldud

Siit leiad ülevaate Eesti LGBT Ühingu üritustest. Oled oodatud! ankur üritused ÜRITUSED Meie Facebookist leiad ülevaate üritustest, mida korraldab või milles osaleb Eesti LGBT Ühing. No events at the moment

Aitäh, et toetasid Eesti LGBT Ühingut! Oled panustanud huvikaitse, teavitus- ja haridustöö edendamisse ning LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamisse. Lähemalt meie töö ja teenuste kohta loe siit .

Erinevate seksuaalsete identiteetide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Siit leiad palju soo ja seksuaalsusega seotud mõisteid koos seletustega. LGBT+ sõnastik Sõnastik Erinevate seksuaalsete orientatsioonide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Alloromantiline inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet. Alloromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Alloseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet. Alloseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Aromantiline inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne ning soovida füüsilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne vms. Aseksuaalsus ei tähenda tingimata libiido puudumist, näiteks võib aseksuaalne inimene masturbeerida. Aseksuaalsus erineb teadlikult seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on motiveeritud inimese isiklikest tõekspidamistest. Asooline inimene Inimene, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Binaarne ja mittebinaarne soosüsteem Binaarne soosüsteem jagab inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. See jagunemine tuleneb bioloogilisest soost, mis määratakse sünnil lähtuvalt genitaalidest. Kuigi kaasaegses Lääne kultuuris vaadeldakse sugu binaarselt, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja on eksisteerinud eri kultuurides üle maailma. Mittebinaarne soosüsteem on paljudes kultuurides tänagi veel elujõuline, näiteks põlisameeriklastel, hindudel jm. Bioloogiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest. Selle alusel jagatakse meid meesteks ja naisteks, mis on lihtsustatud käsitlus mitmes mõttes, sh ei ole nt kromosoomide, hormoonide ja anatoomia piirid alati selged. Bioloogiline sugu koosneb anatoomiast (rinnad, tupp, peenis jne), füsioloogiast (hormoonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaalsükkel jne) ja geneetikast (kromosoomitüübid). Biromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biromantilistena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biromantilisust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biromantilisus erineb panromantilisusest selle poolest, et biromantilisele inimesele on sugu romantilise külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panromantilisuse puhul pigem mitte. Biromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, biseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Biseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja/või seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biseksuaalsust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biseksuaalsus erineb panseksuaalsusest selle poolest, et biseksuaalsele inimesele on sugu külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panseksuaalsuse puhul pigem mitte. Bivaen (ka bifoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost ja teisest soost inimeste vastu. Bivaenu esineb nii cis-hetero kui LGBT+ inimeste seas, nt arvamustes, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult kapis geid, et nad ainult eksperimenteerivad, et neil on tingimata palju seksuaalpartnereid jms. Soovitame kasutada bivaenu mõistet bifoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Cis -sooline inimene (ladina k. cis - "samal pool"), ka paiksooline inimene Inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on cis-soolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena ja ta tunneb end mehena. Drag king Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil meheks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Drag queen Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil naiseks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Gei Mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste vastu. Kasutatakse ka üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne mees”. Heteroromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Heteroromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, heteroseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Heteroseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Homoromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Homoromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, homoseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Homoseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste vastu. Homovaen (ka homofoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Soovitame kasutada homovaenu mõistet homofoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Intersooline inimene Inimene, kes on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist. Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada. Juriidiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, lähtuvalt bioloogilisest soost. Juriidiline sugu kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil. Eestis on võimalik määrata kahte sugu – mees või naine. Karud Geimeeste subkultuur, millesse kuuluvad pigem karvased, habemega, suuremad mehed. Eestis esindab karude kultuuri Tallinn Bearty . Kväär (inglise k. queer ) Inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, nüüdseks on sellest saanud ka identiteedisilt. Kasutatake nii nimi- kui omadussõnana. Lesbi Naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste vastu. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne naine”. LGBT, LGBT+, LGBTQ, LGBTI, LGBTQIA jne Lühend, mis viitab erineva seksuaalse orientatsiooni, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele jt inimestele. Mittebinaarse sooidentiteediga inimene Inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga. Omniseksuaalne inimene Inimene, kes kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Otsiv (inglise k. questioning ) Termin, mida kasutatakse inimeste kirjeldamiseks, kes otsivad oma seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. Panromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Panromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, panseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Panseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet inimeste vastu nende soost sõltumata. Polüsooline inimene Inimene, kes tunneb tunneb korraga mitut sooidentiteeti. Polüseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet erinevast, aga mitte kõigist, soost inimeste vastu. Ristiriietuja (inglise k. cross-dresser ) Inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga. Sookväär (inglise k. genderqueer ) Lai mõiste inimese kohta, kes tunneb, et tema sootunnetus või sooline eneseväljendus ei vasta ühiskondlikele normidele. Sooline eneseväljendus Soolise eneseväljendus on oma soo rõhutamine riietumise, käitumise, soengu, hääle jms. Kuigi enamasti peegeldab sooline eneseväljendus inimese sooidentiteeti, siis alati see nii ei pruugi olla. Seega, kui inimene nt väljendab ennast naisena, ei pruugi see olla tema sooidentiteet. Sooline üleminek Protsess, mille käigus transsooline inimene hakkab elama vastavalt oma tunnetuslikule soole. Võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. "Soovahetus" ei ole sobiv mõiste, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. "Sookorrigeerimine" ei ole sobiv, sest eeldab, et transsoolises inimeses on midagi valesti, mis vajab parandamist. Sooline üleminek ei ole ajaliselt piiritletud, seda ei defineeri ükski kindel tegevus või sündmus. Transsoolist inimest ümbritsevad inimesed ja asutused saavad tema sugu tunnustada. Loe ka soo tunnustamise võimaluste kohta Eestis. Sooneutraalsus Mõiste, mis kirjeldab nähtusi, milles sugu ei ole määrav. Näiteks on sooneutraalsed enamik seadustest (st seadus kohtleb eri soost inimesi samamoodi), kaubad ja teenused (nt ühistransport, toidupood), teatud eranditega haridus (st igaüks saab kooli minna) jne. Sooneutraalsus võib endas peita ka soopimedust, st olukorda, kus soospetsiifiliste vajadustega ei arvestata (nt seadused või meetmed, mis on justkui sooneutraalsed, kuid päriselus mõjutavad ülekaalukalt vaid ühte sugu). Sooneutraalsus ei tähenda sugude eiramist või kaotamist. Sotsiaalne sugu (inglise k. gender ) Ühiskonna arusaam sellest, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks. Sotsiaalne sugu võib erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooidentiteet (ka sooline identiteet, tunnetuslik sugu) Sooidentiteet on inimese enda tunnetus oma soost, mis võib olla mees, naine, sootu, asooline, mittebinaarne vms. Inimene võib tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ei identifitseeri inimene end üldse sooliselt. Soostereotüüp Soostereotüüp on lihtsustatud ja eelarvamuslik arusaam soorollidest. Soovoolavus (inglise k. gender fluid ) Inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või üleselt. Sünnil määratud sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest, kuid ei pruugi ühtida nö bioloogilise naise või mehe normidega. Samuti ei pruugi see ühtida inimese tunnetusliku sooga (sooidentiteediga). Transsooline inimene (ladina k. trans - "teisel pool") Inimene, kelle sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga. Pole teada, kuidas transsoolisus kujuneb. Transsoolise inimese sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. Transsooline mees (ka trans mees) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on mees, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole mees. Transsooline naine (ka trans naine) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on naine, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole naine. Transvaen (ka transfoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha transsoolise identiteedi või teistsuguse soolise eneseväljendusega inimeste vastu, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises. Soovitame kasutada transvaenu mõistet transfoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Two-spirit (inglise k. kaks hinge) Kolmas sugu mehe ja naise kõrval põlisameeriklaste kultuurides, mis, olenevalt kultuurist, võib tähendada erinevaid mehe ja naise sooidentiteedi kombinatsioone ühes inimeses.

Viimastel aastatel on Eestis tekkinud aina rohkem eriilmelisi LGBT+ gruppe ja aktiviste, kes kõik panustavad omal viisil LGBT+ inimeste elu edendamisse. Meie kõigi koordineeritud ja strateegiline tegevus on oluline selleks, et tõeliselt mõjusalt edendada Eesti LGBT+ inimeste õigusi ja võimalusi. Selleks loomegi LGBT+ võrgustiku. LGBT+ võrgustiku loomine Viimastel aastatel on Eestis tekkinud aina rohkem eriilmelisi LGBT+ gruppe ja aktiviste, kes kõik panustavad omal viisil LGBT+ inimeste elu edendamisse. Koordineeritud ja strateegiline tegevus on oluline selleks, et tõeliselt mõjusalt edendada Eesti LGBT+ inimeste õigusi ja võimalusi. Selleks loomegi LGBT+ võrgustiku. Õpime Kohtume Soome, Läti ja Venemaa partneritega, et õppida üksteise võrgustike loomise ja hoidmise kogemustest. Võrgustik Loome LGBT+ aktivistide võrgustiku, korraldame liikmetele koolitusi, pakume nõu ja tuge ning korraldame üritusi, et koos edendada LGBT+ õigusi Eestis. Käsiraamat Koostame aktivismi käsiraamatu nii võrgustikule kui teistele aktivistidele, mis pakub vastuseid põhilistele küsimustele ja aitab panustada inimõiguste arengusse. Projektipartnerid Projekti rahastab Põhjamaa Ministrite Nõukogu.

Sit leiad ühingu dokumendid, nagu põhikiri, strateegia ja majandusaastaaruanded. Ühingu tegevust suunavad dokumendid Alusdokumendid Eesti LGBT Ühingu põhikiri Eesti LGBT Ühingu strateegia 2022-2024 Majandusaasta aruanded 2021 majandusaasta aruanne 2020 majandusaasta aruanne 2019 majandusaasta aruanne 2018 majandusaasta aruanne 2017 majandusaasta aruanne 2016 majandusaasta aruanne 2015 majandusaasta aruanne 2014 majandusaasta aruanne 2013 majandusaasta aruanne 2012 majandusaasta aruanne 2011 majandusaasta aruanne 2010 majandusaasta aruanne 2009 majandusaasta aruanne

Pakume koolitust "LGBT: kes, miks ja milleks seda mõista" arstidele, õdedele ja valdkonna tudengitele. Telli koolitus oma kollektiivile või kursusele! Koolitus meditsiinitöötajatele Pakume koolitust arstidele, õdedele ja teistele meditsiinitöötajatele ning -tudengitele. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista EESMÄRK Koolitus annab meditsiinivaldkonnas töötajatele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ inimesi. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● LGBT+ inimeste tervis ja vajalikud teenused ● töö LGBT+ inimestega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee .

Pakume koolitust "LGBT: kes, miks ja milleks seda mõista" psühholoogidele, psühhiaatritele ja valdkonna tudengitele. Telli koolitus oma kollektiivile või kursusele! Koolitus vaimse tervise spetsialistidele Pakume koolitust psühholoogidele, psühhiaatritele ja valdkonna tudengitele. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista EESMÄRK Koolitus annab vaimse tervise spetsialistidele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ inimesi. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● töö LGBT+ inimestega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee .

Ühingu töötajad, juhatuse liikmed, kogemusnõustajad, üldkontaktid. Võta meiega ühendust! Üldkontaktid info(at)lgbt.ee +372 5551 5817 Kaarli pst 5–1, Tallinn 10119 Üldkontaktid Meie tiim Eeva Koplimets Koostöö koordinaator, koolitusjuht, juhatuse liige eeva(at) lgbt.ee Keio Soomelt Baltic Pride ja Tallinn Pride projektijuht, juhatuse liige keio@lgbt.ee Aili Kala Huvikaitsejuht, jurist, juhatuse liige aili(at) lgbt.ee Evelin Kala Psühholoogiline nõustaja evelin(at) lgbt.ee Kristel Rannaääre Kommunikatsioonijuht kristel@lgbt.ee Annely Lepamaa Finantsist, raamatupidaja annely(at) lgbt.ee Kogemusnõustajad Meie kogemusnõustajad Kogemustepõhine nõustamine pakub võimalust suhelda inimesega, kes on sinuga sarnase teekonna läbinud. Siit leiad erinevate identiteetidega kogemusnõustajaid, kellega soovi korral ühendust võtta. Vastus tuleb vähemalt 10 päeva jooksul. Spetsialistidel, kes soovivad professionaalset nõustamist, palume kirjutada aadressil info@lgbt.ee . ALLAN Vanus : 41 Identiteet : gei, cis-sooline mees, isa Keeled : eesti Kontakt : allan(at) lgbt.ee AUBREY Vanus : 23 Identiteet : cis-sooline mees, gei, intersooline, immigrant Keeled : inglise Kontakt : aubrey(at) lgbt.ee KEIO Vanus : 35 Identiteet : gei, cis-sooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : keio(at) lgbt.ee ROBERT Vanus : 21 Identiteet : pan/bi, transsooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : robert(at) lgbt.ee TAANIEL Vanus : 21 Identiteet : transsooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : taaniel(at) lgbt.ee ALEKSANDRA Vanus : 27 Identiteet : queer (lesbi), cis-sooline naine, polüamoorne Keeled : vene, eesti, inglise Kontakt : aleksandra (at) lgbt.ee EEVA Vanus : 41 Identiteet : bi/panseksuaalne, cis-sooline naine, ema Keeled : eesti, inglise Kontakt : eeva(at) lgbt.ee LAURA Vanus : 40 Identiteet : bi, cis-sooline naine, trans inimese partner, polüamoorne, ATH Keeled : eesti, inglise Kontakt : laura(at) lgbt.ee SIGNE Vanus : 56 Identiteet : hetero, cis naine, transsoolise poja ema Keeled : eesti Kontakt : signe(at) lgbt.ee VIKTORIA Vanus : 36 Identiteet : panseksuaalne, transsooline naine Keeled : vene, inglise Kontakt : viktoria(at) lgbt.ee ARIES Vanus : 21 Identiteet : mittebinaarne, aseksuaal, neuroerinev Keeled : eesti, inglise Kontakt : aries(at) lgbt.ee KAISA Vanus : 22 Identiteet : panseksuaalne, mittebinaarne, autist, diabeet Keeled : eesti, inglise Kontakt : kaisa(at) lgbt.ee LIIS Vanus : 20 Identiteet : transsooline naine, bi, neuroerinev Keeled : eesti, inglise Kontakt : liis(at) lgbt.ee SVEN Vanus : 27 Identiteet : gei, transsooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : sven(at) lgbt.ee

Mida usub Eesti rahvas LGBT+ inimeste kohta? Miks on nii keeruline panna teisi mõistma, et LGBT+ inimesed tahavad Eestis õnnelikult ja turvaliselt elada? Miks on nii lihtne hirmutada rahvast LGBT+ teemadega ja kasutada neid poliitilise vahendina? Uurime uskumusi ja loome sõnumid, mis kummutavad valesid ja ühendavad inimesi. Sõnas on jõud: mõjusad sõnumid inimõiguste edendamiseks Mida usub Eesti rahvas LGBT+ inimeste kohta? Miks on nii keeruline panna teisi mõistma, et LGBT+ inimesed tahavad Eestis õnnelikult ja turvaliselt elada? Miks on nii lihtne hirmutada rahvast LGBT+ teemadega ja kasutada neid poliitilise vahendina? Uurime uskumusi ja õpime keerulisi vestlusi pidama. Project description in English Uuring Uurime, millised uskumused levivad Eesti inimeste seas LGBT+ teemade ja inimeste kohta, et mõista, kuidas meie sõnumeid vastu võetakse. Tööriist Tutvustame uuringu tulemusi ja lisame neile praktilised soovitused, kuidas Eestis mõjusalt LGBT+ teemadest rääkida. Koostöö Jagame uuringu tulemusi ja praktilist tööriista valdkonna partneritega ning koolitame aktiviste, et koos muutust luua. Projektipartner Uudised Uuring ja minikoolitus: Kes on tugeva seisukohata inimesed ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida Kas tahad teada, milline on “keskmine eestlane” ja kuidas temaga LGBT teemadel rääkida? Oled oodatud kohtumisele 20. oktoobril, kus Eesti LGBT Ühingu kommunikatsiooni-juht Kristiina Raud räägib värskest uuringust, mis vastab just sellele küsimusele. Loe edasi Kuidas keskmise eestlasega LGBT+ teemadel rääkida? Kes on tugeva seisukohata inimesed ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida? Nendele küsimustele vastab meie uuringu põhjal ilmunud aruanne, mille huvilised leiavad nüüd meie kodulehelt. Loe edasi Как говорить со средним эстонцем на темы ЛГБТ+? Кто такие люди без твердой позиции и как с ними разговаривать на темы ЛГБТ? Ответы на эти вопросы найдете в отчете, опубликованном на основе нашего исследования, который желающие могут найти на нашем сайте. Читать Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Üheskoos rohelise, tugeva ja kaasava Euroopa eest!

Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid ja läbida meditsiinilisi toiminguid. Loe õigustest ja võimalustest! Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonasendusravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi). Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 2025. aastal vastu võetud määrus “Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord “. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Eestis kehtivate õigusaktide järgi on vaja sooandmete (sootähis, isikukood) muutmiseks Sotsiaalministeeriumi all tegutseva arstliku ekspertiisikomisjoni otsust (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta juriidilisi sooandmeid. Kehtivate õigusaktide järgi ei ole hormoonasendusravi alustamiseks vaja arstliku komisjoni luba, kuid paljud arstid siiski keelduvad ravi alustamast ilma arstliku komisjoni otsuseta. Seega kuigi juriidiliselt ei ole komisjoni otsus nõutud, siis praktiliselt on see siiski läbi Eesti meditsiinisüsteemi hormoonasendusravi alustamiseks vajalik. Kehtivate õigusaktide järgi ei ole hormoonasendusravi alustamiseks või sooandmete muutmiseks vaja psühhiaatri diagnoosi, kuid komisjon keeldub ilma eelneva F64.0 diagnoosita soolist ebakõla tuvastamast. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine “. Kuidas alustada Hormoonasendusraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud: Saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@keskhaigla.ee . Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt. Avalduse võid sisse anda juba alaealisena, sest komisjoni ooteaeg on mitu aastat pikk. Avalduses peaks olema kirjas: sinu juriidiline nimi, sinu isikukood, sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel, pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonasendusravi või soov muuta oma sooandmeid). Avalduse esitamise järgselt tuleb meilile automaatvastus, mis kinnitab kirja kohalejõudmist ja annab lisainfot. Kui sa ei ole automaatvastust saanud, siis kontrolli, kas saatsid avalduse meilile avaldus@keskhaigla.ee . Komisjoni tingimus soolise ebakõla määramise jaoks on Terviseportaalis varasemalt psühhiaatri poolt püstitatud F64.0 diagnoos. Kui soovid transsõbralike psühhiaatrite soovitusi, siis kirjuta info(at)transinimesed.ee . Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, et identiteet on (enne kohtumist) püsiv olnud vähemalt kaks aastat. Komisjoniga kohtumine Mõni kuu enne sinu kohtumist, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjoni kohtumised on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). Enne komisjoni ette minekut palutakse sul täita ära emotsionaalse enesetunde küsimustik ja alkoholi tarbimise küsimustik. Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiilne, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu terviseportaali, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Terviseportaalist peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud ja identiteet on püsiv. Psühhiaater peab välja panema ka diagnoosi F64.0 Kui sul tuvastatakse sooline ebakõla ja sa soovid hormoonasendusravi, antakse sulle kohtumise lõpus hormoonravi nõusolekuvorm. Kohtumise järgselt võivad komisjoni liikmed sulle kirjutada saatekirju arstide juurde, kellega kohtumise vajadus vestluse käigus ilmnes. Võid ka ise kasutada võimalust ja küsida saatekirja endokrinoloogi juurde. Kuidas valmistuda komisjoniga kohtumiseks Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonasendusravilt, kui sa seda soovid) ootad. Teemad mida enda jaoks läbi mõelda enne kohtumist: Millal hakkasid tundma soolist ebakõla, kuidas see väljendus? Mida tähendab sinu jaoks olla naine / mees? Vaimse tervise ajalugu ja praegune seisund. Kas sul on vajadusel inimesi kes sind toetavad (psühhiaater, psühholoog, sotsiaaltöötaja, tugiisik, jne.)? Kas soovid hormoonasendusravi ja milliseid muutusi sellest ootad? Kas oled teadlik hormoonasendusraviga seotud riskidest? Kas soovid läbida kirurgilisi protseduure? Kas sul on teadaolevalt pärilikke haiguseid? Kas sooviksid oma munarakke / seemnerakke külmutada, või tulevikus lapsi saada? Kas sul on olemas tugisüsteem? Toetavad pereliikmed, sõbrad? Kus sa näed ennast 5 aasta pärast. Nendele küsimustele ei ole õigeid vastuseid! Arstid soovivad lihtsalt näha kuidas sa mõtled ja maailma tajud. Soovitame enne kohtumist rääkida nendel teemadel mõne oma lähedasega, et harjutada oma mõtete sõnastamist ja nendel teemadel rääkimist. Tihti inimesed tunnetuslikult teavad vastuseid, kuid pinge all võib olla raske leida õigeid sõnu selle väljendamiseks. Eriti oluline on harjutada soost ja soolise ülemineku ootustest rääkimist. Varasem vestluse pidamine võib aidata komisjoniga kohtumisel kergemini õigeid sõnu leida. Kui sul ei ole kedagi kellega harjutada, siis võid paluda lgbt ühingu kogemusnõustaja abi. Hormoonasendusravi Kui soovid alustada hormoonasendusraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee või info@transinimesed.ee ). Endokrinoloogid küsivad tavaliselt arstliku komisjoni otsust hormoonasendusravi määramiseks. Komisjoniga kohtumise järgselt tuleb komisjoni otsus Terviseportaali ja seda eraldi raviarstile saatma ei pea. Komisjoni otsus Terviseportaali ilmub umbes kuu jooksul. Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonasendusravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonasendusravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonasendusravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonasendusravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. Hormoonasendusravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. Hormoonasendusravi saamine välismaalt Hormoonasendusravi on võimalik saada ka välismaalt minnes kohale teise riiki arsti juurde või kasutada veebikliinikut. Kõige rohkem kasutatakse Eestis veebikliinikuid genderGP.com ja imago.tg . Veebikliinikutes on võimalik veebikõne vahendusel kohtuda arstidega Euroopa Liidus ja saada neilt retsept posti teel. Selle retseptiga saab Eesti apteekidest oma ravi välja osta. Dokumentide uuendamine Sooandmete muutmiseks tuleb komisjonilt digiallkirjastatud dokument e-maili peale umbes 1-1,5 kuu jooksul pärast komisjoniga kohtumist. Saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi , mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Sooandmete muutmist kinnitav tõend on paberil ja seda on vaja näidata erinevates asutustes, et oma andmeid uuendada. Asutuste nõuded võivad erineda. On neid, kes soovivad, et inimene tuleks kohale paberil tõendiga ja on neid, kellele piisab skaneeritud ja digiallkirjastatud tõendist. Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 150 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Alaealiste võimalused Kui hormoonasendusravi ja kirurgia ei ole vanuse tõttu veel kättesaadav, siis on ikkagi palju asju, mida saab teha oma enesetunde parandamiseks. Väga palju abi on sotsiaalsetest sammudest- oma riietuse ja soengu muutmisest, uue nime valimisest ja toetavate inimeste leidmisest, kes sind kohtlevad nii nagu sa ennast tunned ja kuulavad su vajadusi. Paljud saavad tuge ka oma hääle treenimisest. Juriidilist nime on võimalik alaealistel vahetada vanema nõusolekul. Oma eelistatud nime saab paluda kasutada ka juba enne selle ametlikku muutmist. Hormoonasendusravi kohta on arstliku komisjoni esimees öelnud, et nad selleks alaealistele luba ei anna, küll on aga teisi võimalusi, kuidas meditsiin saab toetada alaealisi. Kui soovid selle kohta rohkem infot, siis kirjuta info@lgbt.ee