.png)
Üks Eesti LGBT Ühingu eesmärkidest on pakkuda tasuta tuge LGBT+ inimestele ja nende lähedastele. Vastavalt vajadusele leiab inimene tuge näiteks meie juristilt, psühholoogiliselt nõustajalt või kogemusnõustajatelt. Vajadusel oskame soovitada erialaseid spetsialiste, kes on mõistvad LGBT+ teemade suhtes.
Miks meid vaja on?
Sageli eelistatakse siiski meie nõustajaid seetõttu, et kardetakse vaenulikku või ebasobilikku suhtumist arstide, psühholoogide või ka pere ja sõprade poolt. Vaimselt raskes olukorras on niigi kurnav olla, marginaliseeritud vähemusse kuulumine ja ümbritsevate inimeste reaktsioonide kartmine teeb selle aga veelgi keerulisemaks.
Meie poole pöörduvad väga erinevad inimesed erisuguste muredega; sageli on nendeks noored. See ei tähenda mitte seda, et noorte seas levib kaasaegne trend pidada end LGBT+ kogukonda kuuluvaks (sest LGBT+ elu ei ole roosiline), vaid näitab hoopis, et noored vajavad infot ja tuge, mida nad ilmselt kodust, koolist või mujalt ei saa. Positiivseks võib pidada vähemalt seda, et aina rohkem noori oskab leida tee ühingu kui valdkonna asjatundjateni ning ei piirdu internetist leitava, sageli ebausaldusväärse infoga, ega jää professionaalse abita.
Näeme, et vajadus nõustamise järele just trans teemadel kasvab ja seetõttu oleme ühingu ümber koondanud inimesi, kes on nõus oma kogemusi jagama. Neil ei ole küll nõustamisalast haridust või töökogemust, mistõttu ei anna nad ka konkreetseid soovitusi, kuid nad saavad aidata läbi oma isikliku loo avamise. Paljud inimesed vajavadki ainult teadmist, et nad ei ole üksi, ja mõistmist kelleltki, kes on sarnase teekonna läbi käinud. Sageli soovitakse ka vaid korrektset ja usaldusväärset infot, sest internetist või arstidelt seda paraku alati ei saa. Näiteks avavad kogemusnõustajad soo mõistet, räägivad kapist välja tulemisest ja suhetest, kirjeldavad hormoonravi, erinevaid protseduure ja võimalikku kirurgilist sekkumist ning sellega kaasnevaid riske.
Ka noored vajavad infot ja tuge
Miks pöördub laps või noor ühingu poole, võib-olla lapsevanema teadmata? Seda oskab ta ise kõige paremini öelda, kuid meiega on noored jaganud oma muresid: perekonna, sõprade või koolikeskkonna vaenulikkus LGBT+ teemade ja inimeste suhtes, hirm enda identiteedi avalikuks tulemise ees või lausa vaimne ja füüsiline vägivald kodus, koolis või mujal. Sellele lisandub tihti info puudumine, mis paneb noore tundma, et ta on ainus endasugune ja et ta on haige või “katki”. Laste ja noortega tundlike teemade arutamisel lähtume muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartast ja Euroopa inimõiguste konventsioonist, mis mõlemad tagavad alaealisele sõnavabaduse, mis hõlmab arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid.
On loomulik ja vajalik, et lapsevanemat huvitab, kellega tema laps suhtleb, mis infot ta saab ja mis mured tal on. Seda peegeldavad ka meie seadused. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, ning perekonnaseadus ütleb, et vanematel on õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Samuti peavad vanemad arvestama, et lapse võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb.
Uuringud näitavad, et trans lapse kasvatamine ja kohtlemine vastavalt tema sooidentiteedile panustab terve ja õnneliku inimese kujunemisse. Katsed last kohandada vastavalt tema sünnil määratud soole võivad viia depressiooni või lausa püsivate psühholoogiliste kahjustusteni. Osa lapse kasvatamisest on ka soost ja kehast rääkimine, et laps õpiks ennast tundma, mõistma ja aktsepteerima.
Lapsed on oma loomu poolest haavatav ühiskonnagrupp. LGBT+ lapsed* on seda veelgi enam, sest nemad peavad kandma ka vaenu ja vääritimõistmise koormat. Need lapsed vajavad adekvaatset tuge. Seetõttu ei ole mõtet toe pakkumist Eesti LGBT Ühingule ette heita, sest ühing on olemas ainult sel põhjusel, et LGBT+ kogukond seda vajab. Kogukond vajab ka seda, et nende lähedased seisaksid nende kõrval. Me jätkame iga LGBT+ inimese aitamist ja toetamist ning suhtleme hea meelega ka nende lähedastega, olgu nad mis tahes punktis oma teekonnal LGBT+ inimese mõistmise poole.
Igaühe teekond on erinev
Me mõistame segadust, kurbust või viha, mida võib põhjustada lapse või muu lähedase identiteet. Isegi kui see ei vasta Su ootustele, ei ole selles süüdi Sina, ühiskond, inimene ise ega mõni kauge organisatsioon. Süüdlast ei olegi, sest midagi pole valesti. Küll aga on midagi valesti siis, kui haavatavas olukorras inimesele teevad liiga tema enda lähedased, kes ei aktsepteeri teda. Seetõttu on meie juures teretulnud ka näiteks LGBT+ laste vanemad. Eesti LGBT Ühing pakub infot, toetust, võimalust kohtuda teiste sarnases olukorras olevate vanematega - ikka selleks, et vanem saaks läbi enda harimise oma last toetada.
Oma tegevustes tugineme teadusele ja kogemustele ning soovime olla usaldusväärne infoallikas ja turvaline koht. Me austame igaühe teekonda: Sinu, kes sa tuled meilt tuge ja infot saama, Sinu, kes sa otsid kedagi enda moodi, Sinu, kes sa pole veel mõistnud või leppinud.
* Inimese seksuaalne identiteet hakkab kujunema teismeeas, sooline identiteet juba lapsepõlves. See, kuidas identiteet kujuneb, kuidas inimene seda märkab ja vajadusel aktsepteerib, sõltub mitmest tegurist.