.png)
Saatsime 9.mail kooskõlastuse perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Väljendame toetust abieluvõrdsuse kehtestamisele ja kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele. Mõlemad seadused suurendavad Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning edendavad võrdseid võimalusi.
Eesti LGBT Ühing töötab pikaajaliselt LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+ inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Üheksa aastat on kestnud LGBT+ inimeste õiguste ulatuslik paigalseis ja areng on toimunud vaid üksikute kohtulahendite arvelt. Abieluvõrdsuse kehtestamise ja kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega toimub kaua oodatud märkimisväärne edasiminek LGBT+ inimeste õiguste tagamise ja perekondade kaitstuse suunas.
Abieluvõrdsuse kehtestamisega lahendatakse samast soost kaaslastega perekondade nii praktilisi muresid kui laiemas plaanis ka riigipoolse tunnustuse puudumise probleemi. Riigikohtu kohtupraktika kinnitab, et samast soost kaaslastega perekonnad kuuluvad perekonnaelu kaitsealasse ja on tervitatav, et perekonnaseaduse muutmisega tuleb seadusandlus sellele põhimõttele järgi. Perekonnaelu kaitse ei ole põhiseaduse kontekstis seatud sõltuvusse pereliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Riigipoolne tunnustus ja kaitse annab samast soost paaridele ja nende peredes kasvavatele lastele turvalisuse igapäevaelu praktiliste küsimuste lahendamisel (nt vanemate kohustused laste ees, varaga seotud küsimused jm) ja mõjub ka laiemalt LGBT+ inimeste heaolule – valdkonnas on selle kohta lugematul hulgal uuringuid. Näiteks 16 aasta jooksul kestnud uuringu käigus uuriti USA noorte vaimset tervist ja suitsiidide riski ning ilmnes, et konkreetselt abieluvõrdsuse kehtestamise ja sellega seotud poliitikad on otseselt seostatavad keskkooliõpilaste suitsiidikatsete vähenemisega 7% võrra ja mõjuvad noorte vaimsele heaolule positiivselt.
Kuigi abieluvõrdsuse positiivset mõju LGBT+ inimestele, ühiskonnas levivatele hoiakute paranemisele ei tasu alahinnata, ei ole kahjuks see ainus vahend, mis kaotaks kõik LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste puudujäägid – püsima jäävad diskrimineerimise riskid ja vaenu leviku erinevates eluvaldkondades ning ühiskondlikud valearusaamad ja negatiivsed hoiakud. Need teemad on jätkuvalt olulised, et neid järjepidevalt mitmel tasandil lahendada ning töö selles peaks jätkuma.
Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisega lahendatakse kõik kooseluseaduse rakendamisega seotud takistused, mis tänaseni on pidanud lahenduse saama individuaalsete kohtuotsustega. See on olnud vastuolus nii Eesti elanike õiguspärase ootusega, et jõustunud seadused on täies mahus rakendatavad kui toonud kaasa ka ebaõiglaseid kulutusi ja asjatut vaimset pinget. Lisaks on selle teema ühiskonnas ülevalolek andnud võimaluse LGBT+ inimeste diskrimineerimiseks, vaenamiseks ja stigmatiseerimiseks.
Toon eraldi välja ka ühe ilmse probleemikoha, mis puudutab sätteid, millega täiendatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust. Seni on kehtiva kooseluseaduse alusel saanud kooselulepingu sõlmida füüsilised isikud, kellest vähemalt ühe elukoht on Eesti. Kooselulepingu tõestamisel kontrollis notar kooselulepingu sõlmimise eeldusi, toetudes PKTS analoogiale küsis välisriigi kodanikult abieluvõimetõendit ning kui seda elukohariigist väljastada ei ole võimalik, siis pöördus välisriigi kodanik kohtusse ja sai PKTS analoogiat kasutades kohtult loa kooselulepigu sõlmimiseks. Seda praktikat küll lähiajal muudeti, kuid jäi notari vastutuseks kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi. Täpsemat lahendust siiski hetkel ei saabunud – kuna praktika muutus on värske, siis praeguseks pole teada, kuidas notarid vastutust kontrollida kooselulepingu sõlmimise eeldusi sisustavad.
Täpsemalt on rakendussätetega muutmisel rahvusvahelise eraõiguse seadus sätted, mis puudutavad abielu ja registreeritud kooselu sõlmimise eeldusele kohaldatava õiguse reegleid. Pealtnäha võrdsust loova täiendusega asetab see siiski Eesti kodanikud ja elanikud, kes soovivad samast soost kaaslasega kooselu registreerida või abielluda, ebavõrdsesse olukorda teistega, kes samas olukorras saaksid seda teha. Nimelt on abielu sõlmimisel ja kooselu registreerimisel kohaldatav mõlema abikaasa või registreeritud elukaaslaste elukohariigi õigus – abielu või registreeritud kooselu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele.
See muudatus välistab, et samast soost paarid, kellest üks partner on sellise riigi kodanik ja elanik, kus abieluvõrdsus ei kehti ja kus pole samast soost paaridele tsiviilpartnerluse võimalust, saaksid Eestis abielluda või kooselu registreerida. Sellisel juhul ei saa Eesti kodanik või elanik kasutada oma põhiseaduslikku õigust moodustada perekonda ja tema pereliige ei saa tema juurde elama asuda. Palume kohaldada sellele sättele erisust või luua lahenduse, mis hoiaks ära ebavõrdse olukorra võimaluse.
Aili Kala
Eesti LGBT Ühing
Juhatuse liige