.png)
2022. aasta novembris toimus Eestis enam kui 100 arvamusrännakut. Tegemist oli aruteluformaadiga, millega Riigikantselei innustas Eesti elanikke arutlema teemadel, mis neile korda lähevad. Aruteludes koorunud ideed koguti kokku ja kasutati riigi pikaajalise strateegia – Eesti 2035 – tegevuskava sisendina. Arutelusid endeid viisid läbi vabatahtlikud, kes valisid arutelu teema, leidsid arutlejad, juhtisid vestlust ning hiljem tegid sellest kokkuvõtte.
Eesti LGBT Ühing korraldas arvamusrännaku „LGBT+ inimestest hooliv Eesti”, mida juhtis Taavi Koppel. Arutelul otsiti üheskoos, milline oleks LGBT+ inimesi
võimestav ja toetav Eesti ning kuidas sinna jõuda. Järgnevalt teeb Taavi ülevaate
arvamusrännakul kõlanud mõtetest. Osa toonaseid murekohti on tänaseks lahenduse leidnud, teised ootavad oma korda.
Probleem 1: samast soost paare ei kohelda võrdselt
Riik on loonud samast soost paaridele vähem võimalusi, kui erinevast soost paaridele. Seadusega lubatud õiguste kasutamiseks võib mõnikord olla vajalik riik kohtusse kaevata. Selle tulemusena on samast soost paarid ja nende pered riigi poolt vähem kaitstud. Selline ebavõrdne kohtlemine suurendab negatiivset suhtumist LGBT+ inimestesse.
Pakutud tegevused:
Kõikidel täiskasvanud inimestel võimaldatakse abielluda olenemata partnerite soost.
Kooseluseaduse rakendusaktid võetakse vastu ja need hakkavad kehtima.
Samast soost paarid saavad võimaluse ühiselt lapsendada.
Probleem 2: trans-inimeste kehalist autonoomiat ja enesemääratlust ei austata
Arstliku ekspertiiskomisjoni loata ei ole trans-inimestel võimalik langetada enda elukvaliteeti märkimisväärselt tõstvaid meditsiinilisi ja juriidilisi otsuseid. Seetõttu koondub arstidele ebamõistlikult suur võim trans-inimeste elude üle. Mittebinaarsetel inimestel puudub võimalus neid arvestatavateks õiguslikeks ja meditsiinilisteks valikuteks. Selline süsteem raskendab trans- ja mittebinaarsete inimeste ligipääsu elujaatavatele teenustele ning mõjub halvasti LGBT+ inimeste vaimsele ja füüsilisele heaolule.
Pakutud tegevused:
Arstlik ekspertkomisjon likvideeritakse. Ka trans- ja mittebinaarsete inimeste puhul rakendatakse informeeritud nõusolekul põhinevat meditsiini.
Soo juriidilisel tunnustamisel minnakse üle enesemääratlusel põhinevale mudelile. Muu hulgas lahutatakse kõik meditsiinilised protsessid juriidilistest.
Võetakse kasutusele kolmas soomarker, mis võimaldab mittebinaarsetel inimestel end määratleda väljaspool binaarset soosüsteemi.
Tervisekassa toetab trans- ja mittebinaarsete inimeste elukvaliteeti ja heaolu suurendavaid meditsiiniteenuseid.
Tagatakse ligipääs spetsialistidele, kes aitavad inimestel selgusele jõuda oma sooga seotud küsimustes.
Probleem 3: puudub plaan LGBT+ inimestele turvalisema ja võrdsema ühiskonna ehitamiseks
Riigiasutused ei kogu LGBT+ inimeste kohta süsteemselt andmeid. Seepärast ei ole teada, kuidas LGBT+ inimestel ühiskonnas läheb. Puudub selge plaani, kuidas luua LGBT+ inimestele turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Riik ei ole selgelt väljendanud, et LGBT+ inimestest hooliva Eesti loomine on tähtis. Seetõttu võivad LGBT+ inimesed tunda, et neist ei hoolita ja nende heaolu ei ole ühiskonnale oluline.
Pakutud tegevused:
Luuakse riiklik strateegia, mille alusel kujundatakse LGBT+ inimestele turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Plaan sisaldab eesmärke, tähtaegu ja vajalikku eelarvet.
Kutsutakse kokku LGBT+-teemade nõuandev kogu, keda kaasatakse LGBT+ inimesi puudutavate poliitikate kujundamisse.
Muudetakse LGBT+ inimesed üldpopulatsiooni hõlmavates küsitlustes nähtavateks ja tehakse spetsiifilisi LGBT+ inimeste uuringuid.
Riigikogus luuakse LGBT+ inimeste toetusgrupp, mis seisab LGBT+ inimeste huvide eest.
Ministeeriumides töötavad ametnikud, kelle põhiülesandeks on LGBT+ inimestele turvalisema ja võrdsema ühiskonna loomine.
LGBT+ huvikaitsele tagatakse pikaajaline riigipoolne rahastus.
Probleem 4: meditsiini- ja haridustöötajad ei ole kursis LGBT+-teemadega
Perearste, -õdesid ja õpetajaid ei koolitata ülikoolis LGBT+ teemadel. Neile ei korraldata süsteemselt LGBT+-teemalisi täienduskoolitusi. Seetõttu ei pruugi trans-inimesed tervishoiuasutustest saada vajalikku tuge ja abi. Õpetajad sageli ei oska LGBT+ õpilaste kiusamist ennetada ning sellele korrektselt reageerida. Õppekavad ei käsitle LGBT+ inimesi läbivalt, kaasavalt ja normaliseerivalt. Seetõttu ei ole LGBT+ inimeste jaoks kool ega tervishoiuasutus turvalised kohad, kust saada vajalikku tuge ja abi.
Pakutud tegevused:
Perearstide ja -õdede väljaõppe käigus räägitakse LGBT+ inimeste vajadustest meditsiinisüsteemis. Neil on võimalus osa võtta ka vastavatest täiendkoolitustest.
Üldhariduskoolide õppekavadesse on põimitud LGBT+ teemad. Eriti seksuaalhariduse ja perekonnaõpetuse raames.
Õpetajaõpe käsitleb LGBT+ teemasid. Õpetajatele korraldatakse LGBT+-teemalisi täienduskoolitusi.
Veel kõlanud ettepanekuid:
Rajada LGBT+ inimestele keskenduv vaimse tervise keskus ja eakate hooldekodu.
Tegeleda rohkem üüriturul LGBT+ inimeste diskrimineerimisega.
Mäluasutustes hakata koguma LGBT+ inimeste lugusid.
Luua erinevate elualade LGBT+ inimesi koondavad grupid, mis aitaksid neis valdkondades LGBT+ teemade peale mõelda. Näiteks LGBT+ politseinikud.
Muuta sport trans-inimesi kaasavaks.
Seadustada surrogaatlus.
Kohalikud omavalitsused võtavad tööle võrdse kohtlemise spetsialistid.
Koolitada Häirekeskust LGBT+ teemadel.
Kaasata mitte-eesti emakeelega inimesi LGBT+ üritustele ja tegevustesse.
Edendada erinevate vähemusgruppide vahelist koostööd.
Julgustada LGBT+ inimesi poliitikasse minema.
Ministeeriumide ja ametite lehtedel on olulised LGBT+ inimesi puudutavad teemad. Näiteks Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumi lehtedel teave juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kohta.
Riigikogu takistab Riigikogu saadikute LGBT+ inimeste solvamist ja nende suhtes vaenu õhutamist.
Innustada LGBT+ toetavate inimeste toetusrühma loomist.