Aili Kala: "Eesti esimene LGBTIQ tegevuskava – oluline samm, mille tegelik mõju sõltub rakendamisest"

Pärast abieluvõrdsuse kehtestamist on LGBT+ õiguste areng Eestis jäänud paigale. Kuigi viimastel aastatel on tehtud üksikuid positiivseid samme, ei ole tekkinud terviklikku ja toimivat süsteemi, mis tagaks LGBT+ inimeste põhiõiguste kaitse ja võrdsuse kõigis eluvaldkondades. Peamised kitsaskohad Soolise ülemineku protsess on jätkuvalt piiratud. 2025. aastal jõustunud määrus, mis pidi reformima juriidilise soo tunnustamist, ei ole praktikas muutusi toonud. Meditsiinilised ja j

Esitasime jaanuari alguses Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste kohta, millega muudetakse vaenu õhutamise ning vaenumotiiviga kuritegude sätteid. Eesti LGBT Ühing tegutseb järjepidevalt LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu kaitsel, lähtudes nende kogemustest, rahvusvahelisest parimast praktikast ning teaduspõhistest uuringutest. Oleme rõhutanud, et LGBT+ inimestel on vajakajääv kaitse vaenukõne ja vaenukuritegude

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on avalikustanud Eesti esimese LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava. Tegemist on märgilise hetkega: esmakordselt on riigil terviklik, valdkondadeülene dokument, mille eesmärk on suurendada LGBTIQ-inimeste turvatunnet, vähendada diskrimineerimist ning parandada ligipääsu teenustele. Oluline on ka see, et tegevuskava on koostatud koostöös kodanikuühiskonnaga, sealhulgas LGBT+ inimesi koondavate organisatsioonidega, kelle tead