.png)
Põhilisteks Eesti LGBT Ühingu 2012. aasta märksõnadeks olid inimesed ja kogukond, kasvamine organisatsioonina, teavitustöö ning eestkoste, kirjutab Eesti LGBT Ühingu president Helen Talalaev.
2012. aasta üks olulisemaid hetki oli juunikuus toimunud üldkoosolek, mille otsusena muudeti organisatsiooni nimi. Senini tegutseti Eesti Gei Noorte nime all, kuid sõnad „gei“ ja „noored“ olid muutunud veidi piiravaks ning seetõttu sündis juba aasta alguses otsus nimi muuta. Nime muutmises lõi kaasa palju inimesi, kokku pakuti mitukümmend nime ja valiku tegemine ei olnud lihtne. Valituks osutus Eesti LGBT Ühing. Luua tuli ka uus logo ja visuaalne identiteet, selleks korraldasime logokonkursi. Oleme nii logo kui uue nimega väga rahul ja enamasti on ka väljapoolt tulnud tagasiside igati positiivne. Vahel vaid kurdetakse, et on raske LGBT tähtede õiget järjekorda meelde jätta.
Organisatsiooni tegevused koonduvad peamiselt Tallinna ja Tartusse. Tallinnas avasime juba 2011. aasta varasügisel Avatud Eesti Fondi toel OMA ehk „oma maailma avardamise“ keskuse aadressil Kaarli pst 5-1, mis on avatud kõikidele inimestele, kellel võib tekkida küsimusi või muresid – olgu nendeks siis LGBT (lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised) inimesed ise, nende vanemad, õpetajad, noorsootöötajad, ametnikud või inimesed tänavalt.
OMA Keskuses toimuvate mitmekesiste sündmuste toel sai keskus kiiresti paljudele LGBT inimestele nn teiseks koduks või kohaks, kuhu võis alati sisse astuda ja lihtsalt iseendana olla, kui oma pereringis, koolis või töökohal pidi oma seksuaalset orientatsiooni varjama või halvustavat suhtumist taluma. OMA Keskuse loomine näitas ilmekalt, kui oluline on inimestele turvaline oma ruum. Keskuses töötab kaks inimest, Helen Talalaev keskuse juhatajana ja Hanna Kannelmäe koordinaatorina. Keskuse töötajad leiavad külastajate jaoks alati aega, pakuvad teed-kohvi ja kuulavad ära, mis mureks, ning aitavad jõudumööda lahendusi leida. Hanna tegeleb ka sündmuste ja tegevuste korraldamisega keskuses.
2012. aasta sügisest on Tartus igal neljapäeval ja reedel kell 16-19 avatud nn OMA Tuba (aadressil Ülikooli 7, Domus Dorpatensise HUBi ruumides). Tartu koordinaator Hanna Makko organiseerib Tartus eri üritusi ning on toeks LGBT inimestele ja nende lähedastele. Rõõmuga oleme jälginud, kuidas on käima läinud inimeste enda initsiatiiv vestlusringi loomiseks, mille tulemusena kohtub Tartus igal neljapäeval Vikerkaare vestlusring, kus jagatakse rõõme ja muresid.
Päris 2012. aasta lõpus startis uus algatus ka Pärnus, mille julgustajaks ja hooandjaks olid Eesti LGBT Ühingu kollektiivi liikmed. Suvepealinnas on pea kümneliikmeline seltskond hakkajaid LGBT inimesi kohtunud juba kaks korda, kindlasti jätkub Pärnus tegevust ka uuel aastal.
Aasta jooksul toimus OMA Keskuses, mujal Tallinnas, Tartus ja mujal Eestis kokku 137 üritust, milles võttis osa sadu inimesi. Kõige väiksematel üritustel võis käia 4-5 inimest, rahvarohkeimatel aga üle 70 inimese.
OMA Keskus oluline roll on olla infokeskus. Keskuse raamatukogust leiab nii ilukirjandust kui analüüse ja uuringuid, andmebaasi on koondatud enamik Eestis kirjutatud bakalaureuse- ja magistritöödest, mis LGBT temaatikat käsitlevad. Aasta jooksul leidsid OMA Keskuse üles mitmed tudengid, kes vajasid abi oma lõputööde kirjutamisega. Üliõpilased said kasutada keskuse raamatukogu, samuti aitasime leida intervjueeritavaid, kui lõputöö jaoks oli vaja läbi viia intervjuusid. Igati positiivne on näha, et LGBT teemasid käsitlevate bakalaureuse- ja magistritööde arv on kasvamas, sest põhjalikud uuringud ja analüüsid on vajalikud selleks, et Eesti LGBT Ühing saaks tõhusalt oma sihtgrupi eest seista ja aruteludes põhjendatud seisukohtadega osaleda.
OMA Keskusest saab ka nõu ja abi, kui ollakse kokku puutunud ebavõrdse kohtlemisega või ei osata mõnele muule probleemile lahendust leida. Noored pöörduvad keskusesse eelkõige seoses hirmuga rääkida oma seksuaalsest orientatsioonist oma sõpradele, vanematele ja koolikaaslastele; samuti näeme, kui suuri pingeid tekitab ühiskonnas üsna laialt levinud negatiivsus geide ja lesbide suhtes. Puutume kokku ka pingetega töökohas, kus tehakse geiteemalisi nalju, millega halvustatakse geisid või lesbisid. Selliste ilmingute tulemusena võidakse ennastki alaväärtuslikuna nägema hakata, mis omakorda hakkab mõjutama kõiki eluvaldkondi – suhteid, õpinguid, tööd. OMA Keskusesse saab pöörduda ka psühholoogilise nõustamise saamiseks, selleks aitab meid Evelin Kala.
Koostöö on Eesti LGBT Ühingu jaoks oma tegevuses esmatähtis. OMA Keskus on võimaldanud tõhustada koostööd teiste Eesti LGBT organisatsioonidega. Keskuses kohtuvad Geikristlaste Kogu ja väike alternatiivse sooidentiteediga inimesi koondav organisatsioon Gendy. Seega pole OMA Keskus vaid Eesti LGBT Ühingu kodu, vaid siin on leidnud turvalise kohtumiskoha ka teised organisatsioonid. Nii oleme koos sõnastanud oma seisukohad kooseluseaduse kontseptsiooni teemal, korraldanud üritusi ja pöördunud eri ametkondade poole. Koos oleme tugevamad ja ühine platvorm samade eesmärkide nimel töötades aitab kiiremini edasi.
2012. aastal alustasime koolitustegevusega, mille eesmärk oli tõsta noortega töötavate spetsialistide teadlikkust LGBT teemadel. Konkreetsemalt on meie sihtrühmaks õpetajad ja noortekeskustes töötavad noorsootöötajad. Õpetajate (ja teiste koolides töötavate spetsialistide) jaoks töötasime välja koolituse „Seksuaalvähemused koolis – kas, miks ja kuidas?“. Tänaseks on toimunud neli koolitust, milles on osalenud ligi 60 õpetajat. Mitmed koolitustel osalenud õpetajad on ka hiljem ühendust võtnud, et täpsustavat infot paluda või meid oma kooli õpilastega kõnelema kutsuda. Ka mitmete noortekeskuste töötajatega on meil hea koostöö ja eriti tahaks välja tuua Saue noorte algatatud teadlikkuse tõstmise projekti, mis koolituste, töötubade ja foorumteatri etenduste abil kõnetab noori ja paneb neid mõtlema inimõiguste ja eelkõige seksuaalvähemuste teemal. Tegemist on Eesti mõistes pioneeridega, kellelt on edaspidi kindlasti paljudel noortegruppide eestvedajatel õppida.
Eestkoste valdkonnas on olulisimaks teemaks kooseluseadus, mis võimaldaks samast soost paaridel oma suhte ametlikult registreerida, mille tulemusena suureneks nii elukaaslaste kui nende peres kasvavate laste kaitse. Samuti saadaks riik seaduse vastuvõtmisega välja selge sõnumi, et kõik pered, sh samast soost partneritega pered on Eesti riigis võrdselt tähtsad. Kahjuks on praegu kooseluseadus justiitsministeeriumis mõnevõrra takerdunud. Loodame, et Eesti riik vaatab siiski Skandinaavia poole ning teeb otsuse, mis ei võta kelleltki mingeid õiguseid ära, aga lisab turvatunnet paljudesse peredesse, kelle pereelu täna ebakindlus varjutab.
Samuti osaleme karistusseadustiku muutmise aruteludes, mille tulemusena muudetakse viha õhutamise ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise paragrahve (151 ja 152). Täna pole veel selge, milline on lõplik sõnastus, kuid loodetavasti saab seadus sõnastuse, millest praktikas rohkem kasu on kui praegusest versioonist.
Organisatsiooni enda areng on samuti sel aastal tähelepanu keskpunktis olnud. Suvel toimus Prangli saarel strateegianõupidamine, sügisest on tõsiselt tegeletud ühingu strateegia kirjutamise ja viimistlemisega. Samuti on uuendamisel ühingu koduleht, mis jaanuarikuu jooksul kasutajateni jõuab. Edaspidi soovime panustada sellesse, et organisatsiooni tegevus oleks meie sihtrühmade jaoks selge ja läbipaistev, et meie eesmärgid ja tegevused oleks teada ning arusaadavad. Samuti soovime paremini korraldada oma kommunikatsiooni. Selles aitab meid ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu vabaühenduste arenguprogramm, kus me osaleme.
Tulevikku vaadates soovime jätkata oma senist tööd LGBT inimestele turvalise keskkonna ja tugiteenuste pakkumisega. Hetkel on käsil pilootprojekt psühholoogilise nõustamise pakkumiseks, edaspidi loodame pakkuda ka juriidilist nõustamist. Oma koolitusprogramme arendame samuti edasi, 2013. aasta kevadeks töötame välja täiendatud koolituse õpetajatele, samuti jätkame tööd noortekeskuste töötajatega, püüdes jõuda ka väljapoole Harjumaad.
Eestkostetegevuses jätkub töö kooseluseaduse ja karistusseadustikuga, kuid algab ka töö võrdse kohtlemise seaduse muutmiseks, et tagada suurem kaitse diskrimineerimise eest seksuaalse orientatsiooni, puude, rahvuse, vanuse ja usuliste veendumuste alusel. Hea meel on näha, et siin teevad koostööd eri eestkosteorganisatsioonid, mille tulemusena on lootust tulemuseni jõuda oluliselt suurem.
Eesti LGBT Ühingu tegevust toetavad eraannetajad, Avatud Eesti Fond, Tallinna Linnavalitsus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Norra saatkond. Ilma meie kümnete vabatahtliketa poleks aga paljud tegevused üldse võimalikud.
Lõpetuseks võib öelda, et viimane aasta on õpetanud, kuivõrd oluline on koos mõelda ja teha. Sest inimesed tahavad aidata ja kaasa lüüa, vahel tuleb vaid küsida. Ja tuleb küsida ka inimestelt, kellelt varem pole küsinud. Tähtis on seda küsimust mitte esitamata jätta. Vastused toovad tihti rõõmupisaraid ja naeru, mis annavad igasse päeva selle erilise hõngu, mille abil edasi minna.
Kui sul on mistahes soovitusi või ettepanekuid, tagasisidet või küsimusi, siis võta julgelt ühendust.
Me täname kõiki, kes 2012. aastal meid toetasid ja aitasid ning rõõmustame südamest nende üle, kellele meie saime abiks ja toeks olla.
Helen Talalaev, Eesti LGBT Ühingu president