top of page

ILGA-EUROPE raport näitab LGBT+ inimeste vastase vägivalla kasvu

Täna hommikul avalikustas ILGA-Europe iga-aastase LGBTI inimeste olukorda vaatleva aruande, kus leitakse, et 2022. aasta oli Euroopa ja Kesk-Aasia LGBTI inimeste jaoks viimase kümnendi kõige vägivaldsem.


Üleeuroopaline LGBTI inimeste õiguste eest seisev organisatsioon ILGA-Europe on 12 aastat teinud iga-aastast järelvalvet LGBTI inimeste inimõiguste olukorra üle. Äsja avaldatud raportis leitakse, et LGBTI inimeste olukord on viimaste aastate halvimas seisus – piirideüleselt levib vaenukõne, mida poliitikud ühtepidi ise loovad ja levitavad ning teistpidi poliitilise edu nimel ära kasutavad. Aruandes tuuakse välja põhjus-tagajärg seos vaenukõne ning kasvanud LGBTI inimeste vastaste vägivaldsete kuritegude ja enesetappude arvu vahel.


ILGA-Europe tegevdirektor Evelyne Paradis ütleb, et ILGA on aastaid suunanud tähelepanu sellele, kuidas erinevat sorti vaenukõne päädib lõpuks reaalse füüsilise vägivallaga. Paradis ütlebki, et ka iga-aastastest aruannetest nähtub, kuidas vägivald on muutunud aina planeeritumaks ja kahjuks ka surmavamaks, mistõttu LGBTI inimesed üle Euroopa ei tunne end enam turvaliselt.


“Me näeme, et LGBTI inimeste vastane vaenukõne ei tule enam üksikutelt äärmuslikelt poliitikutelt või arvamusliidritelt, see on laiem ja tõsisem probleem, millel on inimestele ja kogukondadele kohutavad tagajärjed,” nentis Paradis. “Vaenukõne ei jää ka enam riikidesse, kus see on olnud pikalt levinud nähtus. See jõuab ka nendesse riikidesse, kus üldiselt arvatakse, et soo- ja seksuaalvähemuste suhtes on saavutatud suurem tolerantsus,” lisas ta.


Kõik ei ole ainult halb. Mitmes riigis on näha märkimisväärseid edusamme ning aruandes tuuakse välja, et just aktivistid ja nende kogukonnad on positiivsete sotsiaalsete muutuste taga.


ILGA-Europe huvikaitse direktor Katrin Hugendubel näeb, et riikides nagu Soome ja Hispaania, kus hiljuti oli äge vastuseis soo tunnustamise muutmise protsessile, et see põhineks enesemääratlusel, suutsid just aktivistide huvikaitseorganisatsioonid hoida poliitikat õigel teel.


Eesti LGBT Ühingu huvikaitse juht Aili Kala ei ole aruande tulemustes üllatunud. Kala näeb, et see on võtmeküsimus, millele võiks pöörata tähelepanu ka tulevate valimiste valguses, tuletades meelde, et Eestis on vaenukõne endiselt reguleerimata ala.


“Karistusseadustik keelab küll vaenu õhutamise, ent selle tõendamine on pea võimatu ning seetõttu on sätet üldse kasutatud vaid üksikutel juhtudel,” ütleb Kala. Probleem on kehtivas sõnastuses, mille järgi on karistatav vaid avalik vaenu õhutamine, millega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. “See on see sama põhjus-tagajärg seos vaenukõne ja vägivalla vahel, millele raportis viidatakse, aga millele seaduse järgi näpu peale panemine on tehtud põhimõtteliselt võimatuks,” lisab Kala.


Kala toob välja, et vaenu ohjamiseks puudub õigusaktides ka vaenukuriteo mõiste ning samuti puudub raskendava asjaoluna vaenu motiiv. “Karistusseadustikku peaks muutma viisil, et vaenukõne oleks kriminaliseeritud ja vaenumotiiv muutuks kuriteo raskendavaks asjaoluks,” leiab Kala. Kala loodab, et erakonnad, kes on oma programmides lubanud probleemiga tegeleda pärast valimisi ka sõna peavad ning erakonnad, kes ei ole teemakohast seisukohta võtnud, vaataks otsa aruandes kajastuvaid tulemusi.


ILGA-EUROPE 2023 aruanne on leitav siit: https://www.ilga-europe.org/report/annual-review-2023/

150 views

Comments


bottom of page