.png)
Ühes armsas väikelinnas on üks tore kool. Koolis on seinal ilusad kirjad selle kohta, et tegemist on salliva, tolerantse ja hooliva kooliga. Kool osaleb igasugu vahvates kiusamisvastastes programmides, nagu TORE (noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis) ja KIVA (Kiusamisvaba Kool). Ilmselt vähemalt korra aastas käiakse soojadel koosolekutel-konverentsidel ja kiidetakse üksteist selle eest, kui tublid ollakse. Ühiselt deklareeritakse, et iga noor on väärtus jne.
Ühel päeval astub selle kooli kahe spetsialisti kabinetti noor inimene, kes on viimasel ajal hakanud kandma kõrvarõngast ja pälvinud sellega kaasõpilaste mõnitava suhtumise ja “pede” hüüded. Noor räägib oma murest. Ja mida talle soovitatakse? Öeldakse, et äkki ikka ei peaks kõrvarõngast kandma. Veelgi enam – üks spetsialistidest teatab, et eks temagi oli kooli ajal eriline, noh et mitte just pederast aga noh…. teistsugune.
Nagu päriselt? Selmet tegeleda kiusamisprobleemiga soovitatakse lihtsalt ennast maha suruda, sügavale kappi pugeda ja uks seestpoolt riiviga kinni panna? Paratamatult tekib küsimus, et kui järgmisel korral kurdab mõni noor, et teda noritakse näiteks kehakaalu pärast, kas tal soovitatakse siis kiiremas korras söömine lõpetada?
Ühes armsas väikelinnas on üks tore kuulutusetulp, millel ilutseb kiri “X linn pedede vabaks!”. Linn ise peab end muide vabaks ja heas mõttes hulluks.
Suitsiidide arv gümnaasiuminoorte hulgas on kasvav trend. Ma ei tea, mis tundega kuuleb üks noor inimene soovitusi a la “Aga ära siis näita välja, et oled selline“ või kõnnib mööda sellistest kuulutusetulpadest. Ma tean seda, et minu jaoks on see labane ja vastik, aga ma saan sellega hakkama. Ma tean ka seda, et LGBTI noorte hulgas on suitsiidide arv keskmisest märksa kõrgem. Nii et kas iga noor on väärtus?
Ma ei tea, mis tundega elab edasi inimene, kes ühel hetkel võib teada saada, et tema poolt õhku visatud õel kommentaar või brutaalne laamendamine kuulutusetulbal oli võib-olla kellegi jaoks see viimane piisk karikas. Ma ei tea, kas ta üldse sellele mõtleb, ilmselt mitte. Ma ei tea ka, mida mõtlevad inimesed, kes arvavad, et justnimelt täiskasvanute hulgas ei ole vaja teha LGBTI ja teiste vähemuste alast teavitustööd. Küll aga tean ma seda, et Festhearti tiim ei vaata sellest mööda. Meie ei soovita Sul kappi pugeda ja püüame Sind aidata, kui Sul on abi vaja! Meie kontaktid on olemas lehel festheart.blogspot.com
Keio Soomelt, LGBTI filmifestivali Festheart kunstiline juht