Võimu vaen, rahva toetus: 2021. aasta Eestis ja Euroopas



Möödunud aastal kasvas Euroopas ja Kesk-Aasias poliitikute ja teiste võimulolijate LGBTI-vaenulik retoorika ning sellega seoses ka vägivald. Igas riigis leidsid aset vaenukuriteod. Samas ei ühti selle suhtumisega avalik arvamus, mis on LGBTI inimeste suhtes aina toetavam ka neis riikides, kus poliitilised jõud vähemusest vaenlast maalivad. Eelmise aasta suundumustest annab ülevaate meie katusorganisatsiooni ILGA-Europe iga-aastane aruanne koos eraldi kokkuvõttega ka Eestis toimunust, mille koostas meie huvikaitsejuht Aili Kala.


Üldiselt on Eesti osa suuremast mustrist: võimulolijate vaen mõjutab inimeste tegusid ning 2021. aastal kuulsime mitmest vaenujuhtumist. Näiteks ründasid mehed ühte Vikervelo ehk pride’i korraldajat, samuti ründas suvel kaks meest üht lesbipaari. Eesti riigi suhtes algatas Euroopa Komisjon aga trahvimenetluse, kuna Eesti polnud ettenähtud ajaks üle võtnud vaenukõnet ja vaenukuritegusid kriminaliseerivaid sätteid. Õiguskantsleri büroo leidis aga, et Politsei- ja Piirivalveamet rikkus LGBT+ varjupaigataotleja õigusi.


Eri püüdlustest hoolimata jätkub paigalseis samast soost paaride õiguste teemal. 2021. aasta alguses langes valitsus ja sellega seoses jäi ära ka abieluteemaline rahvahääletus. Sügisel tekkis võimalus teemat riiklikul tasemel arutada, kuid Riigikogu õiguskomisjon lükkas üle 38 000 allkirja saanud abieluvõrdsust toetava rahvaalgatuse tagasi, viidates “abieluvõimeliste” inimeste juba olemasolevale õigusele Eestis abielluda. Küll aga ütles Riigikohus, et Eestis elamisloa alusel viibiva inimese välismaalasest elukaaslane peab samuti saama Eestis elada.


Palju probleeme on riigil olnud trans inimeste õiguste tagamisega. 2021. aastal läks laiali arstlik ekspertiisikomisjon, mille otsus on vajalik trans inimese juriidilise ja meditsiinilise ülemineku alustamiseks. Nüüdseks on välja kuulutatud esimene uue komisjoni vastuvõtt, kuid teenuseid vajavad trans inimesed on pidanud üle aasta ootama vastuvõttu, mis seaduse sunnil suuresti määrab nende edasise heaolu.


Eesti on ka üks riikidest, kus poliitiline tahe (või selle puudumine) ei klapi rahva üldise meelsusega. Nimelt selgus Eesti Inimõiguste Keskuse avaliku arvamuse uuringust, et suur ja aina kasvav osa Eesti rahvast toetab LGBT+ inimeste õiguste tunnustamist ja võrdsete võimaluste tagamist. Näiteks toetab 64% inimestest kooseluseadust ja peaaegu pool ehk 47% toetab samast soost paaride abielu. Ka teised näitajad on viimaste aastate jooksul märgatavalt paranenud.


ILGA-Europe’i Annual Review pakub lisalugemist nii Eesti, teiste riikide kui ka üldiselt Euroopa ja Kesk-Aasia olukorra kohta.

142 views