top of page

Meie seisukoht vaenukõne seaduse eelnõu kohta

Avaldasime arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõule 232 SE. 


Väljendame toetust vaenukõne õigusliku raamistiku loomisele ning sellele, et

lisandub kuriteo raskendava asjaoluna vaenumotiiv. Sellisel kujul eelnõu jääb siiski

poolikuks, kuna kaitseta jääb oluline sihtgrupp ja tunnused. Alljärgnevaid seisukohti oleme tutvustanud koos võrdse kohtlemise võrgustikuga justiitsministrile 30. mail 2023.


Eesti LGBT Ühing töötab pikaajaliselt LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+

inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Oleme rõhutanud aastaid, et

LGBT+ inimesed vajavad täiendavat kaitset vaenukõne ja -kuritegude vastu. 


2019. aastal FRA läbiviidud uuringu 1 järgi oli Euroopas iga viies transsooline või

intersooline inimene kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda uuringule

eelnenud viie aasta jooksul, mis on kaks korda rohkem kui teistes LGBTI gruppides. Kuna trans- ja intersoolisi inimesed kogevad vägivalda rohkem tulenevalt nende identiteedi tõttu, siis vajavad nad kaitset nende identiteedi tunnuste alusel. Trans- ja intersooliste inimeste kaitset vajavad tunnused on sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused. 


Ka Euroopa Komisjon soovitab ELi põhiväärtuste edendamiseks ja ELi põhiõiguste

harta järgimise tagamiseks lisada vaenu eest kaitstud tunnuste loetelusse soolise

identi teedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnused. Euroopa Komisjoni ja Ilga-

Europe andmete põhjal on viimastel aastakümnetel on vaenukõne ja -kuriteod

Euroopas järsult kasvanud . Vihkamine on muutumas peavooluks, mis on suunatud üksikisikute ja inimrühmade vastu, kellel on või kellel tajutakse olevat ühine tunnus nagu rass, etniline päritolu, keel, usutunnistus, rahvus, vanus, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, sooväljendus, sootunnused või muu põhitunnus või nende kombinatsioon. 2


Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 2015. aasta soovituses määratleti vaenukõne järgmiselt: „isiku või isikute rühma alavääristamise, vihkamise või halvustamise propageerimine, edendamine või õhutamine mis tahes vormis, samuti sellise isiku või isikute rühma ahistamine,

solvamine, nendega seotud negatiivsete stereotüüpide loomine, häbimärgistamine või ähvardamine ning kõigi eespool nimetatud väljendusvormide põhjendamine rassi, nahavärvi, sünnipära, rahvusliku või etnilise päritolu, vanuse, puude, keele, usutunnistuse või veendumuste, bioloogilise soo, sotsiaalse soo, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja muude isiklike tunnuste või seisundi alusel“. 3


Heal meelel anname  eelnõu menetluse protsessis ka edaspidi vajalikke sisendeid ja tutvustame Eesti LGBT+ inimeste vajadusi.


Aili Kala

Eesti LGBT Ühing

Juhtkonna liige


1 European Union Agency for Fundamental Rights. (2020). A long way to go for LGBTI equality.

2 Euroopa komisjon. (2021). Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine

3 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) 2015. aasta detsembri üldine poliitikasoovituse nr 15 vaenukõnevastase võitluse kohta, lk 3.

214 views0 comments

Comments


bottom of page