.png)
PRESSITEADE
21.12.2018
Täna, 21. detsembril jõudis avalikkuse ette uudis, et Eesti Konservatiivne Rahvuslik Erakond pärib Tallinna haridusametilt aru, kui palju Tallinna koolide õpilasi käis detsembris kinos vaatamas dokumentaalfilmi “Kapist välja”, mis käsitles LGBT+ noorte eneseavamist. Seansid juhatas sisse Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialist Kristiina Raud. ERRi andmetel on haridusamet teinud päringud koolijuhtidele ning ootab neilt EKRE küsimustele vastuseid.
Eesti LGBT Ühing taunib haridusameti päringuid koolijuhtidele, sest ükski erakond ei tohi dikteerida, milliseid õppemeetodeid koolides õppekava täitmiseks kasutatakse. Samuti eeldab ühing, et haridusamet on kursis õppekavades olevate teemade ja nende alusväärtustega.
Vastavalt Gümnaasiumi riikliku õppekava § 3 lg 2, tulenevad oluliseks peetud alusväärtused “”Eesti Vabariigi põhiseadusest”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonist, lapse õiguste konventsioonist ning Euroopa Liidu alusdokumentidest nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).”
Gümnaasiumi riikliku õppekava kohaselt on hoiakute kujundamise võtmeisik “õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks.”
Eestis puudub statistika kooliõpilaste soo- ja seksuaalidentiteedi kohta. Kui lähtuda globaalsematest uuringutest, leidub põhikooliealiste hulgas väidetavalt ca 3% õpilasi, kes määratlevad end LGBT+ rühma kuuluvana. Eesti kontekstis tähendab see mitut tuhandet LGBT+ identiteediga õpilast. Seetõttu peab Eesti LGBT Ühing hädavajalikuks, et LGBT+ teemasid koolis õpilastega arutatakse, sest seeläbi õpivad nii õpetajad kui ka kaasõpilased olema oma LGBT+ identiteediga koolikaaslaste suhtes sallivad ja kaasavad.