.png)
Avaldasime arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse
seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõule 232 SE.
Väljendame toetust vaenukõne õigusliku raamistiku loomisele ning sellele, et
lisandub kuriteo raskendava asjaoluna vaenumotiiv. Sellisel kujul eelnõu jääb siiski
poolikuks, kuna kaitseta jääb oluline sihtgrupp ja tunnused. Alljärgnevaid seisukohti oleme tutvustanud koos võrdse kohtlemise võrgustikuga justiitsministrile 30. mail 2023.
Eesti LGBT Ühing töötab pikaajaliselt LGBT+ inimeste heaks, toetudes LGBT+
inimeste vajadustele ja teaduspõhistele andmetele. Oleme rõhutanud aastaid, et
LGBT+ inimesed vajavad täiendavat kaitset vaenukõne ja -kuritegude vastu.
2019. aastal FRA läbiviidud uuringu 1 järgi oli Euroopas iga viies transsooline või
intersooline inimene kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda uuringule
eelnenud viie aasta jooksul, mis on kaks korda rohkem kui teistes LGBTI gruppides. Kuna trans- ja intersoolisi inimesed kogevad vägivalda rohkem tulenevalt nende identiteedi tõttu, siis vajavad nad kaitset nende identiteedi tunnuste alusel. Trans- ja intersooliste inimeste kaitset vajavad tunnused on sooline identiteet, sooline eneseväljendus ja sootunnused.
Ka Euroopa Komisjon soovitab ELi põhiväärtuste edendamiseks ja ELi põhiõiguste
harta järgimise tagamiseks lisada vaenu eest kaitstud tunnuste loetelusse soolise
identi teedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnused. Euroopa Komisjoni ja Ilga-
Europe andmete põhjal on viimastel aastakümnetel on vaenukõne ja -kuriteod
Euroopas järsult kasvanud . Vihkamine on muutumas peavooluks, mis on suunatud üksikisikute ja inimrühmade vastu, kellel on või kellel tajutakse olevat ühine tunnus nagu rass, etniline päritolu, keel, usutunnistus, rahvus, vanus, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, sooväljendus, sootunnused või muu põhitunnus või nende kombinatsioon. 2
Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 2015. aasta soovituses määratleti vaenukõne järgmiselt: „isiku või isikute rühma alavääristamise, vihkamise või halvustamise propageerimine, edendamine või õhutamine mis tahes vormis, samuti sellise isiku või isikute rühma ahistamine,
solvamine, nendega seotud negatiivsete stereotüüpide loomine, häbimärgistamine või ähvardamine ning kõigi eespool nimetatud väljendusvormide põhjendamine rassi, nahavärvi, sünnipära, rahvusliku või etnilise päritolu, vanuse, puude, keele, usutunnistuse või veendumuste, bioloogilise soo, sotsiaalse soo, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja muude isiklike tunnuste või seisundi alusel“. 3
Heal meelel anname eelnõu menetluse protsessis ka edaspidi vajalikke sisendeid ja tutvustame Eesti LGBT+ inimeste vajadusi.
Aili Kala
Eesti LGBT Ühing
Juhtkonna liige
1 European Union Agency for Fundamental Rights. (2020). A long way to go for LGBTI equality.
Publications Office. https://data.europa.eu/doi/10.2811/582502
2 Euroopa komisjon. (2021). Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine
ELi kuritegude loetellu. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0777
3 Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) 2015. aasta detsembri üldine poliitikasoovituse nr 15 vaenukõnevastase võitluse kohta, lk 3.