Panseksuaalsus: avar armastus ja valikuvabadus

Panseksuaalsus ei ole mõistena veel väga levinud, kuid aina rohkem inimesi tunneb end selles sõnas ära. Sellest, mida see sõna tähendab, mida ta ei tähenda, mis tundeid tekitab ja kuidas end mõista aitab, räägivad panseksuaalsed inimesed ise.

Paula, tugevas keskeas kohvilembeline humanitaar


Ühest küljest polegi sel ju mingit tähtsust, kuidas end nimetada, millise sildi alla paigutada. Ma ju tean, kes ja kuidas mulle meeldib, milliseid tundeid üks või teine äratab, kes paneb silma särama, kellega tahan koos elada. Tean seda sellepärast, et seljataga on juba hulk aastakümneid täiskasvanuelu, õnnelikke ja õnnetuid aegu, õigeid ja valesid valikuid. Mõnes elu olukorras aga kaotab inimene kindluse selles, mida oli siiani arvanud ja uskunud, ning hakkab otsima silti, et jõuda lähemale iseenda mõistmisele.


Minu kasvamise ajal ei räägitud ega teatudki midagi ei seksuaalsuse ega soolisuse paljususest ja eripäradest. Enamik naisi elas meestega ja mehed naistega (oli neid siis üks läbi elu või vahetusid nad pärast iga saunapidu). Põhikooli ajal sain teada, et on ka väike osa selliseid inimesi, kes tahavad olla koos samast soost kaaslasega. Et aga spekter veel märksa laiem võib olla – see jäi teada-tuntud maailmast täiesti välja. Kui ma aga küpses eas hakkasin armastusest koos elama inimesega, kes on minuga samast soost, siis tekitas see hulga küsimusi.


Vaatasin tagasi oma tundeelu peale sellest ajast alates, mil end mäletasin. Püüdsin meenutada võimalikult paljusid inimesi, kes olid mind köitnud, ja mõista, mis nendes oli sellist, mis mu meeli puudutas. Üle sõpruse piiri olin suhelnud ainult meestega, kuid ka mõned naised olid tekitanud iseäralikke tundeid, kuigi mitte just otseselt seksuaalseid. Mis võis olla ühist kahvatu näoga tumedapäises juudipoisis, noormehes, kel üks jalg lühem kui teine, madala hääle ja sügavmõttelise silmavaatega noores naises, õrna poeedihingega lembelises tudenginoorukis? Ühegi tuntud sildi alla ei osanud ma oma kiindumusi paigutada.


Lugesin huviga erinevatest seksuaalsetest sättumustest. Igaühes neist oli mingi ivake, mille tundsin ära ka endas - aseksuaalsusest polüamooriani. Teiste seas oli ka sõna panseksuaalsus. Kuna see mõiste näis olevat kõige avaram, hakkasin juhtudel, kui oli tingimata tarvis end kuidagi identifitseerida, ütlema, et olen panseksuaalne. Kui mulle aga tehti ettepanek kirjutada midagi endast kui vanema põlve panseksuaalsest inimesest, olin kimbatuses ja otsustasin ära öelda. Hakkasin uurima vastavat kirjandust, et leida veenvaid põhjendusi, miks ma siiski sellesse kategooriasse ei kuulu. Lugemine lõppes aga hoopis vastupidiselt. Nii end panseksuaalseks pidavate inimeste sissevaated oma tundeelusse kui asjatundlikud ülevaated panseksuaalsusest, mida lugesin, tekitasid äratundmise.


Esiteks, definitsioon, mis märgib, et tegu on seksuaalse, romantilise või emotsionaalse külgetõmbega inimeste suhtes, hoolimata nende bioloogilisest ja sotsiaalsest soost. Tõesti, mind on paelunud inimeses sootuks midagi muud kui tema sugu, samuti on külgetõmme olnud erinevat laadi, mõnigi kord on see hoolimata tugevusest jäänud ainult romantiliseks. Seda, mis puudutab ja tekitab tundeid, võib pigem nimetada inimese auraks, energiaks, vaibiks. Panseksuaalse inimese aju ei jaotavat inimesi kategooriatesse, ta “ei näe sugu”.


Loetud lugudes toodi välja tõik, et enda identiteedi leidmine ja selle defineerimine on olnud keeruline. Takistuseks on olnud ka väärarusaam, et panseksuaalsus on sama, mis hüperseksuaalsus või promiskuiteet. Panseksuaalne inimene ei himusta igaüht, ta võib eluaeg ühe kaaslasega elada, lihtsalt ta ei välista inimest tema soo või muude väliste tunnuste tõttu.


Inimene on aardelaegas, mille sisu tundmaõppimine kestab eluaja. Rõõm on leida oma laekast ikka jälle mõni uus pärl.

Panseksuaalsuse lipp. Autor: Laurie Raye

Karol, gümnaasiumiõpilane, 18-aastane käsitööline ja meediatarbija


Ma sain LGBT+ kogukonnast teada läbi interneti, kui ma olin umbes 15-aastane. Lugesin erinevatest seksuaal- ja sooidentiteetidest, mis kõik oli väga huvitav ja ka segadusseajav.


Lugesin sellistest sõnadest nagu bis- ja panseksuaalsus. Biseksuaalne on inimene, kes tunneb tõmmet vähemalt kahe soo vastu. Panseksuaalne on inimene, kes tunneb tõmmet inimese soost olenemata.


Sain teada, et mulle võisid meeldida nii poisid kui tüdrukud! Milline valikuvabadus!

Allikates, kus ma tol ajal infot sain, oli biseksuaalsuse tähendus "ligitõmme ainult kahe soo vastu", mis on aga vale. Kuna olin juba teadlik ka teiste sugude olemasolust peale mees- ja naissoo, valisin endale panseksuaalsuse sildi. Ma tunnen ligitõmmet inimese soost olenemata, nii et see on õige, kuid mul on kahju, et ma kandsin aastaid seda valet arvamust biseksuaalsete inimeste kohta.


See, et on olemas teised sood, oli mulle tähtsamgi, kui see, et mulle võib meeldida kes iganes. Sain teada, et olen nonbinary (mittebinaarne - inimene, kes ei tunneta end mehe ega naisena), või nagu mulle isiklikult meeldib öelda, kaldsooline. Ma kaldun eemale traditsioonilisest sookuuluvusest. Oma soo mõistmisel süvenes soov kasutada panseksuaalsuse silti, kuna gei või lesbi siltide kasutamine tekitab minus ebamugavust.


Üldiselt ei ole panseksuaalsuse mõiste väga levinud. Sellepärast pean vahel lihtsalt arusaamise lihtsustamiseks kasutama enda kohta biseksuaalsuse mõistet, kuigi see otseselt tõsi pole. Loodan, et see väike hüpe mu mõttemaailma aitab seda sõna rohkem levitada, et mul poleks vaja seda teha.

Lisaks veel: Ei, ma ei tunne ligitõmmet pannide vastu. Ma ei oska eriti süüa teha.

#panseksuaalsus #seksuaalidentiteet

MEIST

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing.

KONTAKT

Kaarli pst 5–1, Tallinn 10119

Keskus on avatud N 12-18, muul ajal kokkuleppel.

+372 5551 5817

info(at)lgbt.ee

  • Facebook
  • Instagram
  • YouTube

© 2020 by Eesti LGBT Ühing