Vaenu vastu ei saa vaikides

Igal aastal 17. mail tähistatakse rahvusvahelist homo-, bi-, inter- ja transfoobia vastast päeva – IDAHOBIT. Just täna 1990. aastal eemaldas Maailma Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast. See oli ajalooline samm, mis tõi kaasa laiemad muutused LGBT+ õiguste mõtestamisel. Tänaseks tähistatakse IDAHOBITit enam kui 130 riigis, ka seal, kus homo- ja transinimesi endiselt kriminaliseeritakse.

IDAHOBIT tuletab meile meelde, et inimõiguseid ei tohi kunagi võtta iseenesestmõistetavalt. Inimõigused on haprad – isegi seal, kus need on kord juba välja võideldud. Ajalugu ja tänapäev näitavad, kui kiiresti võivad inimõigused kaduda – alates 1933. aasta Natsi-Saksamaast kuni 2025. aasta Ameerika Ühendriikideni. Vaen ei alga alati karjumise ega rusikahoopidega. Sageli algab see hoopis vaiksete sammudega, ebavõrdsuse normaliseerimisega või vaikiva heakskiiduga ebaõiglusele.

Ka Eestis kogevad LGBT+ inimesed endiselt diskrimineerimist, vaenu ja tõrjutust. Liiga tihti jäävad need juhtumid tähelepanuta või reageerimata. Vaenukuritegude ohvrid ei pruugi pöörduda abi saamiseks kuhugi hirmu, varasema negatiivse kogemus või usalduse puudumise tõttu. Ka spetsialistid ei pruugi alati osata neid kuritegusid ära tunda või õigesti käsitleda. Tulemuseks on süsteemne nähtamatus.

Eesti LGBT Ühing on sõnastanud järgmised poliitikasoovitused, mida riik peab ellu viima, et tagada LGBT+ inimeste kaitse:

• Kehtestada seadusega LGBT+ inimeste kaitse diskrimineerimise eest väljaspool töövaldkonda, nt hariduses, tervishoius ja sotsiaalteenuste saamises ning toodete ja teenuste kättesaadavuses.

• Laiendada kaitstavate tunnuste loetelu lisaks seksuaalsele orientatsioonile ja soole nii, et neis oleks selgelt väljendatud kõik SOSISEST-tunnused.

• Teha kättesaadavaks erinevad vaenukuritegudest teatamise võimalused, luua võimalus neist teatada ka kõrvalisel ja anonüümsel inimesel.

• Luua juhised, mis suurendavad politsei, õiguskaitsesüsteemi ja ohvriabitöötajate teadlikkust LGBT+ inimeste, sealhulgas mitmest diskrimineerimist kogevate gruppide konkreetsetest muredest.

• Korraldada regulaarseid LGBT+ teemalisi koolitusi, et kujundada õiguskaitsesüsteemis töötavate spetsialistide hinnanguvabu hoiakuid LGBT+ inimeste suhtes.

• Hinnata mainitud koolituste mõju, et efektiivsemalt tuvastada politsei ja õiguskaitsesüsteemi vajadusi näiteks lisakoolituste järele.

• Luua igasse suuremasse linna politseiüksused või määrata kontaktisikud, kes on spetsialiseerunud vaenukuritegudega tegelemisele. Luua võimalused koostöö ja vastastikuse mõistmise tekkeks politsei ja marginaliseeritud gruppide liikmete vahel. Tagada selleks vajalik väljaõpe, ressursid ja protsessid.

• Parandada eri viisidel ühiskonna teadlikkust SOSISEST-tunnustel vaenu motiiviga toimepandud kuritegudest ja nende mõjust marginaliseeritud gruppidele. Rõhutada vaenukuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tähtsust.

• Toetada SOSISEST-tunnustel toimepandud vaenukuritegude ohvritega tegelevaid vabaühendusi, tagada neile piisav rahastus teadlikkuse parandamiseks, andmete kogumiseks ja ohvritele sihipärase toe pakkumiseks.

Mida saad teha sina, et pidurdada LGBT+ inimeste vastu suunatud vaenu?

✅ Kui töötad riigiasutuses, saad olla osa lahendusest:

• tõstata LGBT+ teemad aruteludes,

• algata asutuses koolitusi,

• aita tõsta kolleegide teadlikkust,

• toeta ohvreid julgelt ja hinnanguvabalt.

  
  

✅ Kui oled sõber, naaber, kolleeg:

• saad luua ruumi, kus keegi ei pea oma identiteeti varjama,

• kuula hinnanguvabalt oma lähedaste lugusid,

• seisa vastu vaenule ja normaliseeritud tõrjutusele,

• heiska vikerkaarelipp täna ja Pride’i nädalal,

• räägi LGBT+ teemadel, isegi kui see tundub esialgu ebamugav.

👉🏻 Tutvu Rainbow Map'iga siin ja Eesti olukorraga siin.