Seksuaalsus

Inimese seksuaalsus on lai mõiste, mis sisaldab bioloogilisi, erootilisi, füüsilisi, emotsionaalseid, sotsiaalseid ja vaimseid käitumisi ja tundeid. See tähendab, et lisaks bioloogilisele paljunemisvõimele hõlmab see kultuurilisi ja sotsiaalseid faktoreid. Inimühiskonnas on oluliseks elemendiks seksuaalne identiteet, mis tähistab, kas ja millisest soost inimeste suhtes keegi külgetõmmet tunneb, näiteks võib inimene olla hetero-, homo-, bi-, pan- või aseksuaalne.

Suhteid samast soost isendite vahel leidub ka loomariigis, seega ei ole kõrvalekalded heteroseksuaalsusest inimkonna väljamõeldis ega ka “ebaloomulik” käitumine. Selliste suhete erinevaid vorme (järglaste kasvatamine, seksuaalkäitumine, lähedus, kurameerimine jne) esineb nii lindude, imetajate, roomajate kui ka putukate hulgas.

Seksuaalse identiteedi üldmõiste alla kuulub sageli nii seksuaalne ehk füüsiline kui ka romantiline külgetõmme. Ühe inimese puhul võivad, kuid ei pruugi need aspektid ühtida. Näiteks võib naine olla biseksuaalne ja homoromantiline, mis tähendab, et ta soovib seksuaalsuhteid nii endaga samast kui ka erinevast soost inimestega, kuid emotsionaalseid ja romantilisi suhteid soovib luua vaid endaga samast soost inimeste ehk naistega.

Inimese seksuaalsus võib elu jooksul muutuda, nii käitumise kui ka identiteedi poolest. Seda mõjutavad nii bioloogilised kui keskondlikud faktorid.



Sõnastik

Erineva seksuaalidentiteediga inimestest kõneldes on oluline kasutada neutraalseid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid, stereotüüpe jms.

Aseksuaalne inimene

Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne vms. Aseksuaalsus ei tähenda tingimata libiido puudumist, näiteks võib aseksuaalne inimene masturbeerida. Aseksuaalsus erineb teadlikult seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on motiveeritud inimese isiklikest tõekspidamistest. Loe rohkem siit.

Biseksuaalne inimene

Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biseksuaalsust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biseksuaalsus erineb panseksuaalsusest selle poolest, et biseksuaalsele inimesele on sugu külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panseksuaalsuse puhul pigem mitte.

Gei

Mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste suhtes ning eelistab neid partneritena. Üha enam kasutatakse seda sõna üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt korrektne on kasutada ka “homoseksuaalne mees”.

Homo- ja bivaen (ka homo- ja bifoobia)

Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha teistsuguse seksuaalidentiteediga inimeste vastu, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises.

Homoseksuaalne inimene

Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste suhtes ja eelistab neid partneritena.

LGBT+, vahel ka LGBTQ, LGBTI jne

Akronüüm, mis viitab erineva soo- ja seksuaalidentiteediga inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele inimestele, transsoolistele inimestele jt.

Lesbi

Naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste suhtes ning eelistab neid partneritena. Keeleliselt korrektne on kasutada ka “homoseksuaalne naine”.

Panseksuaalne inimene

Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet inimeste suhtes soost sõltumata.

Queer

Inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, nüüdseks on seda hakatud kasutama ka identiteedisildina.



Seadused

Kooseluseadus

Kooseluseadus võimaldab kahel täisealisel inimesel notari juures oma kooselu õiguslikult reguleerida. Registreeritud kooselu annab samast soost paaridele riigipoolse kaitse ja tunnustamise. Seadus annab ka võimaluse lapsendada oma registreeritud elukaaslase laps. Kooselu registreerimisest lähemalt alapeatükis “Kooselu registreerimine”.

Perekonnaseadus (lapsendamine)

Vastavalt kooseluseaduse ja perekonnaseaduse sätetele on kooselu registreerinud isikul võimalik lapsendada registreeritud elukaasalse laps. Nö peresisene lapsendamine toimub samadel alustel, mille alusel toimub lapsendamine abielus olevate isikute poolt. Lapsendamise protsessist lähemalt alapeatükis “Peresisene lapsendamine”.

Võrdse kohtlemise seadus

Võrdse kohtlemise seadus keelab isikute diskrimineerimise seksuaalse sättumuse tõttu: töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel; kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel. Isikul on õigus pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.

Juriidiline nõustamine

Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega.

Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee



Kooselu registreerimine

9. oktoobril 2014 hääletas riigikogu täiskogu kooseluseaduse eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt. Kooseluseadus annab nii samast kui ka eri soost paaridele õiguse oma kooselu registreerida.

Notari konsultatsioon

Kõigepealt tuleb võtta ühendust notariga ja leppida kokku aeg konsultatsiooniks, mille käigus üksikasjad läbi arutada. Selle info põhjal koostab notar kooselulepingu põhja, mis saadetakse elukaaslastele tutvumiseks ja täiendamiseks.


Soovitame otsida teise notari, kui üks notar keeldub konsultatsioonist ja kooselulepingu sõlmimisest. Notari leidmiseks võite pöörduda ka Eesti LGBT Ühingu poole. Konsultatsioon võib kesta paarikümnest minutist tunni ajani. Enne konsultatsiooni on soovitatav omavahel läbi arutada allpool väljatoodud küsimused. Kooselulepingu sõlmimine maksab ca 100 eurot, koos pärimislepinguga va 200 eurot. Lepingu hinna määrab notar.

Konsultatsioonil arutatakse järgmiseid küsimusi:

– Millise varasuhte elukaaslased soovivad valida?

Nagu abielludes, saab ka kooselu registreerides valida kolme varasuhte vahel: varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe režiim. Varaühisuse puhul lähevad registreeritud elukaaslaste ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ja registreeritud elukaaslaste muud varalised õigused. Vara juurdekasvu tasaarvestuse korral tasaarvestatakse registreeritud elukaaslaste vahel kummagi registreeritud elukaaslase varale varasuhte kestel lisandunud osa. See tähendab, et kooselu jooksul jääb kumbki registreeritud elukaaslane oma vara ainuomanikuks, kuid kooselulepingu lõpetamisel vaadatakse, kui palju on kummagi registreeritud elukaaslase vara suurenenud ning pärast kooselu registreerimist jaotatakse suurenenud osa registreeritud elukaaslaste vahel võrdselt. Varalahususe korral kuulub kooselu jooksul soetatud vara selle soetanud registreeritud elukaaslasele. Varasuhete kohta saab täpsemalt lugeda perekonnaseaduse 4. peatükist.

– Kas kokku soovitakse leppida elukaaslase ülalpidamiskohustuses pärast kooselulepingu lõppemis?

Kui abielu sõlmides on selline kohustus automaatne, siis kooselulepingut sõlmides saab valida, kas sellist kohustust soovitakse võtta. Täpsemalt saab lugeda perekonnaseaduse 2. jaost.

– Arutatakse pärimisküsimusi.

Koos kooselulepinguga on võimalik sõlmida vastastikune pärimisleping, millega lepitakse kokku, kellele pärandatakse oma vara pärast surma. Samuti on võimalik teha testament. Erinevus seisneb selles, et pärimislepingut pole võimalik muuta ühepoolselt, kuid testamenti saab inimene soovi korral alati ise muuta.

– Kui peres kasvavad lapsed, on kooselulepingus võimalik väljendada oma soove, näiteks leppida kokku peresiseses lapsendamises või suhtlusõiguses pärast kooselulepingu lõpetamist või lapsevanema surma korral. Oma registreeritud elukaaslase lapse lapsendamiseks tuleb pöörduda avaldusega maavalitsusse. Soovi korral on võimalik leppida kokku ka laste ülalpidamiskohustuses pärast kooselu lõppu (puudutab registreeritud elukaaslast, kes ei ole lapse või laste vanem).

– Registreeritud elukaaslased kohustuvad teineteist ja oma perekonda toetama ning ülal pidama. Neil on teineteise suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad kooselu ühiselt, pidades silmas perekonna heaolu ning vastutades teineteise ees kooseluga seotud kohustuste täitmise eest.

Kuna kooseluseaduse rakendamise seadus pole veel riigikogus vastu võetud, siis selgitab notar järgmiseid piiranguid:

– Kooselulepingut ei saa kanda rahvastikuregistrisse, mis tähendab, et kolmandatele osapooltele jääb leping nähtamatuks. Seda puudust aitab vähendada kooselulepingu kaasas kandmine olukordades, kus on vaja tõestata registreeritud kooselu.

– Kooselulepingus valitud varasuhet ei saa kanda vararegistrisse, mistõttu ei näe kolmandad osapooled, millise varasuhte on elukaaslased valinud. See muutub oluliseks näiteks ühisvara küsimustes, kui vara on võimalik müüa vaid elukaaslase nõusolekul, ent kuna register varasuhet ei näita, võib tekkida võimalus varasuhet rikkuda. ​Samas annab kooseluleping võimaluse rikkumise korral tagantjärele tõestada ühisvara olemasolu – ilma lepinguta ei ole võimalik tõestada rikkumist ühise vara käsitlemisel (nt müümisel).

– Kuna rakendusaktide puudumise tõttu ei ole võimalik lepinguid registrisse lisada, ei näe teised notarid, kas kooseluleping on sõlmitud. Seetõttu on võimalik kooseluleping lõpetada elukaaslaste omavahelisel kokkuleppel lepingu tõestanud notari juures. Muudel juhtudel saab lepingu lõpetada kohtus.

– Konsultatsiooni järel saadab notar elukaaslastele lepingupõhja. Kui kõikides täiendustes ja muudatustes on kokku lepitud, siis järgneb lepingu sõlmimine notaribüroos.



Peresisene lapsendamine

01. jaanuaril 2016 hakkas Eestis kehtima kooseluseadus, mille §15 sätestab õiguse lapsendada registreeritud elukaaslase lapse. Registreeritud elukaaslane saab õiguse lapsendada teise registreeritud elukaaslase bioloogilise lapse ja lapse, kelle teine registreeritud elukaaslane oli lapsendanud enne kooselulepingu sõlmimist (edaspidi peresisene lapsendamine). Lapsendamisele kohaldatakse perekonnaseaduse sätteid ja see ei erine kuidagi abielus teise abikaasa järeltulija lapsendamisprotsessist.

Rakendusaktide puudumine ei takista lapsendamist ning lapsendamise käigus antud õiguseid ja kohustusi ei saa hiljem kooseluseaduse (rakendusaktide) muutmise tõttu ära võtta. Juhul kui kooseluseaduse sisu peaks muutuma nõnda, et peresisene lapsendamine ei ole tulevikus enam võimalik, mõjutab see lapsendada soovijaid alates kehtima hakkamise hetkest.

Millest alustada?

Alates 2017. aastast korraldab lapsendamise protsessi Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Esiteks tuleb pöörduda nende poole esmaseks nõustamiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 152 lg 6 on SKA kohustatud nõustama vanemat, kes soovib anda nõusolekut enda lapse lapsendamiseks. Lapsendajale ja vanemale selgitatakse nende õigusi ja protsessi õiguslikke tagajärgi ning lapsendaja täidab lapsendamise avalduse.

Keda saab peresiseselt lapsendada?

Peresiseselt saab lapsendada alaealist last, kui ühe vanema kanne sünniaktis või rahvastikuregistris puudub; vanem, on andnud nõusoleku lapsendamiseks; vanem on kestvalt võimetu avaldust esitama; vanema viibimiskoht on kestvalt teadmata või vanemalt on täielikult ära võetud lapse isikuhooldus (PKS 135).

Milliseid dokumente on vaja?

  • Ärakiri lapse sünnitõendist (sünnitunnistusest);

  • dokument lapse tervisliku seisundi kohta;

  • dokument, millest nähtub, et last võib lapsendada, nt viide kohtulahendile vanema hooldusõiguse äravõtmise kohta, vanema surmatõend, vanema nõusolek lapsendamiseks vms;

  • lapse nõusolek lapsendamiseks (alates 10. eluaastast);

  • lapsendaja isikut tõendav dokument;

  • dokument lapsendaja tervisliku seisundi kohta;

  • ärakiri lapsendaja ja lapse vanema kooselulepingust;

  • karistusregistri teade lapsendaja kohta;

  • dokument, mis annab ülevaate lapsendaja varalisest seisundist;

  • dokument, mis sisaldab pereuuringu käigus kogutud andmeid;

  • kokkuvõte lapsendada sooviva isiku elamistingimustest;

  • riigilõivu tasumise maksekorralduse koopia

Mis edasi?

Pärast lapsendamise avalduse esitamist teeb SKA spetsialist kodukülastuse ja pereuuringu ning hindab lapsendaja sobivust kodukülastuse, pereuuringu ja kogutud dokumentide põhjal. Seejärel esitab SKA kogutud dokumendid ja lapsendaja avalduse lapsendatava elukohajärgsesse kohtusse. Pärast avalduse menetlusse võtmist toimub kohtuistung, mille toimumise aja kohta teavitab kohus osapooli. Praktika kohaselt toimuvad kohtuistungit hiljemalt kuu jooksul.

Kohtuistung

Ekslikult arvatakse, et lapsendamise puhul on vajalik palgata esindamiseks jurist või advokaat. Tegelikult on kogu protsess osalejatele arusaadav, toimingud on lahti seletatud ning kohtuistungiks ei pea ennast eraldi ette valmistama ega juristi/advokaati leidma. Lapsendamise istungid on kinnised. Istungil kuulatakse lapsendaja ära, vajadusel kaasatakse laps tema nõusoleku küsimiseks. Seejärel esitab SKA kohtule kogutud andmed ja hinnangu.

Lapsendamise otsuse kohta teeb kohus määruse ning see jõustub hetkest, kui määrus toimetatakse lapsendajale kätte. Lapsendamine on õiguslike tagajärgedega, lapsendaja on lapse seaduslik vanem, talle kehtivad kõik bioloogilise vanemaga võrdsed õigused ja kohustused ning selle õiguslikud tagajärjed on pöördumatud. Rahvastikuregistrisse tehakse kanne lapse ja vanema staatuse tekkimise kohta.



Kuidas tulla kapist välja

Sellest alapeatükist leiad info, kas ja kuidas kapist välja tulla ning mida sellisel juhul arvesse võtta.

Kui otsustad kapist välja tulla, siis:

  • Kinnita oma lähedastele, et armastad neid ja nad on sulle tähtsad.

  • Jaga lähedastele infomaterjale, mis aitavad neil end teemaga kurssi viia, või suuna nad Eesti LGBT Ühingu spetsialistide juurde.

  • Anna lähedastele aega harjuda oma seksuaalidentiteediga.

  • Otsi tuge sõpradelt, lähedastelt ning Eesti LGBT Ühingu nõustajatelt ja tugigruppidest.

  • Kinnita oma lähedastele, et oled just niimoodi kõige õnnelikum.

Mõtle hoolikalt järele, kas kapist välja tulla, kui:

  • Lähedased väljendavad end tihti homofoobselt.

  • Lähedased on ilmutanud vaenulikkust sinu võimaliku seksuaalidentiteedi suhtes.

  • Sa sõltud majanduslikult oma lähedastest.

  • Sul puudub turvaline koht, kuhu minna, kui sind kodust välja visatakse.

  • Su lähedaste negatiivne reaktsioon mõjub Sulle raskelt.

  • Sa vähegi kõhkled, kas ikka tasub kapist välja tulla.

Allikas: Michael C. LaSala, Ph.D., LCSW

Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust!



Nõustamine ja tugigrupid

Eesti LGBT Ühingu valdkonnaspetsialistid ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemuspõhist nõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust!



Info lähedasele

Kui lähedane tuleb sulle kapist välja:

  • Tunnusta lähedast usalduse eest. Seksuaalses sättumuses selgusele jõudmine ei ole kerge. On üsna tõenäoline, et su lähedasel pole lihtne sinuga sellest rääkida ning see nõuab temaltki eneseületust. Ta võib karta hukkamõistu, lähedastest ilmajäämist jms. Samas võib ta väga soovida seda sinuga jagada. Sinu toetus ja suhtumine tema valikutesse on talle tähtis ning võib teda mõjutada kogu elu. Ära tõrju, süüdista ega ründa teda, pigem hinda, et ta sind nii palju usaldab.

  • Varu aega harjumiseks. Lähedase soov, et sa tema seksuaalset sättumust aktsepteerid, võib mõjuda sulle agressiivselt. Meenuta siis tallegi, et see uudis on sulle ehk ootamatu ning et temal on olnud sinuga võrreldes rohkem aega oma seksuaalsust mõista ja sellega sõbraks saada. Palu tal mõista, et ka sina vajad harjumiseks aega.

  • Ära ole lähedase peale solvunud. Kui lähedane on otsustanud sulle kapist välja tulla, on see tema jaoks väga suur samm. Paradoksaalsel kombel võid sina olla viimane, kes sellest teada saab. Ära pane seda talle pahaks. Lähedane võib karta teha sulle haiget ega julge sageli just seetõttu sulle oma sättumusest rääkida.

  • Lähedane on sama inimene, kes ta on alati olnud. Paljudele tuleb uudis lähedase teistsugusest soo- või seksuaalidentiteedist šokina. Sulle võib tunduda, et korraga on ta võõras inimene, kellel on oma salaelu. Ära unusta, et seksuaalsus on vaid üks komponent inimese elus. Su lähedane on ikka see, kes ta alati on olnud.

  • Sa ei ole last kasvatades midagi valesti teinud. Lapsevanemana võib sul tekkida küsimus, mida sa oled valesti teinud, et su laps on teistsuguse seksuaalse identiteediga. Sa ei ole midagi valesti teinud. Vanema inimese eeskuju, olgu selleks ema, isa, õe või venna oma, ei saa muuta last geiks või lesbiks.

  • Mida öelda sugulastele ja tuttavatele? Kõik oleneb konkreetsest olukorrast. Esmajoones tasub teemaga iseendas rahu teha – kui juba ise olukorda normaalselt suhtud, siis polegi vaja teistele mingeid erilisi avaldusi teha. Kui aga ilmutatakse huvi ja uuritakse, võib rahulikult rääkida, milline on olukord, arvestades sealjuures küsija vastuvõtu- ja vastutusvõimega.


Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust!



Info spetsialistile

Kui töötad valdkonnas, kus suhtled igapäevaselt erinevate inimestega, siis püüa palun arvestada ühiskonna mitmekesisusega ning sellega, et sinu ümber võib olla ka LGBT+ inimesi.

Kuidas saad luua keskkonna, mis on kõigile turvalisem?

  • Oskad oma töös olla kõigi inimeste suhtes kaasav ja avatud.
  • Uurid vajadusel materjale, mis tutvustavad sulle mitmekesisust, või suhtled valdkonnaspetsialistidega.
  • Kasutad kõnes ja kirjas korrektset keelt, mis ei alaväärista teisi inimesi, ning jätad oma isikliku arvamuse vajadusel ukse taha.
  • Jälgid nii füüsilises ruumis kui ka internetikeskkonnas seda, et arvestad erinevate inimestega.

Vaata ka väärtuste kohviku videot, kus räägitakse, miks on oluline olla eri keskkondades kaasav.

Loe ka erinevaid materjale, kuidas luua hoolivat ja kaasavat kooliruumi:



LGBT+ inimeste võimalused ja olukord Euroopas

Kooseluseaduse vastuvõtmisest saati on LGBT+ inimeste olukord püsinud Eestis enamvähem muutumatuna. Kooseluseaduse vastuvõtmata rakendusaktid põhjustavad palju õigussegadust, millest osasid lahendatakse kohtukaasustena ning ülejäänud probleemid ootavad lahendust parlamendist. Kooseluseaduse rakendumine on aga andnud esmakordselt Eesti samast soost paaridele võimaluse peresiseseks lapsendamiseks.
Loe lähemalt ka väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki " LGBT inimeste olukord". 2018. aasta seisuga on Euroopa riikides, mis seni juhtisid LGBT+ inimeste olukorra tabelit, areng seiskunud. Üha vähemates riikides muutub LGBT+ inimeste olukord paremaks ning seetõttu võib täheldada inimõiguste valdkonnas tugevat tagasilööki. Olukorraga Euroopas tutvu lähemalt ILGA Europe'i LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt.



Institutsioonide seisukohad LGBT+ inimeste küsimustes

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed.

Euroopa Liidu direktiiv 2004/38/EÜ seisukoht on, et Euroopa Liidu õigus kohustab liikmesriike kohtlema EL õiguse kohaldamisel samasoolisi paare vastassooliste paaridega võrdselt.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (art 21) järgi on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas soo [...] või seksuaalse sättumuse tõttu.