
Eesti LGBT+ ajalugude kohta on suhteliselt keeruline häid allikaid leida. Kogukonda saatnud tabu tõttu on LGBT+ inimesed läbi aegade üritanud end võimalikult nähtamatuna hoida. Seetõttu iseloomustab LGBT+ ajalugusid katkendlikkus. Viktoriini eesmärgiks on tuua esile erinevatest aegadest pärit kilde LGBT+ ajalugudest. Akronüümiga "LGBT+" märgin erinevatel aegadel elanud seksuaal- ja soovähemusi. Seda vaatamata sellele, et enamus neist ei olnud sellest akronüümist kuulnud ega kasutaks seda enda määratlemisel.
Viktoriinil esitatud küsimuste vastuste allikad on võimalik saada kätte järgnevalt Google Docs'i lühendatud lingilt: https://tinyurl.com/y4ltgjcj
Viktoriini näol ei ole tegemist teadmiste kontrolliga. Selle asemel soovin jagada põnevaid fakte LGBT+ ajalugudest, mille kohta huvilistel on võimalus ise edasi lugeda. Seetõttu soovitan igal juhul küsimuste vastuste allikate lehega tutvuda. Õigest vastused leiad viktoriini lõpust.
Kui sul on Eesti LGBT+ inimesi, sündmusi või organisatsioone puudutavat informatsiooni (mälestused, trükised, kirjavahetus, tead huvitavate lugudega inimesi), esemeid (nt T-särk, käepael, foto, pilet jne), siis võta ühendust: lgbtajalugu@gmail.com.
Aitäh kõigile, kes mind viktoriini valmimise juures aitasid: Tuuliki, Rebeka, Andreas, Sara, Vahur, Lilian, Laura, Keio. Aitäh Eva Martale ja Eesti LGBT Ühingule, kes pakkusid välja mõtte koostada Eesti LGBT+ ajalugude viktoriin.
Päise kujundus: Laura B Kass.
Taavi Koppel
1. Eesti esimesed seksuaal- ja soovähemuste organisatsioonid asutati 1990. aastatel. Eesti ja ühtlasi Baltikumi vanima LGBT+ organisatsiooni loomisest möödus 2020. aasta oktoobris 30. aastat. Mis oli selle organisatsiooni nimi?

a)Eesti Gayliit
b)Gendy
c)Eesti Lesbiliit
d)Eesti Vabameeste Vennaskond
2. Laialt on levinud ekslik arvamus, et homoseksuaalsus on iseseisvas Eestis alati legaalne olnud. Tegelikult on meestevahelised seksuaalsuhted lisaks nõukogude perioodile olnud kriminaliseeritud nii sõdadevahelises kui ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Millal võeti Eestis vastu seadusandlus, mis ei kriminaliseerinud enam meestevahelisi seksuaalsuhteid (seadus(ed) võis(id) jõustuda hiljem)?

a) 1919 ja 1993
b) 1929 ja 1992
c)1935 ja 1991
d)1992
3. Väike-Maarja pastor Johann Engelhardt Bender (1645–1695) on oma kirikuraamatus üles täheldanud loo Reinust - end mehena esitlenust ja mehena käitunust, kes abiellus 1678. aastal talutüdruk Anuga. Tänaseid mõisteid kasutades võiks Reinu pidada üheks esimeseks teadaolevaks transsooliseks meheks Eesti territooriumil. Mis ametit pidas Rein?

a) Kooliõpetaja
b) Talupidaja
c) Rätsepa
d) Sulase
4. Nõukogude Eesti kirjanduses ei olnud just tavaline lesbiliste paaride kujutamine. Üheks selliseks teoseks oli aga 1979. aastal ilmunud romaan. Selles külastab peategelane Eba oma seeneretkel Koloogal sõbranna Inese tuttavaid – Jussi (Jutat) ja Tiinat – kes veedavad parasjagu aega oma suvemajas. Kes on kirjeldatud romaani autor?

a) Lili Promet (1922-2007)
b) Ellen Niit (1928-2016)
c) Aino Pervik (s 1932)
d) Mari Saat (s 1947)
5. Baltisaksa autori Elisar von Kupfferi (1872-1942) novelli “Tema armastuse mõistatus” (1901) peetakse üheks esimeseks saksakeelse geikirjanduse näiteks. Novelli tegevus toimub sajandivahetuse paiku ühes Põhja-Eesti mõisas. Mis mõisas aga veetis Kupffer oma lapsepõlve?

a) Palmse
b) Kolga
c) Saha
d) Jootme
6. Vabadussõja Rahvaväkke rindesõdurina naisi esialgu ei võetud. Sellele vaatamata said kaks naist - Salme Bergmann (1896-1979) ja Anna Vares (1901-1987) - Vabadusristi. Kui esimene võeti sõjaväkke sanitarina, siis teine maskeeris end meheks ja võttis sõjast osa kerge ratsaväelasena. Mis nime all osales Anna Vares Vabadussõjas?

a) Jaan Tuvi
b) Konstantin Kotkas
c) Mihkel Kukk
d) Peeter Ronk
7. 1993. aasta aprillis avati Eesti Lesbiliidu eestvedamisel Tallinnas Vase tänaval naistele suunatud lesbibaar - Pika Kelder. Tegemist oli esimese avaliku LGBT+ kogukonnale mõeldud baariga. Kui kaua Pika Kelder tegutses?

a) 3 kuud
b) 7 kuud
c) 11 kuud
d) 3 aastat
8. Kellele kuuluvad järgmised read kahest karja hoidvast mehest - Alost ja Jaagust: „[...] Liblikas küll imeb/ Heina selget kastet,/ Mesilane lendab/ Pajuurbe vastu,/ Mina aga lendan/ Alo palge vastu/ Suukest otsimai/ Roosiallikasta. [...] Linnukene magab/ Oma pesa seessa./ Mina aga magan/ Oma Alo süles. —/ Nõnda armas Alo,/ Olen mina õnnis,/ Sest mu Alokene/ Armastab mind ikka.”?