.png)
Kui vaadata Eesti ühiskonda 2013. aastal tervikuna, siis küllap jääb ühe aruteluna kõlama debatt perekonna tähenduse üle. Kui kitsalt või laialt me perekonda defineerime? Eesti seadusandlus perekonnale selget definitsiooni ei anna, kuid tegelikkus on täna see, et Eestis elavad väga erinevad perekonnad ning kõik need pered väärivad riigi kaitset. Üks peretüüp – pere, kus lapsi kasvatavad samast soost vanemad – on täna endiselt otsese kaitseta ja see on kindlasti oluline puudujääk, mille kõrvaldamise nimel tuleb töötada.
IDAHO päeval 17. mail toimus perekonnadebatist inspireeritult paneeldiskussion „Meie inimesed – milleks on vaja kooseluseadust?“. Riigikogu liikmed Olga Sõtnik, Andres Anvelt ja Imre Sooäär arutasid, kuidas oleks võimalik tagada suurem kaitse ka samast soost vanematega peredele ning ühiselt jõuti arusaamisele, et erakondadeülene töögrupp võiks aidata teemaga edasi liikuda.
IDAHO päev on rahvusvaheline homofoobia ja transfoobia vastu võitlemise päev, mida tähistatakse igal aastal 17. mail. Just sel päeval 1990. aastal eemaldas Maailma Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast. Sel aastal heiskasid Tallinnas IDAHO päeva puhul vikerkaarelipud neli saatkonda: Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Austria ja Kanada saatkonnad. Esimest korda Eesti ajaloos heiskasid saatkonnad vikerkaarelipud, et väljendada oma toetust LGBT inimeste olukorra parandamisele Eestis.
Eesti LGBT Ühingu õpetajate täiendkoolitusprogrammi raames on koolitustel osalenud 150 õpetajat ja tugitöötajat (nt koolipsühholoog, sotsiaalpedagoog). Tagasiside koolitustele on olnud äärmiselt positiivne – on selge, et õpetajad vajavad teadmisi ja lisainfot LGBT õpilaste, hoiakute ja ka koolikiusamise kohta. Eesti LGBT Ühingu eksperte kasutatakse ka õppematerjalide toimetamisel – panustasime 8. klassi uue inimeseõpetuse õpiku ja töövihiku "Tervis - minu valikud" ning „Kaasava noorsootöö käsiraamatu“ valmimisse.
2013. aastal hakkas ühing pöörama palju rohkem tähelepanu transsooliste inimese probleemidele. Valdkonda reguleerib aegunud ja ebamäärane sotsiaalministri määrus, samuti vajaksid muutmist mitmed teised õigusaktid. Ka praktikate ja meditsiiniabi osas on olulisi puudujääke, mille kaardistamisega ühing 2013. aasta teises pooles tegeles, et 2014. aastal olukorra parandamise nimel edasi töötada.
Osalemine vabaühenduste liidu EMSL arenguprogrammis andis võimaluse üle vaadata ühingu strateegiadokumendid ning parandada tegevuste strateegilist planeerimist. Kommunikatsioon kujunes oluliseks arenguvaldkonnaks 2013. aasta teisel poolel, mille tulemusena sündis aasta lõpuks ühingu kommunikatsioonistrateegia. Läbimõeldud ja tõhus kommunikatsioon aitab edaspidi ühingu tegevusi paremini mõistetavaks teha.
Kuigi 2013. aastal töötas ühingus rohkem töötajaid kui kunagi varem, ei ole siiski võimalik hakkama saada ilma vabatahtliketa. Just nemad toovad värskeid ideid, energiat ja tegutsemisrõõmu, mille tulemusena sünnivad tegevused, milleks muidu aega ei jääks, näiteks Loomekogumi, naistepäevavideo või lip dub video „Mis värvi on armastus?“. Samuti toetavad vabatahtikud igapäevaste tegevuste elluviimisel – aitavad üritusi korraldada, osalevad meediamonitooringu läbiviimisel, aitavad tõlkida või kujundada, toimetavad veebihaldusega, teevad fotosid ja palju muudki.
Lisaks üha suurenevale vabatahtlike hulgale kasvas 2013. aastal ka eraannetuste arv. Ühingu eesmärk oli koguda annetuste abil 2000 eurot, et selle summa abil katta osa ühingu infokeskuse OMA Keskus üüri- ja kommunaalkuludest. Eesmärk õnnestuski täita, aasta lõpuks kogunes annetustest 2018 eurot. Oleme kõigile annetajatele südamest tänulikud – ilma teieta oleks olnud väga keeruline tasuda OMA Keskuse igapäevaseid kulusid.
OMA Keskus on tänaseks töötanud kaks aastat ja neli kuud. Keskuse põhilised eesmärgid on ikka samad – pakkuda turvalist keskkonda, jagada infot ja anda nõu, toetada üliõpilasi ja õpilasi uurimustööde tegemisel, pakkuda väärt kirjandust keskuse raamatukogu külastajatele. On rõõm näha, et kahe aastaga on info keskuse kohta levinud hästi – üha rohkem pöördub keskuse pool nõu saamiseks ka õpetajaid ja noorsootöötajaid. Sel sügisel alustas OMA Keskuses tööd uus juhataja – Kristel Rannaääre. Kristel ootab kõiki huvilisi keskusesse, samuti saab endiselt ühendust nii e-posti, skaibi kui telefoni teel.
Tartus jätkab koordinaatorina Hanna Makko. Igal neljapäeval ja reedel on kell 16-19 avatud OMA Tuba (aadressil Ülikooli 7, DD HUBi ruumides), kus saab Hannaga nõu pidada või abi küsida. Tartus toetab ühing aktiivselt nüüdseks 1,5-aastaseks saanud Vikerkaare vestlusringi tegutsemist, mis pakub hubast suhtlusvõimalust, uute inimeste tegemistesse kaasamist ning ühistest ideedest inspireeritud ettevõtmiste korraldamist.
Eesti LGBT Ühing on hakanud ka üha rohkem väljapoole Eesti piire vaatama, et õppida teistelt samas valdkonnas tegutsevatelt vabaühendustelt. Juba jaanuaris sõidame Helsingisse Soome LGBT organisatsioonile SETA külla ning suvel loodame külastada Ühendkuningriigi organisatsiooni Stonewall. Samuti loodame ühise projekti raames alustada koostööd Norra organisatsiooni LLHga. Koostöö ja üksteiselt õppimine aitavad analüüsida enda tegevust ja näha seda kõrvalt, mis võib aidata viia sisse arenguks vajalikke muudatusi.
Kui vaadata 2014. aastasse, siis võib olulisemate tegevustena tuua välja jätkuva töö koolide ja õpetajatega uue projekti raames, mida rahastab USA saatkond ja projektijuhina veab Heino Nurk. Aasta esimeses pooles on suur rõhuasetus OMA Festivali korraldamisel. Festival keskendub sõnumile „Astu välja“ - astu välja iseenda, oma lähedaste eest; riik astub välja kõigi oma kodanike eest. Festivali raames toimuvad eri üritused, mis aitavad seda sõnumit edasi anda: vestlusringid, teatrietendused ja kontserdid, poliitilised arutelud. Festivali lõpetab avalik üritus Tallinna kesklinnas, mis räägib osalejatele loo sellest, kuidas erinevad inimesed on enda eest välja astunud ja iseendana elanud või kellegi teise eest välja astunud. Ürituse raames on muusikat, tantsu, kõnesid, videosid, mis lavastaja käe all vormub üheks tervikuks. OMA Festival toimub 2.-8. juunil ning lisainfot hakkab peagi leidma festivali koduleheküljelt aadressil www.omafestival.ee.
Eesti LGBT Ühingu tegevust toetasid 2013. aastal eraannetajad, Avatud Eesti Fond, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMP toetuste Vabaühenduste Fond, Open Society Foundations, Hasartmängumaksu Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis, Norra Kuningriigi Suursaatkond Eestis.
2013. aasta sai läbi, toogu 2014. aasta meile kõigile tegutsemisrõõmu ja meelerahu.
Igasugune tagasiside Eesti LGBT Ühingule on väga oodatud. Palun kirjuta oma mõtetest julgelt aadressile helen@lgbt.ee.
Me täname kõiki, kes 2013. aastal meid toetasid ja aitasid, ning rõõmustame südamest nende üle, kellele meie saime toeks olla.
Helen Talalaev, Eesti LGBT Ühingu president