.png)
Me kõik soovime kuhugi kuuluda ja olla osa meile olulistest gruppidest. Ka koolilaps tahab tunda, et ta kuulub kooliperre, et ta on osake tervikust. Sama kogevad teiste hulgas ka LGBT+ noored, kuid kui õpetajad ei käsitle tunnis teemasid terviklikult ja ei aruta ka LGBT+ inimesi puudutavaid küsimusi, siis need noored ei tunne, et nad on tõesti osa kooliperest.
Neil lastel, kes kuuluvust ei koge, võib kujuneda negatiivne minapilt, mis võib omakorda takistada hariduse omandamist ja võimete realiseerimist. Kannatavad koolis käimine, hinded, edasiõppimine, vaimne tervis. Ka Eesti LGBT Ühingu korraldatud Eesti esimene ja tänaseni ainus LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring kinnitab, et LGBT+ õpilase kuuluvustunne on tugevalt seotud tema hariduse kvaliteedi ja eduka tulevikuga.
Õpetaja mängib lapse elus suurt rolli, eriti siis, kui ta räägib lapsele olulistest teemadest, mida keegi teine ei taha või ei julge puudutada. LGBT+ inimesi puudutavad küsimused on paraku just sellised, mida paljud täiskasvanud oluliseks ei pea. Seda enam vajavad noored infot, ka õpetajalt. Seejuures ei ole oluline, kui palju õpetaja LGBT+ teemat ise alustuseks tunneb. Tähtis on see, kas ta on valmis juurde õppima, uusi vaatenurki avastama ja erinevaid kogemusi austama.
Mida silmas pidada, kui käsitled klassis LGBT+ teemat
LGBT+ teemadest rääkimine ei ole mitte sallimise, vaid empaatia küsimus. See eeldab võimet mõista, et maailm on mitmekesine ning selles on palju erinevaid inimesi oma lugudega.
Kuula. Mida rohkem õpilased räägivad, seda rohkem saad sina teada, mida nad teavad või usuvad LGBT+ inimeste kohta. Nii saad teada, kuidas aidata neil LGBT+ inimesi mõista.
Aita õpilastel näha ajalugu nii, nagu see tegelikult on. LGBT+ inimesed on ühiskonnas alati olemas olnud. Näiteid saab tuua mütoloogiast, religioonist, maailma vanimate rahvaste ajaloost, ajalooliste kuulsuste seast ja mujalt. Õpilased mõistavad paremini teema terviklikkust, kui nad näevad, et LGBT+ inimesed on alati olnud mitmekülgsed ühiskonna liikmed, kelle kohta on rohkem öelda, kui vaid see, et neil oli LGBT+ identiteet.
LGBT+ teema avamiseks kombineeri erinevaid meetodeid, nagu avalikud arutelud klassis, rühmatööd ja individuaalsed klassi- või kodutööd. Avalik arutelu klassis aitab õpilastel mõista, et õpetaja suhtumine on toetav ning mure korral saab tema poole pöörduda. Individuaalsed ülesanded aitavad mõtteid avaldada ka neil õpilastel, kes ei julge LGBT+ teemadel klassis kaasa rääkida.
LGBT+ teemadest rääkimiseks kaasa eeltöösse teisi õpetajaid ja koolitöötajaid. Ühine ettevalmistamine aitab teil teineteist paremini toetada ja tunda end kindlamalt, kui lapsevanemad, kolleegid või õpilased halvasti reageerivad või keerulisemaid küsimusi esitavad.
Arvesta, et kõik õpilased ei mõista LGBT+ teemasid ühtemoodi. Tutvu teemaga, vajadusel kaasa valdkonna eksperte, kutsu rääkima LGBT+ inimesi, ole valmis avatult selgitama LGBT+ teemat ja selle käsitlemise olulisust koolis.
Toeta õpilaste arutelu ja uudishimu. Jälgi, et vestluse käigus saavad õpilased arvamust avaldada, et keegi ei solva ega ründa. Aita õpilastel mõista fakte ja olla allikakriitiline ning selgita, et teadus ja arusaamad on läbi aja suuresti muutunud ja arenenud. Seejuures väljenda selgelt oma toetust LGBT+ teemadele, et arutelu oleks turvaline.
LGBT+ teemadest rääkimine ei tohi olla eraldi tunni teema, vaid see peab olema integreeritud teistesse teemadesse. Nagu eluski: LGBT+ inimesed on osa ühiskonnast, iga päev meie kõrval, ühiste inimlike murede ja rõõmudega. Teema eraldi arutlemine võib kinnistada õpilastes mõtet, et tegemist on millegi ebatavalisega kuskil eemal igapäevaelust.
Kuidas integreerida LGBT+ teemasid erinevates ainetundides
15. mai on rahvusvaheline perepäev. See on hea võimalus rääkida lastega erinevatest peredest. Prindi välja erinevad perepildid (sh LGBT+ pere) ning arutage koos perede erinevusi. Arutelu võiks näidata, et oluline pole mitte pere koosseis, vaid koosolemise tunne. Selline arutelu kaasab palju erinevaid peresid (üksikvanemad, ema-isa pered, LGBT+ pered, lahutatud vanematega perekonnad, erineva etnilise taustaga pered, vanaemad ja vanaisad, kes kasvatavad lapselapsi, erivajadusega pereliikmed jne) ning aitab lastel mõista, mis teeb perekonnast perekonna.
10. detsember on rahvusvaheline inimõiguste päev. Sel päeval saab rääkida inimõigustest läbi erinevate kogukondade: erivajadusega inimesed, LGBT+ inimesed, erineva emakeelega inimesed, erineva religiooniga inimesed jne. Arutage, mis on inimõigused, kui palju me ise igapäevaselt nende õigustega kokku puutume, kuidas nende õiguste puudumine võiks meie igapäeva mõjutada, millised õigused on erinevatel gruppidel meie riigis puudu, kuidas see neid tegelikult mõjutab ning kuidas saaks olukorda parandada.
Ka ajalugu saab käsitleda LGBT+ perspektiivist: tegelased eri kultuuride mütoloogiast, keda seostatakse LGBT+ inimestega; rahvad ja kultuurid, kes on tunnustanud või tunnustavad tänagi LGBT+ identiteediga inimesi (two-spirit inimesed Ameerika põlisrahvaste seas, hijrad Aasias jpt).
Ajalugu pakub märgilisi sündmusi, mis on parandanud eri ühiskonnagruppide õigusi: naiste õigus hääletada, samast soost partnerite võimalus oma kooselu registreerida, homoseksuaalsuse dekriminaliseerimine, erivajadustega inimeste õigus riigi toetusele jne. Paljudest neist saavutustest räägivad filmid, artiklid, raamatud, mida saab õpilastega uurida ja arutada, keskendudes ühisosale – õigused ja nende mõju inimese igapäevaelule.
Ajaloos ja kirjanduses käsitletavad suurkujud on need, kelle puhul võiks alati ka välja tuua nende erinevaid identiteete – seksuaalsus, sugu, erivajadus, etniline taust, perekond, religioon jne. Kuna inimene kipub ette kujutama seda, mis on tuttav, siis nii mõnigi võib oma üllatuseks avastada, et mõni ajalooline kuulsus ei näinud välja ega elanud nii, nagu me oletame.
Armastus ja suhted on paljude noorte elus tähtsal kohal, mistõttu on oluline rääkida ka nendest teemadest ausalt ja avatult, et iga noor, sealhulgas LGBT+ noored, tunneks, et nende tunded on tavalised ja inimlikud.
Sa ei pea LGBT+ teemadest kohe kõike teadma ega teadma, kuidas neid muretult tundi põimida. Kui soovid abi, võid pöörduda Eesti LGBT Ühingu poole. Ühingus töötavad haridusvaldkonna spetsialistid, kellel on pikk koolis ja lasteaias õpetamise ning õppematerjalide ja tunnikavade loomise kogemus. Koos sinuga saavad nad koostada just sinule sobiva tunnikava.
Kui LGBT+ noored puutuvad koolis kokku toetavate õpetajate ja koolitöötajatega ning kui tundides käsitletakse LGBT+ temaasid positiivses võtmes, siis on õpilaskond suurema tõenäosusega LGBT+ õpilaste osas aktsepteerivam ning LGBT+ noored tunnevad ennast turvalisemalt ja rohkem kooliperre kuuluvana, õpivad paremini ning on paremate vaimse tervise näitajatega.
Eesti LGBT Ühingu koolikeskkonna uuringust tuleb välja näiteks see, et LGBT+ õpilastel, kellel on rohkem toetavaid õpetajaid ja koolitöötajaid, esinesid ka kõrgemad enesehinnangu näitajad (57% vs 38%) ja madalamad depressiooni näitajad (38% vs 56%). Halvema ja parema näitaja määras see, kas õpilane tundis oma koolis vastavalt kuni viit või vähemalt kuut toetavat täiskasvanut. Kõigest üks õpetaja võib muuta noore elu.
Kasutatud allikad: Eesti LGBT+ õpilaste kolikeskkonna uuring 2018; Talking To Students About Homosexuality
Kristel Rannaääre, õpetaja ja Eesti LGBT Ühingu tegevjuht
Artikkel ilmus algselt Kiusamisvaba Kooli kodulehel.
Comments