Arutelu: Kuidas luua inimestele ja loomadele parem tulevik?

Eesti Vegan Selts korraldas 10. augustil 2019 Arvamusfestivalil arutelu „Kullast kallim – väärtustepõhisest majandusest täna ja tulevikus“. Arutelu juhtis Siim Vahtrus (SpeakSmart). Osalesid: Aet Kuusik (Feministeerium), Kadri Sikk (Eesti Vegan Selts), Kristiina Raud (Eesti LGBT Ühing) ja Liina Rajaveer (Eesti Inimõiguste Keskus).


Erinevate vähemuste kohtumisel tekib paljusus, kelle rikkusteks pole mitte raha ja investeeringud, vaid kogemused ja lood, avatumad vaatenurgad, võrdsemad võimalused. Neurodiversiteet, feminism, veganlus, lgbt+ ja inimõigused on tulevikumajanduse väärtused. Kuidas saaksime tänasest objektistavast majanduskeskkonnast edasi liikuda? Kuidas saavad erinevad vabadusliikumised eraldi ja koos muuta seda, mida raha eest saab? Kuidas saame erisusi toetades jõuda lahendusteni, mis tagavad kõigile majandusliku heaolu? Sellest ja paljust muust arutelus räägitigi.

Paremalt Liina Rajaveer, Kristiina Raud, Aet Kuusik, Kadri Sikk, Siim Vahtrus.

Ebavõrdsuse väljendusviisid


Moderaator Siim Vahtrus juhatas arutelu sisse näidetega, kuidas vähemusgruppide ebavõrdne kohtlemine ja erisustega mittearvestamine tööelus väljendub ning kuidas see neid mõjutab. Näiteks tänapäeval populaarsed avatud kontorid ei pruugi sobida sensoorselt ülitundlikele inimestele ja autistidele, sest teevad keskendumise ja töötegemise keerulisemaks. Diskrimineerimine võib väljenduda ka inimeste valikute naeruvääristamise kaudu, mida tuleb tihti taluda näiteks veganitel. Siim tõi näite ka soolisest diskrimineerimisest ja sellest, kuidas haritud ja oma erialal kogenud naine jäi tööst ilma pelgalt seepärast, et oli n-ö valest soost. Ka rahvusega seotud eelarvamused süvendavad ebavõrdsust ja raskendavad töö leidmist. Näiteks on Eestis elavate romade tööhõive vaid 10%.


Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige Kadri Sikk soovitas arutelu raamistada küsimusega Kuidas rõhun mina?, sest vähemusse kuulumine, ei tähenda, et me ise ei võiks olla kellegi teise suhtes rõhujad. Samuti soovitas ta laiemalt mõelda ühiskonna ülesehituse ja süsteemide peale, millele toetume, ning analüüsida, milliseid väärtusi need kannavad. Kadri arvates on tänane ühiskond ehitatud üles ekspluateerimisele, mis avaldub eriti ilmekalt meie suhetes loomadega. See paljastub näiteks seadusandluses, mille kohaselt tundevõimelised loomad on omandid, aga mitte isikud, samas on isikustaatus organisatsioonidel ja ettevõttetel. Seetõttu on hetkel meie ainus võimalus isiklikul tasandil lõpetada suhtumine loomadesse kui objektidesse.


Feministeeriumi esindaja Aet Kuusik rääkis palgalõhele ehk majanduslikule ebavõrdsusele tähelepanu pööramise olulisusest ning tõi välja, et siinkohal tulevad mängu ka erinevad identiteedid ja nende mõju majanduslikule ebavõrdsusele. Näiteks kui palgalõhe on Eestis 25,6%, siis venekeelse naise ja eestikeelse mehe palgalõhe on juba 40%.


Liina Rajaveer Eesti Inimõiguste Keskusest rõhutas, et oluline on märgata ka vanuselist diskrimineerimist. 2018. aastal tehtud uuringust selgus, et üle 50-aastased teenivad keskmiselt ligi viiendiku vähem ja tajutud ebavõrdsus tekib seejuures juba 40-aastaselt.

Ühiskondlik või isiklik?


Siim uuris järgmisena, kas tavapärasest erinev olemine on inimese isiklik asi või on sellel ka ühiskondlik mõõde. Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuhi Kristiina Raua arvates peaks see ideaalis olema igaühe isiklik asi, aga enamasti teevad just teised inimesed sellest mitteisikliku asja. Ta tõi näite lesbipaarist, kes viimaste arengute tõttu on hakanud ennast Eestis ebaturvalisemalt tundma ning neil on tekkinud mõte jätta pooleli majaehitus ja tekkinud soov Eestist ära kolida. Kaks n-ö kasulikku, haritud, kogemustega, ühiskonda panustavat inimest läheksid ära, sest nad ei tunne ennast siin enam hästi. Kristiina rõhutas, et erinevusi on kokku palju ja kui iga vähemusgrupp ennast halvasti tunneb ja hambad ristis ebavõrdsust kannatab, siis selline stressirikka ja mitte täisväärtusliku elu elamine mõjutab lõpuks meid kõiki ning viib ühiskonnani, mis enam ei funktsioneeri.


Aet arvas samuti, et isiklikust vormub ühiskondlik. Ta tõi näite, et palgalõhe on seotud lähisuhtevägivallaga, sest majanduslik sõltuvust teisest inimesest tähendab, et suhe pole võrdne ning see toob kaasa ohud, mis võivad viia ebatervete suhtlemisvormideni. Vägivald pole aga samuti kellegi isiklik probleem, vaid sellega on seotud suured kaudsed kulud kogu ühiskonnale, näiteks seoses ohvriabi, kohtute töö, nõustamisteenuste, töölt kõrvalejäämisega jne. Aet lisas, et kui osad inimesed tunnevad ennast alaväärsena, saab ka nende ühiskondlik panus kannatada. Ka Liina kinnitas, et vaimsel tervisel on suur majanduslik mõõde, mida näitas ka 2012. aasta uuring, kust selgus, et Euroopa Liidule läheb see aastas maksma 798 miljardit eurot.


Kadri toonitas, et ühiskondlik suhtumine loomadesse on samuti väärtuste küsimus. See, et on võimalik alandada kedagi sinnani, et me teda tarbime, mõjutab seda, kuidas suhtume teistesse inimestesse, ning teeb võimalikuks ka teiste inimeste alandamise.


Väärtused ja heaolu


Siim küsis osalejatelt, millised ühiskondlikud väärtused on nende silmis põhjendamatult esiplaanil või tagaplaanil, ning palus kirjeldada, mis on nende silmis heaolu.


Aeti arvates on problemaatiline pidev imperialistlik kasvusoov. Tähtsustada võiks seda, kuidas inimestel ja loomadel oleks parem elada ehk keskenduda heaolule ning mitte mõelda vaid SKP kontekstis. Kristiina rõhutas, et paljukiidetud innovatsioonid ei ole tegelikult alati innovatiivsed, sest on justkui ühe puuga loodud ega arvesta erisustega. Innovaatiline oleks pigem loobuda mõttest, et üks lähenemine sobib kõigile. Liina tõi välja, et erinevustega arvestamine on tihti ebamugav ja ajakulukas, aga tegelikult on just kaasatus märk heaolust.


Kadri tõstatas olulise teema seoses inimeste hirmuga ennast haavatavaks teha, mistõttu ei julgeta rääkida oma tõde. Näiteks veganlusest rääkides jääb eetiline aspekt tihti adresseerimata ja selle asemel keskendutakse vähemkonfliktsetele teemadele nagu tervis ja keskkond. Kuid samas näitavad uuringud, et kõige väiksem tagasilangus endise eluviisi juurde on just eetilisel veganitel. Seega on oluline just keerulisematest teemadest rääkida, sest inimesi motiveerivad väärtused ja ideaalid ning ka käitumuslik muutus on püsivam siis, kui väärtused on kinnistunud. Kadri rõhutas, et see kehtib ka inimõiguste kohta, sest kui võtame erisused omaks ja ei häbene ega karda neid ning ei lase ennast halvasti kohelda, siis see võib olla motiveeriv ka teistele.


Kristiina viskas õhku sarnased küsimused, mille üle mõtiskleda: Kui me ei tee ennast haavatavaks, siis keda see teenib? Kas süsteemi, mis üritab neid erisusi varjata? Kellele teeme tegelikult liiga, kui me ei räägi rasketest teemadest?

Aet lisas, et suluseisus inimestel siiski pole samas alati valikut ega ka võimalust enda eest seista ja näiteks töökohta vahetada.


Tulevikumaailm


Moderaator palus osalejatel kirjeldada, millises maailmas ja majandussüsteemis tahaksid nad elada aastal 2040. Kadri arvas, et majandus peaks olema korraldatud põhimõtte järgi, et avalikud ruumid ja töökohtad lähtuvad kõige rangematest vajadustes. Näiteks mujal maailmas arvestatakse kaubanduskeskustes sensoorselt ülitundlike inimesega ja autistidega ning tehakse nn vaikseid tunde, et ka nemad saaksid oma asju ajada. Aet sooviks, et palgad oleksid avalikud, et tööle kandideerides teaks juba ette, millega tuleb arvestada. Kristiina loodab, et muutuks kasvule orienteeritus ning et ka seadusandlus hakkaks rohkem vähemusgruppe kaitsma.


Liina rõhutas kaasatuse vajadust ja seda, et riik ei looks juurde takistusi ning tegeleks olemasolevate takistuste vähendamisega. Aet arvas, et kaasatus peaks meist igaühest algama ning tema sooviks on näha rohkem ettevõtteid, mis pole hierarhilised, vaid on töötajate omanduses, sest see muudab kaasatuse praktilisemaks. Kristiina ja Liina kutsusid üles ka tööandjaid järjest julgemalt oma väärtusi avalikult välja näitama, et luua turvalisi kohti ja paremat atmosfääri.


Publiku hulgas viidati ka haridussüsteemi rollile väärtuste loomisel. Kristiina kinnitas, et tema panustabki muutuste loomisel haridusse, mis LGBT Ühingu mõttes tähendab kommunikatsiooni, info jagamist, koostööd koolidega jne.

Aet tõi välja organisatsioonide ja inimeste vahelise koostöö olulisuse ebavõrdsuse vastu võitlemisel ning mõistmist, et erinevatel ekspluateerimise vormidel on sarnased alused.


Iga osaleja andis lõpuks kuulajatele kaasa ühe soovituse, et tulevikumajandus oleks rohkem arvestavam nii inimeste kui ka loomadega. Kadri tegi ettepaneku võtta huvilistel vastu Vegan väljakutse. Aet soovitas koonduda ja survestada tootjaid ja riiki või toetada organisatsioone, kelle tegevus sinu maailmavaadet toetab. Liina kutsus üles julgelt enda ja nende väärtuste eest seisma, mis on olulised. Kristiina soovitas võtta ühendust oma poliitiliste esindajatega ja anda neile tagasisidet ning ennast ise rohkem harida, kasvõi endale võõraste teemade guugeldamise kaudu.


Arutelu saab järele vaadata Youtube'ist või Delfi TV-st. See on eesti keeles viipekeelse tõlkega.


Artikkel ilmus Eesti Vegan Seltsi lehel 20. augustil.

#maailmamuutjad #õigused #sirgedsõbrad #üritus #kristiinaraud

MEIST

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing.

KONTAKT

Kaarli pst 5–1, Tallinn 10119

Keskus on ohutuse nimel augustini suletud

+372 5551 5817

Vastame kõnedele tööpäeviti kell 14-17

info(at)lgbt.ee

  • Facebook
  • Instagram
  • YouTube

© 2020 by Eesti LGBT Ühing