Kas oled LGBTQI noor ja õpid või oled hiljuti õppinud koolis? IGLYO* kutsub sind jagama oma kogemust Euroopa LGBTQI kooliuuringus 2026. LGBTQI noored kogevad koolides endiselt kiusamist, diskrimineerimist, vägivalda ja ebaturvalisust. Selleks, et seda muuta, on vaja teada, milline on LGBTQI noorte tegelik kogemus koolis – nii hea kui halb. Kooliuuringu tulemusi kasutatakse selleks, et aidata kujundada Euroopas hariduspoliitikat ning muuta koolikeskkondi LGBTQI õpilastele turvalisemaks, kaasavamaks ja toetavamaks. 👉 Küsimustikule vastamine võtab umbes 15 minutit, see on anonüümne ja konfidentsiaalne. Vasta küsimustikule hiljemalt 15. oktoobriks 2026: SIIN! Iga kogemus loeb! *IGLYO on maailma suurim liikmesorganisatsioon, mis on pühendunud alla 30-aastaste LGBTQI noorte ja õpilaste toetamisele.

Suve alguses kogunes Eesti LGBT Ühingu üldkoosolek, kus toimusid muudatused ka ühingu juhatuses. Senine juhatuse liige Kristel Rannaääre astus juhatusest tagasi ning uueks juhatuse liikmeks kandideeris Keio Soomelt, kelle üldkoosolek ka juhatusse valis. Keio ei ole paljudele meie kogukonnas sugugi uus nimi. Nüüd panustab ta Eesti LGBT Ühingu tegemistesse uues rollis, juhatuse liikmena. Uue rolli puhul tahtsime aga teada natuke enamat kui seda, mis mahub ametlikku tutvustusse. Küsisime Keio-lt, miks ta otsustas juhatusse kandideerida, milliseid muutusi ta tahaks kogukonnas näha ja ühingus aidata ellu viia – aga ka seda, mida inimesed tema kohta võib-olla veel ei tea ning milline kultuurielamus on talle endale jälje jätnud. Kes sa oled? Räägi endast paari lausega – millega sa tegeled, mis on sulle oluline ja mis sind inimesena kõige paremini kirjeldab. Koorijuht, kultuurikorraldaja, õpetaja, organist ja aktivist. Sihikindel, kohati liiga jäärapäine. Kergesti süttiv ja seda paraku mõlemas suunas - mind käivitavad positiivsed algatused, paraku lähen kiiresti põlema ka lolluste peale. Viimasel ajal tegelen peamiselt erinevate kogukonnasündmuste korraldamisega (Pride, Festheart) ja oreliga. Ja muidugi Eesti suve nautimisega. Mis pani sind kandideerima Eesti LGBT Ühingu juhatusse? Ühelt poolt ettepanek teistelt juhatuse liikmetelt, teisalt soov Ühingu tegemistega rohkem seotud olla - seda nii teadmise kui panustamise mõttes. Mis on üks asi, mida inimesed sinu kohta võib-olla ei tea? Mulle taheti nimeks panna Kriss, vanaema ei lubanud. Kui saaksid ühe asja Eesti LGBT+ kogukonna jaoks võluväel paremaks muuta, siis mis see oleks? Normaalne seadusandlus kõigi kogukonna liikmete jaoks. Milliseid muutusi loodad aidata ellu viia Eesti LGBT Ühingu juhatuse liikmena? Püüan omalt poolt panustada tegevustesse, millega ma juba seotud olen (eelkõige Prided). Oleks tore, kui suudaksime hoida ja kasvatada seda stabiilsust, mille oleme viimaste Pridede korraldamisega saavutanud. Loodetavasti õnnestub käima lükata ka mõned uued kogukonnaalgatused ning laiendada ja tihendada sidemeid ja suhtlust Ühingu ja erinevate kogukonna osade vahel. Soovita kogukonnale üks raamat, film, sari või laul, mis on sind mõjutanud. Miks ja kuidas see sind mõjutanud on? See valik on pehmelt öeldes lõputu. Aga jalutasin riiuli juurde ja viimati loetutest jäid näppu Daniel Kehlmanni “Tyll” ja silmaringi mõttes julgen soovitada Thomas Schlesseri “Mona silmad”. Kogukonna vaatest tasuks kindlasti lugeda Eesti LGBT+ kirjandust. Hästi tore noortekas on Helga-Johanna Kuusleri “Romeo ja Julio” ning augustikuuõhtune romantika saab mitu parimas mõttes “vinti” peale koos Sven Mikseri raamatuga “Vareda”. Ühingu juhatus on üks koht, kus saavad kokku erinevad kogemused, vaated ja teadmised meie kogukonnast. Meil on hea meel, et nüüd toob sinna oma vaate ja kogemuse ka Keio. Tere tulemast juhatusse!

PRESSITEADE 1.juuli 2026 1.–7. juunil toimub Tallinnas Baltic Pride 2026, mis toob Eestisse taas Baltikumi suurima LGBT+ ürituse. Tänavuse Pride’i sõnum “Vaikides vaenu vastu ei saa” kutsub märkama, et vaen ei kasva ainult suurtes konfliktides, vaid ka vaikuses, kõrvalevaatamises ja hetkedes, kus keegi otsustab mitte sekkuda. Baltic Pride’i programm toob nädala jooksul kokku üle 50 kultuuri-, kogukonna- ja arutelusündmuse nii Tallinnas kui Tartus. Programmis on näitused, töötoad, drag-üritused, filmilinastused, peod, vestlusõhtud, ekskursioonid jpm. Baltic Pride 2026 projektijuht Keio Soomelt usub, et tänavune Pride näitab eriti selgelt, kui oluline on kogukond ja nähtavus ajal, mil LGBT+ teemad tekitavad ühiskonnas jätkuvalt tugevaid reaktsioone. “Meie jaoks on väga tähenduslik, et tänavu toimub Baltic Pride’i raames üle 50 erineva sündmuse. See näitab, et Pride läheb inimestele korda ning kogukond soovib ise panustada, luua ja kohal olla,” ütles Soomelt. “Viimaste kuude jooksul oleme näinud tugevat vastandumist LGBT+ inimestele ja Pride’ile. Just seepärast on oluline rääkida väärtustest nagu hoolivus, võrdsus ja inimväärikus. Pride ei räägi ainult LGBT+ kogukonnast – see räägib sellest, millises ühiskonnas me kõik elada tahame,” lisas ta. Pride’i nädal kulmineerub 6. juunil rongkäiguga Tallinna vanalinnas ja sellele järgneva tasuta vabaõhukontserdiga Telliskivi Loomelinnakus. Kontserdil astuvad üles Vikerlased ja Rīgas Kvīru koris, sjonauki ja sõbrad ning päeva lõpetab Valge Tüdruk. Päeva juhib drag-esineja Delfi Oraakel. “Selle aasta kontserdil soovime esile tõsta noori andekaid alustavaid kväärartiste, kelle looming ei jõua alati nii suure publiku ette, kui see vääriks. Sellest mõttest sündis projekt "sjonauki ja sõbrad", mis loob neile võimaluse jagada oma loomingut laiema publikuga ja näidata, kui mitmekesine ja rikkalik on Eesti kväärmuusikamaastik,” avab kontserdi tagamaid sjonauki nime all tegutsev Eke Allikvere. Koos tema ja live-bändiga astuvad lavale TikTokist tuntud Cät, bändi su/mi laulja Jan, noor laulja ja laulukirjutaja Kat, drag-artist Labia Koidula ja bändi kes. laulja IMvares. Valge Tüdruk usub, et Pride aitab inimestel märgata, et erinevus ei ole midagi halba ega hirmutavat. “Ma kasvasin üles keskkonnas, kus ma ei teadnudki, et inimesed võivad armastada ka endaga samast soost inimest. Kui mu klassiõde mulle kunagi kapist välja tuli, ei osanud ma isegi reageerida, lihtsalt sellepärast, et ma polnud selliste teemadega kunagi kokku puutunud,” rääkis ta. “Pride on minu jaoks võimalus näha ja mõista, et inimesed ongi erinevad ja see on täiesti okei. Nii nagu meie kehad on erinevad, on erinevad ka meie armastus ja identiteedid. Mida rohkem me õpime neid erinevusi märkama ja aktsepteerima, seda parem on kõigil elada.” Baltic Pride toimub alates 2009. aastast kordamööda Tallinnas, Riias ja Vilniuses ning on aastate jooksul kujunenud üheks olulisemaks LGBT+ nähtavuse ja kogukonna sündmuseks Baltikumis. Baltic Pride 2026 korraldab Eesti LGBT Ühing koos partneritega. Programmi aitavad luua paljud partnerorganisatsioonid, kultuuriasutused ja kogukonnad, kes panustavad sündmustesse, mis toetavad nähtavust, kogukonnatunnet ja turvalisemat ühiskonda kõigile. Rohkem infot Keio Soomelt Baltic Pride 2026 projektijuht Eesti LGBT Ühing keio@lgbt.ee balticpride.ee Pressiteate koostas: Kristel Rannaääre Baltic Pride 2026 kommunikatsioonijuht Eesti LGBT Ühing kristel@lgbt.ee

LGBT+ noored vajavad turvalisi kogukondi ja inimesi, kellelt saada teadlikku ja toetavat abi. Eestis näeme seda vajadust oma igapäevatöös, Ukrainas on LGBT+ noorte niigi keerulisele olukorrale lisandunud sõda ja sellega kaasnev ebakindlus. Samal ajal on eri riikides kogunenud palju teadmisi ja häid praktikaid, millest üksteisel on võimalik õppida. Sellest sündis projekt „Safe Spaces, Strong Minds: Strengthening LGBT+ Youth Resilience Together“, mis tõi kokku LGBT+ organisatsioonid Eestist, Ukrainast ja Norrast. Eesti ja Ukraina partnerid keskendusid noorte toetamisele ja turvaliste võimaluste loomisele oma kogukondades, Norra partner tõi koostöösse oma pikaajalise kogemuse LGBT+ noortega töötavate spetsialistide koolitamisel. Üheskoos saime õppida üksteise kogemustest, kuidas LGBT+ noori paremini toetada. Teadmistest praktilise toeni Aasta jooksul koolitasime noori, tulevasi spetsialiste ja teisi LGBT+ inimestega kokku puutuvaid inimesi, lõime turvalisi kohtumisvõimalusi LGBT+ noortele ning tugevdasime kogemusnõustamise ja tugivõrgustike võimekust. Eestis toimus algselt kavandatud kahe koolituse asemel neli koolitust, millest võttis osa kokku üle 100 inimese - näiteks koolitasime Sororitas Estonae liikmeid ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi tudengeid. Lisaks koostasime materjale, mida jagasime ka Ukraina partneritega. Ka Ukrainas kasvas tegevuste maht planeeritust suuremaks. Meie partner Sphere korraldas neli üritust, nende seas LGBTIQ+ kogukonna Recovery Day, mis tõi kokku 72 osalejat. Turvaline ruum võib olla koht, kogukond või inimene Turvaline ruum ei tähenda ainult füüsilist kohta. See võib olla tugigrupp; kohtumine inimesega, kes mõistab sinu kogemust; või teadmine, et vajadusel on olemas spetsialist, kelle poole saad pöörduda ilma hukkamõistu kartmata. Ukrainas kujunes partnerorganisatsiooni PrideHubi keskusest oluline kogukonnaruum. Projekti jooksul valmis neil veebijuhend „Mida teha, kui mu laps on LGBTIQ+?“ ning loodi ligi 50 LGBTIQ+-sõbraliku spetsialisti andmebaas, mida jagati ka Harkivi tervishoiuasutustega. Eestis pöörasime erilist tähelepanu vaimse tervise toetamisele. Korraldasime 16–21-aastastele noortele neljaosalise kohtumise sarja „Vaimse tervise vitamiinikuuri“, kus räägiti praktilistest enesehoiuoskustest ja vaimse tervise toetamisest. Toetasime ka meie kogemusnõustajaid, sest selleks, et olla olemas teiste jaoks, peab olema võimalik hoida ka iseennast. Fookuses oli läbipõlemise ennetamine ja nõustajate enda heaolu. Vajadus oli suurem, kui oskasime oodata Projekti käigus sai kiiresti selgeks, et huvi ja vajadus selliste tegevuste järele on suurem, kui olime algselt planeerinud. Seetõttu otsustasime osa tegevusi ümber korraldada ja suunata rohkem vahendeid otse noortele mõeldud tegevustesse. Näiteks korraldasime Baltic Pride'i ajal noortele inspiratsiooniõhtu Pride'i korraldamisest ning Eesti LGBT Ühingu juristi juhitud kohtumise, kus räägiti diskrimineerimisest, õigustest ja võimalustest enda eest seista. Kolme riigi kogemused ühes ruumis Sama oluline kui tegevused ise oli võimalus üksteiselt õppida. Aprillis kohtusid Ukraina ja Eesti partnerid Tallinnas, et jagada kogemusi, töövõtteid ja materjale. Ukraina kolleegide kogemus näitas väga praktiliselt, kuidas jätkata LGBT+ kogukonna toetamist ka sõjaolukorras ja kuidas organisatsiooni tegevust kiiresti muutuvates oludes kohandada. Aprilli lõpus külastas Eesti-Ukraina delegatsioon meie Norra partnerit FRI-d Oslos. Seal tutvusime muu hulgas Norra Pink Competency programmiga, mille kaudu koolitatakse õpetajaid, lastekaitsetöötajaid ja teisi spetsialiste LGBT+ inimestega paremini töötama. Norra kogemus andis meile uusi mõtteid ka Eesti LGBT Ühingu koolituste arendamiseks. Projekt lõpeb, koostöö mitte Aasta kinnitas meile midagi, mida teadsime juba enne, kuid näeme nüüd veel selgemalt: LGBT+ noored vajavad kohti ja inimesi, kelle juures ei pea kõigepealt selgitama või õigustama, kes nad on. Nad vajavad spetsialiste, kelle teadmisi saab usaldada. Nad vajavad võimalust kohtuda teiste LGBT+ noortega. Ja nad vajavad tuge enne seda, kui murest on saanud kriis. Projekt lõpeb, kuid selle jooksul loodud suhted ja teadmised jäävad. Soovime jätkata Eestis tugigruppide ja koolituste arendamist, jagada teadmisi Ukraina ja Norra partneritega ning kasutada Baltic Pride'i ja teisi kogukonnasündmusi selleks, et tuua LGBT+ noori kokku, anda neile rohkem võimalusi osaleda ja teha nende hääl kuuldavaks. Suur aitäh kõigile noortele, kogemusnõustajatele, koolitajatele ja partneritele Eestis, Ukrainas ja Norras, kes sellesse aastasse panustasid. _____ Projekti toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi “Prosperous Future” raames.

Eesti LGBT Ühing kutsub taaskord kõiki esitama kandidaate Vikerkaarekangelase auhinnale! See on meie võimalus tunnustada ja tänada inimesi, kes on oma tegude ja sõnadega aidanud kaasa LGBT+ kogukonna õiguste, heaolu ja nähtavuse suurendamisele Eestis. Kes on Vikerkaarekangelane? Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ning nende eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ning vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ning toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Miks esitada kandidaat? Eesti on täis inspireerivaid ja julgeid inimesi, kes töötavad väsimatult, et muuta elu Eestis võrdsemaks ja hoolivamaks. Vikerkaarekangelase auhind annab võimaluse neid inimesi märgata ja tunnustada – olgu selleks aktivist, õpetaja, meditsiinitöötaja, sõber või kollektiiv, kes on olnud toeks ja eeskujuks. Kandidaatide esitamine Esita kandidaat Vikerkaarekangelase tiitlile siin. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 24. mai 2026. Rohkem infot kangelaste esitamise, valimise ja väljakuulutamise kohta leiad statuudist. Anna oma panus ja esita kandidaat!

Baltic Pride on Balti riikide suurim LGBT+ kogukonna sündmus, mis toimub igal aastal vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus. See on nii tähistamine kui ka nähtavuse ja turvalisema ühiskonna eest seismine – ruum, kus inimesed saavad olla nemad ise ning kus tõstatatakse teemasid, mis muidu sageli tahaplaanile jäävad. Sel aastal on Baltic Pride’i sõnum: „ Vaikides vaenu vastu ei saa “. See tähendab, et vaen ei ole ainult valjuhäälsetes rünnakutes. See saab kasvada ka vaikuses – olukordades, kus midagi öeldakse, aga keegi ei reageeri. Mitte vaikimine ei tähenda alati suurt ja nähtavat tegu. Sageli piisab sellest, et märgata, sekkuda või toetada. Baltic Pride loob ruumi, kus ei pea vaikima. Kohtume seal 💜 __________ Baltic Pride 2026 ametlikud infokanalid: Baltic Pride koduleht (info inglise ja eesti keeles) Baltic Pride Instagram (info inglise keeles) Baltic Pride Facebook (info inglise keeles) Eesti LGBT Ühingu Instagram (info eesti keeles) Eesti LGBT Ühingu Facebook (info eesti keeles)

Sel aastal kannab Baltic Pride sõnumit: „ Vaikides vaenu vastu ei saa .“ Esmapilgul võib see tunduda lihtsa ja isegi iseenesestmõistetava väitena. Kui aga vaadata lähemalt Eesti ühiskonnas toimuvat – inimeste kogemused, uuringud ja poliitilised otsused – siis näeme, et see mõte ei ole sugugi ammendunud. Pigem vastupidi – see on muutunud üha ajakohasemaks. Vaenu käsitlemisel kipume sageli keskenduma nähtavale ja äärmuslikule – otsestele rünnakutele, solvavatele avaldustele või konfliktidele, mis jõuavad avalikkusesse. Kuigi need on olulised ja tõsised juhtumid, jääb aga vähem tähelepanu sellele, kuidas vaen kujuneb ja kinnistub igapäevastes olukordades. See ei pruugi väljenduda otseses vastandumises, vaid pigem kommentaarides, mida ei vaidlustata; naljades, mida peetakse süütuks; või olukordades, kus keegi otsustab mitte sekkuda. Just sellistes hetkedes tekib keskkond, kus halvustav hoiak saab tasapisi muutuda tavapäraseks. Viimaste aastate uuringud viitavad sellele, et noorte seas tajutakse LGBT+ inimeste suhtes suunatud vaenu üha enam osana „tavalisest“ suhtlusest. See ei tähenda tingimata, et noored ise seda toetaksid, kuid see viitab harjumisele, kus vaen ei tekita enam reaktsiooni. Kui teatud hoiakud muutuvad märkamatuks, kaob ka vajadus neile vastu seista. Sellisel juhul ei ole vaikimine lihtsalt individuaalne valik, vaid osa laiemast mustrist, mis aitab neid hoiakuid alal hoida. Sama loogika kehtib ka institutsionaalsel tasandil. Arutelud vaenukuritegude ja kaitstud tunnuste üle ei ole pelgalt tehnilised ega juriidilised küsimused. Need peegeldavad seda, milliseid kogemusi ja riske on ühiskond valmis tõsiselt võtma. Kui osa inimesi ei ole seadusandluses samaväärselt kaitstud, siis mõjutab see ka seda, kuidas nende turvatunnet tajutakse – kelle kogemusi peetakse oluliseks ja kelle omi mitte. Sellises kontekstis muutub arusaadavamaks ka Pride’i roll. Sageli nähakse Pride’i eelkõige tähistamise ja nähtavuse sündmusena, mis toob kokku kogukonna ja loob positiivse, toetava õhkkonna. See on kahtlemata oluline osa sellest. Samal ajal on Pride’il ka laiem tähendus. See loob ruumi, kus inimesed ei pea oma kogemusi varjama ega selgitama, ning pakub võimalust nähtavaks teha teemad, mis muidu jäävad tahaplaanile. Sellisel viisil toimib Pride vastukaaluna vaikusele – mitte ainult sümboolselt, vaid ka praktiliselt, tuues kokku inimesed, kogemused ja arutelud. Oluline on aga mõista, et „mitte vaikimine“ ei tähenda ainult avalikku või valju reageerimist. Sageli toimub muutus väiksemates, igapäevastes olukordades: kui keegi otsustab küsida täpsustava küsimuse, väljendada mittenõustumist või toetada inimest, kes on ebamugavas olukorras. Need ei pruugi tunduda märgilised teod, kuid just sellised hetked kujundavad sotsiaalseid norme ja annavad märku, milline käitumine on aktsepteeritav. Seetõttu ei puuduta Baltic Pride’i sõnum ainult LGBT+ kogukonda. See puudutab laiemalt seda, kuidas ühiskond reageerib ebavõrdsusele ja ebaõiglusele. Küsimus ei ole ainult selles, kas keegi kogeb vaenu, vaid ka selles, kuidas teised sellele reageerivad – kas nad märkavad, kas nad peavad seda probleemiks ja kas nad on valmis sekkuma. Baltic Pride ei lahenda neid küsimusi ühe sündmusega küll aga aitab see neid esile tuua ja loob võimaluse nende üle mõelda. Seega ei ole Pride ainult üritus kalendris, vaid protsess, mis kutsub inimesi märkama ja oma rolli teadvustama. Sõnum „Vaikides vaenu vastu ei saa“ ei eelda, et igaüks tegutseks ühtemoodi. Küll aga viitab see sellele, et täielik kõrvalejäämine ei ole neutraalne positsioon. Iga reaktsioon – ka selle puudumine – mõjutab keskkonda, milles me elame. Ja just sellest arusaamast algab muutus. ✨ Baltic Pride 2026 toimub sel aastal 1.–7. juuni, Tallinnas. ✨ __________ Baltic Pride 2026 ametlikud infokanalid: Baltic Pride koduleht  (info inglise ja eesti keeles) Baltic Pride Instagram  (info inglise keeles) Baltic Pride Facebook  (info inglise keeles) Eesti LGBT Ühingu Instagram  (info eesti keeles) Eesti LGBT Ühingu Facebook  (info eesti keeles)

Olgu pereringis, koolis, arstikabinetis, tööl, tänaval või virtuaalruumis – me võime kogeda oma soolise ja seksuaalse identiteediga seoses vägivalda. Kui oled 18+ naine (cis või trans) või mittebinaarne inimene, kes identifitseerib end lesbi, biseksuaalse või kväärina, tule räägi oma lugu! Soouuringute Keskus Dike viib koos Eesti LGBT Ühinguga läbi uuringut , et mõista, millised on LBTQI inimeste soopõhise vägivalla kogemused ning kuidas arvestab ohvriabi ja õiguskaitsesüsteem meie vajadustega. Kutsume sind osalema umbes 60-minutilises intervjuus. Osalejatele tagatakse anonüümsus! Intervjuus osalemise või lisainfo soovi korral kirjuta:  mlsepper@hotmail.com  (Mari-Liis Sepper, uuringu läbiviija) Kõigile osalejatele kingime tänutäheks 20 eurose Rahva Raamatu kinkekaardi.  ______________ Uuring on osa Eesti LGBT Ühingu projektis "Nähtamatust nähtavaks: lesbide* reaalsused ja soopõhise vägivalla käsitlused", mille kohta saad rohkem lugeda siit . Projekti rahastab EuroCentralAsian Lesbian* Community ja Euroopa Komisjon .

Täna algas tuludeklaratsioonide esitamine ning paljudel avaneb võimalus otsustada, kuhu suunata oma enammakstud tulumaks. Deklaratsiooni esitades saab osa või kogu tagastatavast summast annetada nimekirja kantud vabaühendustele – sealhulgas Eesti LGBT Ühingule. Selle aasta annetused aitavad meil korraldada Baltic Pride 2026 sündmusi ning hoida töös igapäevaseid tugitegevusi , mis toetavad LGBT+ inimesi ja nende lähedasi: nõustamist, kogukonnaüritusi, noortetööd ja teadlikkuse tõstmist Eestis. Iga annetus aitab luua turvalisemat ja võrdsemat ühiskonda. Kuidas annetada? Deklaratsiooni esitamisel vali leht „Esitamine“, vajuta „Lisa saaja“, vali nimekirjast Eesti LGBT Ühing ning märgi summa, mida soovid annetada. Annetada võib kogu tagasisaadava tulumaksu summa või osa sellest, aga mitte vähem kui 1 euro ning annetuse saab jagada kuni kolme saaja vahel. Kui sul on sel aastal võimalus, kaalu oma tulumaksutagastuse suunamist kogukonna toetuseks. Koos saame teha rohkem!

Kas tunned vahel, et tahaks lihtsalt olla? Olla koos inimestega, kes mõistavad. Kohas, kus ei pea end selgitama, vaid saab hingata, rääkida, liikuda ja puhata. Just sellisest vajadusest sündis „Vaimse tervise vitamiinikuur LGBT+ noortele“ – kord kuus toimuv kohtumiste sari 16–21-aastastele LGBT+ noortele. Igal kohtumisel keskendume mõnele „vaimse tervise vitamiinile“. Need on lihtsad, aga olulised asjad, mis aitavad sul end paremini hoida ja ka tugevamaks kasvada. ✨ Millest see kõik alguse saab? Üritustesari toimub projekti „Turvalised ruumid, tugevad meeled: tugevdame koos LGBT+ noorte säilenõtkust“ raames, mida toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi „Prosperous Future“ raames. Projekti eesmärk on luua LGBT+ noortele toetav ja kaasav keskkond, mis parandab vaimset heaolu ja sotsiaalset kaasatust. Fookuses on: eakaaslaste tugivõrgustike arendamine, turvaliste (nii füüsiliste kui ka digitaalsete) ruumide loomine, vaimse tervise teadlikkuse ja toimetulekuoskuste tugevdamine, noorte, noorsootöötajate ja kogukonnajuhtide koolitamine, et LGBT+ noori osataks paremini toetada. Oluline osa projektist on ka rahvusvaheline koostöö Eesti, Norra ja Ukraina vahel, kus jagatakse häid praktikaid ja luuakse kestlikke tugisüsteeme, mis toetavad pikaajalist ja süsteemset muutust. 🌈 Vaimse tervise vitamiinikuur – mis sind ees ootab? 14. veebruar – Tutvumine ja tegevuste tutvustamine Rahulik algus. Saame tuttavaks, räägime, mis meid ees ootab, ja loome koos turvalise ruumi. 21. märts – Suhtle + puhka Miks on suhtlemine oluline? Kuidas luua ja hoida suhteid? Mis teeb suhtest tervisliku? Räägime ka puhkamisest ja unest – ausalt ja päriselt. 11. aprill – Tunne + söö Miks tunded on vajalikud ja kuidas nendega toime tulla? Teeme koos süüa ja räägime, kuidas söömine mõjutab vaimset heaolu. 16. mai – Liikumine (matk) Vähem juttu, rohkem olemist. Liigume looduses, keha ja vaim ühes rütmis. ✨ Miks tulla? et kogeda toetust ja kuuluvustunnet, et õppida väikeseid, praktilisi viise oma vaimse tervise hoidmiseks, et olla koos inimestega, kes mõistavad sind sellisena, nagu oled. 📩 Osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. 👉🏻 Registreeri end kohe: https://forms.gle/m6ucnMM5M2WhrFxV7 👉🏻 Facebookist leiad ürituse: https://www.facebook.com/events/1849133829109003/1849133835775669/ Kui tunned, et see võiks olla sinu koht ja aeg – oled väga oodatud 💛

Esitasime Sisesministeeriumile arvamuse uue isikunimeseaduse kohta, millega muugulgas muudetakse ka nime muutmise võimalusi seoses soolise üleminekuga. Soovime tänada võimaluse eest esitada oma seisukoht eelnõule ning tunnustame teie pingutust kujundada nimeseadust ja halduspraktikat selliselt, et see toetaks transinimeste võrdset kohtlemist ning austaks nende õigust enesemääratlusele ja identiteedi järjepidevusele. Selline lähenemine on oluline samm Eesti õigusruumis võrdse ja kaasava ühiskonna suunas. Selles valguses soovime juhtida tähelepanu sätetele, mis ei lähe võrdse kohtlemise põhimõtetega kokku ning palume meie soovitused arvesse võtta. Euroopa Liidu tasandil on korduvalt rõhutatud, et soolise identiteedi alusel diskrimineerimise vältimine ning isiku enesemääratluse austamine on osa põhiõiguste kaitsest. Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia(1) rõhutab, et liikmesriigid peaksid kujundama õigus- ja haldusraamistikke, mis väldivad killustatud ja ebajärjekindlat identiteedi käsitlemist ning tagavad, et isiku ametlikud andmed vastavad tema tegelikule identiteedile. Kuigi nime muutmise regulatsioon kuulub liikmesriikide pädevusse, tuleneb nii Euroopa Liidu põhiõiguste hartast kui ka Euroopa Kohtu praktikast(2), et isiku nime ja identiteedi järjepidev käsitlemine (ametlikud dokumendid ja registrid kajastavad kooskõlas isiku tegelikku identiteeti ja nime, mida ta igapäevaselt kasutab) on osa eraelu austamisest ning mõjutab otseselt isiku igapäevast toimetulekut, sh ligipääsu teenustele, tööturule ja haridusele. Mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas näiteks Belgias, Taanis, Iirimaal, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Hispaanias ja Saksamaal(3), käsitletakse soolise üleminekuga seotud eesnime muutmist enesemääratlusel põhineva haldusmenetlusena, kus isiku enda põhjendus on piisav alus nime muutmiseks ning arvestatakse, et nimi võib olla sotsiaalses ja ametlikus kasutuses juba enne juriidilist muutmist, et vältida ebakõlasid dokumentide ja tegeliku elu vahel. Selline lähenemine vastab ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitustele(4), mille kohaselt peavad nime ja soo tunnustamise menetlused olema kiired, läbipaistvad ja ligipääsetavad ning vältima olukordi, kus isik on sunnitud kasutama dokumentides nime, mis ei vasta tema soolisele identiteedile ega igapäevasele kasutusele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (artiklid 1, 7 ja 21) kaitseb inimväärikust, eraelu austamist ning keelab diskrimineerimise mh soolise identiteedi alusel. Nendest põhimõtetest tuleneb, et riiklikud haldusmenetlused peavad toetama isiku enesemääratlust. Eelnõu § 6 lõige 2 näeb ette, et ilma mõjuva põhjuseta ei või anda eesnime, mis on nime saaja vastassoo eesnimena juurdunud. Seletuskirjas on juba märgitud, et mõjuvaks põhjuseks nimemuutmisel võib olla soolise identiteediga seotu ning et vastassoole juurdunud eesnime saab anda ka enne, kui sooandmed rahvastikuregistris on muudetud. Kuna “soolise identiteediga seotu” lahtimõtestamine jääks tugevalt ametniku kaalutlusotsuseks, siis soovime õigusselguse ja ühtse halduspraktika tagamiseks täpsustada, et eesnime muutmisel soolise üleminekuga seotult loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku enda põhjendus ehk enesemääratlusel põhinev soov. See hõlmab ka olukordi, kus isik on läbimas soolist üleminekut ja/või kasutab soovitud eesnime juba näiteks enne arstliku ekspertiisikomisjoni poole pöördumist. Selline lähenemine tähendab, et soole mittevastava eesnime andmisest ei saa keelduda ametniku kaalutlusest sisustatud subjektiivsel põhjusel ning ametniku kaalutlusõigus eelnõu § 24 lõike 3 alusel ei laiene isiku soolise enesemääratluse sisulisele hindamisele. Samuti ei ole sellises olukorras alust jätta avaldust rahuldamata eelnõu § 25 punktide 1–3 alusel, kui muud seadusest tulenevad nõuded on täidetud. Eelistatud variandina soovitame aga eemaldada üldiselt sätetest mõjuva põhjuse nõue ja sätestada nime muutmine ka soole mittevastava eesnime muutmisel enesemääratlusel põhineva haldusmenetlusena, kus isiku enda põhjendus on piisav alus nime muutmiseks. Täpsustus on kooskõlas eelnõu eesmärgiga võimaldada paindlikku nimeregulatsiooni. Seda enam, et Eesti soolise ülemineku protsess kestab mitmeid aastaid ja on keeruliselt ligipääsetav(5,6), siis enesemääramisel põhinev tahteavaldus eesnime muutmiseks aitaks inimesel juba soolise ülemineku alguses teha samme eluks vastavalt oma tunnetuslikule soole. See aitab vähendada soolise üleminekuga kaasnevaid raskusi igapäevaelus. Eelnõu § 23 sätestab isikunime muutmise automaatse otsustamise võimaluse juhul, kui taotlus on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja muud sätestatud tingimused on täidetud. Selle regulatsiooni eesmärk on vähendada halduskoormust ning võimaldada lihtsate ja üheselt mõistetavate juhtumite lahendamist ilma eraldiseisva kaalutlusotsuse ja õigushinnanguta. Soolise üleminekuga seotud eesnime muutmine on olemuslikult sobiv automaatotsuse kohaldamiseks. Tegemist on olukorraga, kus nimemuutus põhineb isiku selgesõnalisel tahteavaldusel, nimemuutus ei eelda kolmandate isikute õiguste ega huvide kaalumist ning selle põhjendatus tuleneb isiku enesemääratlusest nagu ka teistel juhtudel, kus nimemuutmise formaalsed eeldused on täidetud. Automaatotsuse kohaldamine oleks kooskõlas isiku enesemääramisõigusega, vähendab halduskoormust ning annab võimaluse juhtumeid lahendada ilma eraldiseisva kaalutlusotsuseta. Seetõttu on põhjendatud sätestada, et soolise ülemineku protsessi läbimisel tehakse eesnime muutmise otsus automaatselt isiku avalduse alusel, ilma täiendava sisulise hindamiseta, kui isik seda soovib. Eelnõu §2 lg 3 p 16 asendada “soo muutmise andmed” näiteks “soo muutmist käsitlevad andmed” või muu sobiv variant. Soo muutmine on stigmatiseeriv ja ka faktiliselt vale mõiste ning eelnõus ja seletuskirjas on läbivalt kasutatud õiget mõistet “soo andmete muutmine” ning õige oleks ka siin seda väljendit korrigeerida. Viited: https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/combatting-discriminat ion/lesbian-gay-bi-trans-and-intersex-equality/lgbtiq-equality-strategy-2026-2030_en?prefLang=et https://hudoc.echr.coe.int/fre#{%22itemid%22:[%22001-60596%22 https://europa.eu/youreurope/citizens/residence/documents-formalities/legal-gender-recognition/ https://search.coe.int/cm?i=091259488028b934 https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2024/lgbt-inimeste-olukord/ https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2026/lgbt-inimeste-olukord/

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on avalikustanud Eesti esimese LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava. Tegemist on märgilise hetkega: esmakordselt on riigil terviklik, valdkondadeülene dokument, mille eesmärk on suurendada LGBTIQ-inimeste turvatunnet, vähendada diskrimineerimist ning parandada ligipääsu teenustele. Oluline on ka see, et tegevuskava on koostatud koostöös kodanikuühiskonnaga, sealhulgas LGBT+ inimesi koondavate organisatsioonidega, kelle teadmised ja kogemused on olnud sisendiks nii probleemide kaardistamisel kui ka võimalike lahenduste sõnastamisel. Tegevuskava olemasolu on selge sõnum: LGBTIQ-inimeste heaolu ja võrdsed võimalused ei ole nišiteema, vaid osa avalikust huvist ja riiklikust vastutusest. Küsimus ei ole enam selles, kas nendele teemadele tuleb tähelepanu pöörata, vaid selles, kuidas tagada, et kavandatud sammud jõuaksid päriselt inimesteni . Tänuväärne algus: esimene terviklik tegevuskava On märkimisväärne, et Eestis on nüüd esimest korda valmis terviklik tegevuskava LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamiseks. See näitab riigi valmisolekut seista võrdsuse ja heaolu eest ning loob aluse pikaajaliseks ja süsteemseks muutuseks. Tegemist ei ole üksiku projekti ega ajutise algatusega, vaid selgelt formuleeritud poliitikaga, mis annab LGBTIQ-inimestele sõnumi, et nende õigused ja turvalisus on ühiskondlik prioriteet. Selline lähenemine annab lootust, et mitmekesisust hakatakse üha enam nägema ühiskonna loomuliku osana ning erinevustega arvestamine kujuneb normiks, mitte erandiks. Samas ei saa mööda vaadata asjaolust, et tegevuskava tegelik väärtus selgub alles selle elluviimisel. Suurim risk: lõhe kavade ja tegeliku elluviimise vahel Peamine võimalik takistus tegevuskava edukuses on lõhe strateegiliste lubaduste ja praktilise rakendamise vahel. Valdkondadeülene koostöö ja koordineeritus – eriti hariduse, tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, tööelu ja politsei vahel – on keeruline ning nõuab selgeid vastutusi, piisavaid ressursse ja pikaajalist pühendumist. Ilma konkreetsete ja kohustavate mehhanismideta on oht, et koostöö jääb formaalseks ning tegevused killustuvad. Ressursid ja prioriteedid määravad tulemuse Tegevuskavas on kavandatud mitmeid vajalikke samme, sealhulgas teavitustegevusi, koolitusi ja tugiteenuste arendamist, samuti koolitusi ohvriabi ja teiste spetsialistide jaoks. Need on olulised ja vajalikud meetmed, kuid ilma selgelt määratud eelarvete, vastutajate ja püsivate rahastusmehhanismideta võivad need jääda paberile. Kui rahastus, personal või poliitiline tahe osutuvad ebapiisavaks, ei jõua head kavatsused reaalse muutuseni inimeste igapäevaelus. Võrdsete võimaluste edendamine ei saa sõltuda juhuslikust projektirahast või ajutistest prioriteetidest. Mõõdikud ja seire: ilma nendeta ei ole vastutust Teine kriitiline küsimus on seire ja mõõdikute süsteem. Kui mõõdikud jäävad formaalseks või neid ei kasutata järjepidevalt, ei ole võimalik hinnata, kas tegevused on tegelikult mõjutanud inimeste turvatunnet, diskrimineerimise vähenemist või heaolu paranemist. Ilma selge ja avaliku järelevalveta on keeruline hinnata edu ning võtta vastutust ebaõnnestumiste eest. Kodanikuühiskonna roll vajab selgemat määratlemist 2024. aastal avaldas meie ühing LGBTIQ-inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused, mis katavad osaliselt ka nüüd koostatud tegevuskava sisu. Samas on oluline rõhutada, et täpsustav info oleks teretulnud just kodanikuühiskonna ning LGBT+ inimesi koondavate ja võrdsuse teemadega tegelevate organisatsioonide rolli ja võimaluste kohta tegevuskava elluviimisel. Need organisatsioonid omavad spetsiifilist pädevust ja pikaajalisi kogemusi erinevates LGBTIQ-inimesi puudutavates valdkondades ning on seni olnud peamised sisendite andjad ametkondadele. Selgem arusaam nende rollist, vastutusest ja rahastusest aitaks tugevdada kaasatust ning suurendada tegevuskava rakendamise tulemuslikkust. Mida on vaja, et tegevuskava päriselt toimiks? Selleks, et LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste tegevuskava ei jääks deklaratiivseks dokumendiks, peab riik tagama, et igal meetmel oleks selgelt määratud vastutaja ja kindel eelarve. Samuti on oluline regulaarselt ja avalikult raporteerida, mida on tehtud, mida mitte ning miks. Läbipaistev seire ja mõõdetavad tulemused on ainus viis tagada, et tegevuskava ei haju ministeeriumite ja omavalitsuste vahel. Seire peab toimuma koostöös LGBTIQ-kogukonna organisatsioonidega, kelle ekspertiis ei tohi jääda sümboolseks, vaid peab olema süsteemselt kaasatud ja ka õiglaselt tasustatud. Lisaks on vältimatu, et võtmesektorid – haridus, tervishoid, sotsiaalvaldkond, politsei ja tööandjad – saavad järjepidevaid koolitusi, mis aitavad päriselt muuta hoiakuid ja parandada teenuste kvaliteeti. Haridussüsteem vajab selgeid juhiseid ja järelevalvet, et LGBTIQ-teemad oleksid lõimitud õppekavadesse ning käsitletud kõigis koolides üle Eesti, mitte jäetud üksikute entusiastide hooleks. Lõpuks on oluline järjepidev avalik kommunikatsioon ja selge sõnum, et LGBTIQ-inimesed on ühiskonna võrdväärne osa. Jätkusuutlik muutus tekib siis, kui seaduslikud, hariduslikud ja kommunikatiivsed sammud käivad käsikäes ning diskrimineerimisele reageeritakse kiiresti ja tõhusalt. Kui riik, omavalitsused ja partnerid tegutsevad ühiselt ja järjekindlalt, saab tegevuskavast päriselt toimiv tööriist, mitte pelgalt hästi sõnastatud dokument. 👉🏻 Tegevuskavaga saad tutvuda siin .