.png)
Taas on aeg tähistada kooseluseaduse vastuvõtmise aastapäeva, kuigi peotuju see enam eriti ei tekita. Juba kaks aastat tagasi, kui kooseluseadus sai viieaastaseks, kirjutasime Riigikogu tegemata tööst, mis sundis Eesti inimesi pooliku seaduse tõttu kohtus käima. Suuri muutusi pole toimunud ka seitsmendaks aastapäevaks, kuid ikka veel jutlustavad riigivalitsejad üksmeele leidmisest Riigikogus, mille võimatust iga vähegi poliitikat tundev inimene kohe märkab.
Küll aga on kooseluseaduse rakendussätete puudumisest ja teistegi seaduste sõnastustest tekkinud probleemid aina rohkem kohtusse jõudnud, kus on neile inimeste peresid ja väärikust austavaid lahendusi leitud ning märgitud, kuidas ebavõrdne kohtlemine põhiseadusega vastuolus on. Toome siin mõned näited, millega meie inimesed on pidanud silmitsi seisma.
Kui kooselu ei taga koos elamist
Üks korduvaid muresid on see, et Eesti takistab suhtes olevatel inimestel siin koos elamast ja kodu loomast. 2016. aastal jõustus ringkonnakohtu otsus, mis kohustas Harju Maavalitsust kandma rahvastikuregistrisse samast soost Eesti ja Rootsi kodanike Rootsis sõlmitud abielu. Kuigi Eestis ei ole võimalik samast soost inimestel abielu sõlmida, ei tähenda see kohtu sõnul, et teises riigis sõlmitud abielu Eesti avalikku korda ohustaks.
Kui samast soost inimesed saavadki abielluda või kooselu registreerida, ei tähenda see, et seadused neid eri soost abielupaaridega võrdsena näevad. Näiteks lubas välismaalaste seadus taotleda Eestis resideeruva abikaasa juurde elama asumiseks elamisluba, kuid ei võimaldanud seda samast soost kooselupartneri või abikaasa puhul. See küsimus jõudis kohtuasjana Riigikohtu põhiseaduspärasuse kontrolli ning päädis 2019. aastal otsusega, millega tunnistati välismaalaste seadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks.
Kõige uuem areng samast soost paaride olukorras pärineb juba sellest aastast, kui Riigikohus tunnistas osaliselt põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse, mis ei võimaldanud anda elamisluba välismaalasele, et ta saaks asuda elama Eestisse oma samast soost registreeritud elukaaslase juurde, kes viibib siin elamisloa alusel ehk on ka ise välismaalane.
Lapsendamine
Kooseluseadus võimaldab paaridele perekonnasisest lapsendamist. See tähendab, et üks elukaaslane saab lapsendada teise lapse. Kuid ega seegi pole seadusest hoolimata lihtne olnud.
2017. aastal kohustas kohus Siseministeeriumit kandma rahvastikuregistrisse ühe kooselupere lapsendamise. Kohus leidis, et olukord, kus pere peab kõrvalistele isikutele, näiteks arstle või lennujaama turvatöötajale, enda ja oma lapse põlvnemissuhet mitmeleheküljelise kohtumäärusega tõendama, ei ole alternatiiv rahvastikuregistri kandele, eriti kuna lapsendamisinfo on üldsegi konfidentsiaalne.
On ka ette tulnud, et hoopis kohtunik ei järgi seadust. 2018. aastal ei lubanud Tartu maakohtu kohtunik kooseluseadusest hoolimata peresiseselt lapsendada naisel, kes oli last kasvatanud tema sünnist saati. Ringkonnakohus tunnistas selle määruse siiski kehtetuks, sest polnud ühtegi põhjust, miks ei peaks naine saama oma last ametlikult lapsendada.
Esile on kerkinud ka vanemate ravikindlustuse küsimus. Kodusel ja alla 8-aastast last kasvataval abikaasal on õigus riigipoolsele ravikindlustusele, kuid kooseluseaduse rakendussätete puudumise tõttu keeldus riik kooselulepingu sõlminud samast soost vanemale seda õigust laiendamast. 2019. aastal tunnistas Tallinna Halduskohus põhiseadusega vastuolevaks sotsiaalmaksuseaduse sätte, mis kohtleb kooselulepingu sõlminud lapsevanemaid erinevalt abielus olevatest lapsevanematest.
Lahendus on imelihtne
Kõik need juhtumid näitavad, kuidas siiamaani põrkuvad riigi seadusandlus ja bürokraatia päris inimeste tegelike eludega. Sisuliselt on riik öelnud, et riigi võimetus lapse perekonda rahvastikuregistris kirjeldada on olulisem selle lapse heaolust ja turvatundest. Et on võimalik vaadata silma üksteist armastavatele inimestele ja neile väita, et nad pole pere. Et poliitikute hirm valijate ees trumpab meie oma inimeste mure oma perekonna tuleviku pärast.
See ei ole Eesti, milles me elada tahame. Me tahame elada Eestis, kus saab armastada ja peret luua, kus seadused kaitsevad ja toetavad elusid, kus lapsed saavad muretult rõõmustada ja täiskasvanud parimat tulevikku ehitada. Toimiv kooseluseadus on samm selle poole.