.png)
1. Võrdsed õigused ja kohustused peres
Pere toimimisel ei piisa ainuüksi armastusest ning selle aluseks on ka võrdsed õigused ja kohustused. Erinevalt vabaabielu paaridest on kooselu registreerinud elukaaslased kinnitanud kooselulepingus, et on kohustatud üksteist toetama ja ülal pidama. Neil on sarnaselt abielupaarile teineteise ees võrdsed õigused ja kohustused ning nad korraldavad kooselu ühiselt, pidades silmas teineteise heaolu ja täites ühiselt kooseluga seotud kohustusi. Registreeritud elukaaslased võivad kooselulepinguga määrata ka varalisi suhteid, ülalpidamise kohustuste erisusi jm. Kahjuks jäävad paljud eluvaldkonnad rakendusaktide puudumise tõttu kaitseta. Seni on osad pered lahendanud need lüngad kohtu abil. Olgugi et selline lahendus ei ole õigusriigis ei jätkusuutlik ega õiguspärane, annab see inimestele ometigi võimaluse kaitsta oma õigusi ka siis, kui seadusandja on selles läbi kukkunud.
2. Võimalus lapsendada
Et kõik lapsed oleksid ühtemoodi kaitstud, peavad kõik pered olema riigi silmis ühtemoodi tunnustatud. Tänu kooseluseaduse jõustumisele saavad samast soost vanematega pered Eestis esmakordselt lapsi peresiseselt lapsendada. See tähendab seda, et registreeritud elukaaslane võib lapsendada oma registreeritud elukaaslase lapse. 2017. aasta alul hakkas kehtima siseministri määrus, mis lubab rahvastikuregistrisse kanda kooselu registreerinute ühised lapsed. See võimaldab riigiasutustel näha, kes on lapse vanemad.
Kui rakendusaktid peaksid jõustuma, saavad samast soost paarid lapsendada ka pereväliseid lapsi, juhul kui kooseluseaduse piirangud on nende suhtes äärmiselt ebaõiglased. See säte on praktikas veel täpsemalt sisustamata, kuid rakendusaktide eelnõu kohaselt võib see näiteks tähendada, et lapsendada saavad paarid, kes ei saa meditsiinilistel põhjustel ise lapsi. Kindlasti ei ole tegu ammendava põhjusega ning see, millised põhjused võiksid olla äärmiselt ebaõiglased, on hetkel seaduse tarbija ja kohtu sisustada.
3. Riigi tunnustus
Eestis vastuvõetud kooseluseadus oli endise Nõukogude Liidu riikide seas esimene omataoline. Seaduse olulisus seisneb selles, et see tagab kõigile peredele universaalse õiguskaitse. See annab samast soost paaridele ja nende lastele kohustused ning riigipoolse kaitse, mis varem puudusid.
Kooseluseaduse vastuvõtmise ja seeläbi riigipoolse tunnustusega on kaasnenud teisedki väikesed võidud, mis näitavad Eesti ühiskonna arengut sallivuse suunas. 2017. aastal otsustas Riigikohus, et samast soost paaridele laieneb põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse ja diskrimineerimise keeld. Perekonnaelu kaitse ei sõltu põhiseaduse kontekstis pereliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. See oli esimene kord, kui Riigikohus võttis samast soost paaride küsimuses sedavõrd tugeva seisukoha. Aastate jooksul on muutunud ka avalik arvamus. 2017. aastal avaldas Eesti Inimõiguste Keskus Eesti mahukaima LGBT teemalise avaliku arvamuse uuringu. Sealt selgus, et viimase kolme aasta jooksul on eestimaalaste suhtumine LGBT inimestesse paranenud. Pole põhjust kahelda, et oma rolli on selles mänginud ka kooseluseaduse vastuvõtmine ning loodetavasti jõustuvad ühel päeval ka kooseluseaduse rakendusaktid.
Aili Kala, Eesti LGBT Ühingu huvikaitsespetsialist, jurist