.png)
Riik on kohustatud kandma kooselulepingud rahvastikuregistrisse!
Kooseluseaduse rakendussätete puudumise tõttu ei olnud võimalik kooselulepingute kandmine rahvastikuregistrisse – ehk rahvastikuregistri järgi ei saanud riik ega riigiasutused käsitleda kooselulepingu sõlminud inimesi perekonnana. Ringkonna kohus tegi otsuse, mille järgi on riik edaspidi kohustatud kandma kooselulepingud rahvastikuregistrisse ning Riigikohus jättis selle jõusse! Kuna rahvastikuregistrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus, siis ei ole vaja enam kooselulepingu sõlminud paaridel oma õiguslikku staatust tõestada ega kooselulepinguid kaasas kanda.
Siseminister Lauri Läänemets selgitas omalt poolt, et ministeerium valmistus positiivseks Riigikohtu otsuseks ning tegi vajalikke toiminguid juba enne otsuse väljakuulutamist, et vastas otsus saaks kiiresti toimima ka praktikas.
Siseminister allkirjastas protokolli, mille kohaselt on kooseluleping edaspidi piisav alus perekonnanime vahetamiseks!
Teine hea uudis puudutab kooselupaaride ühise perekonnanime võitmise võimalust. Aastaid pärast kooseluseaduse jõustumist on siseministeeriumi ametnikud olnud vastu, et kooselulepingu sõlminud paarid tohiks võtta ühist perekonnanime. Jaanuari lõpuks vaatas siseministeerium viimaks nimeseaduse ühise perekonnanime rakendamise praktika üle ja siseministri allkirjaga on kooseluleping edaspidi piisav alus perekonnanime vahetamiseks. Siseminister Läänemets ütles, et selline muudatus halduspraktikas väljendab selgelt poliitilist tahet, mis tema ajal on siseministeeriumis olemas. Probleem on aga selles, et erinevalt Riigikohtus tehtud otsusest, ei saa garanteerida, et mõni järgmistest siseministritest seda protokolli, mis sellise võimaluse andis, ei tühistaks.
Saame omalt poolt kinnitada, et meie töötame edasi selle nimel, et sellised muutused oleksid kestvad!