Keda valida ja miks valida?

Updated: Jun 19, 2019

Kohalike omavalitsuste valimised on kohe ukse ees. Eesti LGBT Ühing uuris eri parteidelt ja pisteliselt valimisliitudelt, keda ja miks soovitavad nad LGBT+ inimestel oma tegijatest valida.



Krister Kivi (Tallinna kesklinn), üksikkandidaat


Olen üks neist mitte just paljudest, kes pole varjanud, et kuulub LGBT ringkonda. Seetõttu märkan neid teemasid keskmisest kandidaadist rohkem ja olen valmis oma seisukohti häälekamalt avaldama. Siiani on Eesti LGBT inimestele elamiseks olnud üsna hea keskkond. Mitte täiuslik, kuid meie kliima kombel mõistlikkuse piirides normaalne.


Mulle teeb aga muret vaenlaste otsimine, millega tegelevad näiteks EKRE ja mõni teinegi paremerakond, kui oma kampaaniates eri ühiskondlikke vähemusi mõttelise kahurisuu ette seovad. EKRE plaan – või siis valimiste eel väljaöeldud lubadus – keelata nende valitsema hakatavates omavalitsustes Pride’i taolised üritused, on kantud homofoobsest lainest, mida osavalt on Venemaal ära kasutanud Kreml. Euroopa Liidus mõjub see hirmuäratavalt ja naeruväärselt. Siiski on see ohu märk.


Ka kooseluseadusega toimuv on korraga hale ja piinlik. Mõistan, et kooseluseadus on täiesti väljas KOVi võimupiiridest, kuid Tallinna piires saab linnavõim teha üsna palju, et LGBT inimesed tunneksid end siin hästi ja väärikalt. Eeldusel, et valitakse volikogu, kus rassistid ja paremkonservatiivid liiga suurt osakaalu omama ei hakka. Olen aga kindel, et saabub aeg, kui Tallinna linnapea Tallinn Pride´i tervitamas käib.


Kindlasti peaks Tallinna linn rohkem tegelema aidsiennetuse ja HIV positiivsete inimeste tervise kaitsega. See on tõsine probleem, ennekõike Ida-Eestis ja Tallinnas. Kui meil saab antiretroviirusravi ainult 3941 inimest 5439st registreeritud nakatunust, siis on midagi väga valesti, sest nakatunute reaalne arv on tõenäoliselt vähemasti kaks korda suurem. Ma ei näe, et Tallinna linnavõim seda probleemi väga adresseeriks. Kondoomid ei maksa praktiliselt midagi ja ometi on tehtud üsna vähe, et need oleks käepärast kohtades, kus nende jagamine oluline oleks. Usun, et Tallinna eelarvest leiaks tasuta kondoomide jaoks raha küll. See ei puuduta muidugi kõiki LGBT kogukonna liikmeid, kellest paljud elavad kooseluseadusega närutamise kiuste juba pikalt monogaamset perekonnaelu, aga osasid küll, nagu ka mittemonogaamses suhtes heteroseksuaalseid inimesi. Moraliseerimisel pole siin mingit mõtet. Tasub astuda samme, mis on end tõestanud edumeelsemates maades, sealhulgas näiteks profülaktilise kiirravi ehk PEPi võimaldamine kõigile, kes võivad nakatumisohtu sattunud ja suudavad reageerida vahetult ohtliku olukorra järel.

Kristel Rannaääre (Tallinna kesklinn),  Sotsiaaldemokraatlik erakond


Kogukonna liikme ja aktivistina olen vägagi teadlik LGBT+ inimeste olukorrast Eestis. Tean meie inimeste probleeme mitmel tasandil, sest olen viis aastat töötanud LGBT+ kogukonnaga koos, selle sees ja selle jaoks. Usun, et aeg on küps, et LGBT+ kogukond ja nende lähedased oleksid osana Eesti ühiskonnast poliitikasse kaasatud.


Teemasid, millega kohaliku omavalitsuse tasandil tegeleda, on mitmeid, näiteks turvaline linnaruum. LGBT+ kogukond, ka mina ise ja mu tuttavad on korduvalt kogenud oma kodulinnas erinevaid vägivalla vorme, näiteks tänaval verbaalset solvamist, aga ka füüsilist vägivalda. Tahan, et see muutuks ning soovin enda ja LGBT+ kogukonna teadmiste-kogemustega sellesse muutusesse panustada.

Sama vajalikuks pean tegelemist koolikiusamisega läbi LGBT+ noorte ja nende perede perspektiivi. LGBT+ teemade kaasamine varakult eri eluvaldkondadesse aitab muuhulgas ennetada noorte riskikäitumist. On oluline, et kõik Eesti noored tunneksid end turvaliselt ning teaksid, et neist hoolitakse ja neid väärtustatakse, sest terved ja õnnelikud noored tagavad meile terve ja õnneliku tuleviku.

Kristen Kanarik (Lasnamäe),  Sotsiaaldemokraatlik erakond


Meie erakonnas on häid valikuid palju – maailmavatelt on iga sotsiaaldemokraat sobiv valik! Seisame üldiselt ebavõrdsuse vähendamise ja võrdsete võimaluste eest. Konkreetne kandidaat sõltub ka sellest, kus linnas või vallas parasjagu elukoht on. Kui aga rääkida tipp-poliitikutest, siis näiteks Tallinna puhul julgen igal juhul kõikides linnaosades hääletada esinumbri poolt, sest need on seisnud ja seisavad ka edaspidi LGBT kogukonda kuuluvate ja toetavate inimeste eest.


Näiteks meie linnapeakandidaat Rainer Vakra seisaks LGBT kogukonna huvide eest edasi ka Tallinna linnapeana. Enim tõstaksin esile Jevgeni Ossinovski, kes esimese valitsuse liikmena julgeb toetamist ka valitsuses selgelt jätkata. Samuti on läbi aastate Eiki Nestor selgelt olnud LGBT kogukonna eest väljas ning oli nii kümne aasta eest esimene Eesti poliitik, kes kooseluseadusest üldse rääkima hakkas. Kindlasti soovitan ka Kristel Rannaäärele oma hääl anda. Ise aitasin mõne aasta eest kaasa Riigikogus kooseluseaduse rakendamise seaduse lõppviimistlusega.

Ago Press (Kristiine), valimisliit Metroolinn


Enne kandideerimist olin juba mõnda aega jälginud nõutult tendentse meie ühiskonnas. Üha suurenev võõraviha, tagurlikkus ja sallimatus erakondade kommunikatsioonis ja ühiskonnas laiemalt hakkas muutuma üha häirivamaks, kuni viimaks mõistsin, et positiivsete muutuste esilekutsumiseks tuleb ise tegutseda.


Minu poolt hääle andnud valijad võivad olla kindlad, et:

– seisan avatud ja kultuuriliselt mitmekesise pealinna eest, kus on huvitav elada ja töötada nii kohalikel tallinlastel kui ka välismaa talentidel;

– osalen volikogu liikmena LGBT+ festivalidel ja seisan hea nende toimumise ja turvalisuse eest;

– hoolitsen selle eest, et linnaametites ei toimuks diskrimineerimist nahavärvi, soo, religiooni, rahvuse, seksuaalse orientatsiooni ja sooidentiteedi alusel;

– teen koostööd inimõiguste eest seisvate organisatsioonidega, panustan rahaliselt volikogu liikme palgast.

Jevgeni Ossinovski (Tallinna kesklinn),  Sotsiaaldemokraatlik erakond


Sotsiaaldemokraadid on ainus poliitiline jõud Eestis, kes ka päriselt seisab universaalsete inimõiguste ja kõigi inimeste võrdse kohtlemise eest ning astub vastu katsetele õhutada vaenu ja alavääristada meie inimesi.


Töötame iga päev selle nimel, et Eesti ühiskond muutuks avatumaks ja hoolivamaks kõigi meie elanike suhtes. Ühiskondlikud hoiakud ei muutu muidugi üleöö, ent ilma süsteemse tööta igal tasandil jäävad need sootuks tulemata. See tähendab pingutust ka poliitilisel tasandil, kus viimastel aastatel näeme pigem vaenulikkuse süvenemist. Meie vastutus liberaalse õigusriigi kaitsel on kasvanud veelgi, sest senised liberaalsed poliitikud on valijate kaotuse kartuses kahjuks pugemas paremradikaalide külje alla.


Just sotsiaaldemokraatide nõudmisel võttis Riigikogu 2014. aastal vastu kooseluseaduse. See samm ei olnud ainult inimlikult vajalik, vaid põhiseaduslikult kohustuslik. Armastus on armastus, inimene on inimene. Mul on häbi, et parlamendis ei ole vajalikku poliitilist julgust, et viia asi lõpuni ning võtta vastu rakendussätted. Sotsiaaldemokraadid on seda nõudnud: oleme ainus poliitiline jõud, mille kõik fraktsiooni liikmed toetavad selle kiiret vastu võtmist. Usun, et lõpuks saab see tehtud.


Meie ütleme, et inimeste vihkamine ja alavääristamine on lubamatud. Nii sõnas kui teos. Kaitseme välismaalasi, kes ksenofoobide rünnaku alla satuvad. Lubame ka sõjapõgenikel turvaliselt elada, töötada ja kasvatada oma lapsi Eestis ning saada uuteks eestlasteks. Tagame, et naise tööpanust hinnatakse mehe omaga võrdselt.


Iga inimene, kes toetab valimistel sotsiaaldemokraate, panustab sellesse, et oleme poliitilise jõuna tugevamad ning Eesti ühiskond inimsõbralikum, võrdsem ja õnnelikum.

Keio Soomelt (Rakvere linn, valimisringkond 1), Sotsiaaldemokraatlik erakond


Demokraatia põhitalaks on arvamuste paljusus. Nagu näitab viimane poolaasta, on vähemuste aktsepteerimisega Rakveres endiselt segased lood. Inimestena on kõik justkui OK, kuid tihti jääb mulje, et parem oleks, kui avalikult sellest kõigest juttu ei oleks. Rakveret on nii linna mainekujunduses kui ka tegevustes nähtud väge täis linnana. Olen kindel, et see vägi ei esine ainult Tarvana mässamamises ja spordis. Linna tasakaalustatud arengu kontekstis on vaja näha kõiki kodanikke. Usun, et suudan esindada Rakvere linnavolikogus erinevaid vähemusi ning tõstatada lauale ka teemasid ja arutelupunkte, mis muidu jääksid viimasel ajal maad võtma machokäitumise varju. Loodan, et järgmisel neljal aastal valitseb Rakveres värvikirev volikogu, mis esindab maksimaalselt paljusid ühiskonnagruppe. Olen kindel, et suudan vähemuste õiguste ja nende kaitse teemat aktiivsena hoida ka pärast esimest Festhearti ja valimisi.

Yoko Alender (Põhja-Tallinn), Reformierakond


Kandideerin kohalikel valimistel, sest soovin muuta Tallinna inimsõbralikumaks paigaks. Tahan luua linnaelu, kus ei oodataks reedet, et põgeneda maale, vaid iga argipäevgi pakuks rõõmu ja heaolu. Unistan linnaruumist, kus ei oleks nii palju reostust ja katkestusi – seda nii vaimses, kui füüsilises mõttes.


On enesestmõistetav, et kõigil inimestel on võrdsed võimalused oma elu elada ja õnne luua. Loodan, et koos jõuame ükspäev ka Eestini, kus enam ei pea küsima, miks just LGBT+ kogukond üht või teist kandidaati valima peaks, ehk siis valijaidki ei pea lahterdama soo või seksuaalse sättumuse järgi. Möönan, et pikk tee on veel minna, teen endast oleneva, et see tee ka sihile viiks.

Erakonna Eestimaa Rohelised mitmed liikmed väljendavad seiskohta, et ükski inimene ei tohi olla ühiskonnas vähem väärtustatud või tagakiusatud. Näiteks ütleb Andrei Gudin (Harku vald), et peame tegelema ühiskonna valgustamise ja harimisega: “Pooldan ka kooseluseaduse rakendamist, kuid seaduse kallal on vaja veel tööd teha.” Kadi Kriit (Lääne-Harju vald) leiab, et riik peab tõsiselt vaeva nägema ja lappima suuri puudujääke: “Alates kooseluseadusest ja lapsendamisõiguse laiendamisest kuni üldise aktsepteeritavuseni ja erinevuste heaks kiitmiseni koolidest ja lasteaedadest saati. Ma ei soovi, et mu oma lapsed peavad paarikümne aasta pärast ikka veel samade teemade pärast muret tundma, olgu see siis seksuaalne sättumus ja sellega kaasnevad kitsendused või kasvõi selline sümptom nagu palgalõhe ja soorollide jätkuv rõhutamine.”


Kaspar Kurve (Nõmme) lisab, et efektiivse poliitika toimumise aluseks on kompromisside leidmine, kuid on aspekte, kus kompromisse teha ei saa: “Üheks selliseks punktiks on inimõigused ja vähemuste kaitse. Riigi eesmärk on tagada võimalikult palju vabadusi võimalikult paljudele inimestele, eeldusel, et selline teguviis ei võta kelleltki teiselt vabadusi ära. Me kõik oleme erinevad ja seda nii paljudes võtmetes, et vastandumine nagu hetero vs LGBT on täiesti irrelevantne. Roheliste eesmärk on see, et kõigil sõltumata soost, seksuaalsest orientatsioonist, nahavärvist, religioonist ja tervislikust seisundist oleks võimalikult hea meie riigis elada, end täisväärtusliku ühiskonnaliikmena tunda ning võimalus oma potentsiaal maksimaalselt rakendada. Kooseluseaduse rakendamine (mina toetan tegelikult ka samasooliste abielu) on üks olulistest sammudest selle saavutamiseks. Kooseluseadus ei võta mitte kelleltki mitte midagi ära, aga samas annab ühele grupile õigusi ning vabadusi juurde.”


Mattias Turovski (Haabersti) täpsustab, et rohelisel või looduseetilistel filosoofiatel on sotsiaalse õiguse teooriatega mitmeid ühisjooni: “Aegade algusest on ühiskonnad olnud hierarhilised ja ebavõrdsed ning diskrimineeritud grupid oma õiguste eest seisnud. Roheline maailmavaade, mõtted looduse sisemisest väärtusest ja õigustest, mida ühiskondadena peaksime tunnistama ja austama on omamoodi emantsipatsiooniliikumise analoog. Kuni me ei adu inimõiguste universaalsust, pole võimalik ühiskondlik empaatilise haarde laienemine mitte-inimasukatele ning loodusele tervikuna. Pean enesestmõistetavaks LGBT kogukonna liikmete õigust seaduslikuks esindatuseks, eneseväljenduseks ja isiklikuks õitsenguks. Kuigi rohelisi filosoofiaid on erinevaid ning kõik neist ehk ei lähtu sarnastest algpunktidest või ei nõustu ülaltoodud mõttekuvandiga, olen isiklikult kindel, et looduse heakäigu tagamise eelduseks on ühinenud inimkond ning LGBT kogukond peaks ennast tundma selle täieõigusliku osana.”

Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik programm ei sisalda otseselt LGBT inimestega seotud algatusi, küll aga annab VTK lähenemine kogukondade rollile parema võimaluse kõigil kodanikel linnaelu kujundamises kaasa rääkida, ütleb Triin Nigul (Nõmme). Ta toonitab, et VTK ei pooda vihakõnet ja vaenuõhutamist, toetab eri kogukondade ühisüritusi ning väärtustab kõiki inimesi. Nigul toob välja mõned punktid:

– kaasatakse kohalike kogukondade, asumiseltside ja vabaühenduste esindajad nii halduskogude kui linnavolikogu komisjonide koosseisu;

– toetatakse kohaliku elu küsimustega tegutsevaid kodanikuühendusi rahaliselt ja mitterahaliselt;

– kaasatakse kodanikuühendusi aktiivselt otsuste tegemisse nii linna- kui linnaosatasandil ning arvestatakse nendega kui võrdväärsete partneritega;

– toetatakse kodanike säravaid ja uuenduslikke algatusi oma kogukonna tugevdamiseks ja elukeskkonna parendamiseks;

– toetatakse põhimõtet, et kogukondlike ürituste korraldamise algatus ja läbiviimine tuleks kogukondadelt endilt. Linnavalitsus ja linnaosavalitsus ei korralda ise taolisi üritusi, vaid paneb õla alla kodanikualgatustele;

– kaasatakse sotsiaalteenuste disaini peale vabaühenduste ka sihtrühmade esindajad ja kliendid, et teenused oleksid võimaluse korral n-ö “rätsepatooted” ja vastaksid parimal võimalikul moel sihtgrupi vajadustele.


Eesti LGBT Ühingule ei vastanud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Keskerakond.

#valimised #poliitika

MEIST

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav mittetulundusühing.

KONTAKT

Kaarli pst 5–1, Tallinn 10119

Keskus on ohutuse nimel augustini suletud

+372 5551 5817

Vastame kõnedele tööpäeviti kell 14-17

info(at)lgbt.ee

  • Facebook
  • Instagram
  • YouTube

© 2020 by Eesti LGBT Ühing