.png)
Valminud on aruanne, milles vaadeldakse, kas ja kui palju järgitakse Eesti õigusruumis ja halduspraktikas Euroopa Nõukogu LGBTI diskrimineerimise vastaseid soovitusi. Tegemist on Eesti mastaabis teistkordse sedavõrd ulatusliku analüüsiga, kus käsitletakse selliseid eluvaldkondi nagu väljendusvabadus, tervishoid, haridus, majutus, pereelu, asüülitaotlemine jpm.
Aruandest selgub, et viimase viie aasta jooksul, mil valmis viimane analoogne uuring, on võetud vastu mõni oluline seadus või selle muudatus. Näiteks jõustus 2016. aastal kooseluseadus, mis võimaldab samast soost paaridel registreerida kooselu ja lapsendada peresiseselt lapsi. Aasta varem muudeti Vabariigi Valitsuse määrust, millega võimaldatakse inimesel pärast juriidiliste isikuandmete muutmist taotleda uue haridust tõendava dokumendi väljastamist.
Paraku ongi suuremad arengud nende muudatustega piirdunud. Vaja oleks ka lihtsustada soo tunnustamise protsessi, samuti muuta karistusseadustiku sätteid nii, et vaenukuriteo motiiv oleks karistuse määramisel raskendav asjaolu, ning suurendada riiklike struktuuride teadlikkust vaenukõne teemal. Vastu tuleks võtta ka kooseluseaduse rakendusaktid ja täiendada välismaalaste seadust, et Eesti kodanike samast soost elukaaslased saaksid Eestis lihtsamini elamisloa.
Aruanne valmis projekti “Euroopa Nõukogu soovituste järgimise seire” raames ja seda rahastas ILGA-Europe.
Aruande autorid Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskus) ja Marianne Meiorg ning Eesti LGBT Ühingu töötajad tutvustavad aruande tulemusi kolmapäeval, 19. septembril, kell 10 Viru hotelli konverentsisaalis Andante.