Siin lehel on info, mis aitab sul leida tuge, kontakti ja kuuluvust – olgu see esimene samm või järgmine etapp sinu teekonnal. Kust leida kogukonda? Kogukond võib tähendada väga erinevaid asju: inimesi, kellega saad jagada kogemusi; sõpru, kellega koos aega veeta; tugigruppi, kultuuriüritusi, aktivismi või lihtsalt kohta, kus saad olla sina ise. LGBT+ kogukonna leidmiseks ei pea sa olema oma identiteedis täiesti kindel ega kapist väljas. Samuti ei pea sul olema raske või olema vaja abi. Võid otsida tuge ja mõistmist, aga sama hästi uusi sõpru, tegevusi, kuuluvustunnet või lihtsalt teisi LGBT+ inimesi. LGBT+ organisatsioonid LGBT+ organisatsioonidest võid leida nii kogukonnaüritusi, kultuuri, nõustamist ja tuge kui ka võimalusi vabatahtlikuna kaasa lüüa. Igal organisatsioonil on oma fookus ja tegevused – vaata, milline neist sind kõige rohkem kõnetab. Eesti LGBT Ühing Eesti LGBT Ühing seisab LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu eest ning toetab tugeva ja aktiivse kogukonna kujunemist. Ühingust leiad nõustamist ja tugigruppe, üritusi ja kogukonnaruume, võimalusi ise kaasa lüüa ning infot ja tuge LGBT+ teemadel. Q-Space Q-Space: arendame kväärkultuuri, organiseerime harivaid üritusi ja toetame kogukonda. Me organiseerime regulaarselt festivale, filmiüritusi, arutelusid, koolitusi ja muid LGBTQI+ teemalisi üritusi Tallinnas, Narvas ja Tartus. Vikervaade Vikervaade on Eesti LGBT+ kogukonna ajaveeb ja häälekandja, mille eesmärk on teenida kogukonna huve, avaldades huvitavaid ja väärtuslikke uudised valdkonna arengutest ja sündmustest. Eesti Transinimeste Ühing Eesti Transinimeste Ühing (ETÜ) on vabaühendus, mis tegeleb trans- ja mittebinaarsete inimeste, ning muudesse soovähemustesse kuuluvate inimeste huvide eest seismisega. Vikerlased Vikerlased on 2017. aastast Tallinnas tegutsev segakoor. Vikerlased on Eesti ja Baltikumi esimene LGBT+ koor. Proovid toimuvad pühapäeviti kl 17 Tallinna vanalinnas. Peemoti keskus Peemoti keskus on Tartus tegutsev eelkõige kväär kogukonnale suunatud keskus, mille tegevuse eesmärk on läbi kunstiteemaliste ürituste LGBT+ kogukonna sidumine ja tugevdamine. Tallinn Bearty Tallinn Bearty on LGBT+ kogukonna karukultuuri ühendav ja tutvustav organisatsioon, mis loob karudele ja nende sõpradele võimalusi kohtumiseks, eneseväljenduseks ja kogukonnatunde tugevdamiseks. Tallinn Bearty edendab kunsti, kultuuri ja kogukonnaürituste kaudu LGBT+ inimeste võrdsust ja aktsepteerimist ning aitab murda stereotüüpe. Tahad ise midagi korraldada? Sul on mõte ürituseks, kohtumiseks või tegevuseks, mida kogukonnas veel ei ole? Meie ruumides saad ka ise kogukonnale midagi korraldada – olgu selleks filmiõhtu, vestlusring, töötuba, mänguõhtu või midagi hoopis muud. Kirjuta meile (info@lgbt.ee ) oma ideest ja arutame, kuidas saaksime aidata sul selle teoks teha. Vajad abi? Pakume tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist ning erinevaid tugigruppe . Meie poole võivad info ja toe saamiseks pöörduda lisaks LGBT+ inimestele ka vanemad, pereliikmed ja teised lähedased. Kui vajad täiendavat professionaalset abi , on meil olemas nimekirja LGBT+ sõbralikest spetsialistidest, sealhulgas psühholoogidest ja psühhiaatritest. Info saamiseks kirjuta info@lgbt.ee . Vaata nõustamist ja tugigruppe Ei tea, kust alustada? Kirjuta meile Olgu sul küsimusi enda või oma lähedase kohta või otsid tuge, kogukonda, sobivat tugigruppi või üritust – kirjuta meile. Mõtleme koos, milline võimalus võiks sulle sobida ja kust edasi minna. Kontaktid _______________ Leht on loodud projekti "Turvalised ruumid, tugevad meeled: tugevdame koos LGBT+ noorte säilenõtkust" raames. Projekti toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi “Prosperous Future” raames.

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav MTÜ. Sinu kogemus loeb – osale LGBTQI kooliuuringus Kas oled LGBTQI noor ja õpid või oled hiljuti õppinud koolis? IGLYO* kutsub sind jagama oma kogemust Euroopa LGBTQI kooliuuringus 2026. LGBTQI noored kogevad koolides endiselt kiusamist, diskrimineerimist, vägivalda ja ebaturvalisust. Selleks, et seda muuta, on vaja teada, milline on LGBTQI noorte tegelik kogemus koolis – nii hea kui halb. Loe lähemalt UUDISED Kõik uudised > KÄIMASOLEVAD PROJEKTID Tutvu ühingu käimasolevate projektidega NÕUSTAMINE Leia siit sobiv inimene, kui vajad nõu või abi turvalises keskkonnas. E-POOD Osta vahvat vikerkaarekaupa ja toeta ühingu tööd TEATA VAENUST, EBAVÕRDSEST KOHTLEMISEST Anna teada, kui sind või su lähedast on diskrimineeritud või halvasti koheldud

Siit leiad ülevaate Eesti LGBT Ühingu üritustest. Oled oodatud! ankur üritused ÜRITUSED Meie Facebookist leiad ülevaate üritustest, mida korraldab või milles osaleb Eesti LGBT Ühing. No events at the moment

Erinevate seksuaalsete identiteetide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Siit leiad palju soo ja seksuaalsusega seotud mõisteid koos seletustega. LGBT+ sõnastik Sõnastik Erinevate seksuaalsete orientatsioonide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Alloromantiline inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet. Alloromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Alloseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet. Alloseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Aromantiline inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne ning soovida füüsilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne vms. Aseksuaalsus ei tähenda tingimata libiido puudumist, näiteks võib aseksuaalne inimene masturbeerida. Aseksuaalsus erineb teadlikult seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on motiveeritud inimese isiklikest tõekspidamistest. Asooline inimene Inimene, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Binaarne ja mittebinaarne soosüsteem Binaarne soosüsteem jagab inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. See jagunemine tuleneb bioloogilisest soost, mis määratakse sünnil lähtuvalt genitaalidest. Kuigi kaasaegses Lääne kultuuris vaadeldakse sugu binaarselt, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja on eksisteerinud eri kultuurides üle maailma. Mittebinaarne soosüsteem on paljudes kultuurides tänagi veel elujõuline, näiteks põlisameeriklastel, hindudel jm. Bioloogiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest. Selle alusel jagatakse meid meesteks ja naisteks, mis on lihtsustatud käsitlus mitmes mõttes, sh ei ole nt kromosoomide, hormoonide ja anatoomia piirid alati selged. Bioloogiline sugu koosneb anatoomiast (rinnad, tupp, peenis jne), füsioloogiast (hormoonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaalsükkel jne) ja geneetikast (kromosoomitüübid). Biromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biromantilistena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biromantilisust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biromantilisus erineb panromantilisusest selle poolest, et biromantilisele inimesele on sugu romantilise külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panromantilisuse puhul pigem mitte. Biromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, biseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Biseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja/või seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biseksuaalsust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biseksuaalsus erineb panseksuaalsusest selle poolest, et biseksuaalsele inimesele on sugu külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panseksuaalsuse puhul pigem mitte. Bivaen (ka bifoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost ja teisest soost inimeste vastu. Bivaenu esineb nii cis-hetero kui LGBT+ inimeste seas, nt arvamustes, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult kapis geid, et nad ainult eksperimenteerivad, et neil on tingimata palju seksuaalpartnereid jms. Soovitame kasutada bivaenu mõistet bifoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Cis -sooline inimene (ladina k. cis - "samal pool"), ka paiksooline inimene Inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on cis-soolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena ja ta tunneb end mehena. Drag king Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil meheks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Drag queen Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil naiseks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Gei Mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste vastu. Kasutatakse ka üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne mees”. Heteroromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Heteroromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, heteroseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Heteroseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Homoromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Homoromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, homoseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Homoseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste vastu. Homovaen (ka homofoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Soovitame kasutada homovaenu mõistet homofoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Intersooline inimene Inimene, kes on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist. Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada. Juriidiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, lähtuvalt bioloogilisest soost. Juriidiline sugu kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil. Eestis on võimalik määrata kahte sugu – mees või naine. Karud Geimeeste subkultuur, millesse kuuluvad pigem karvased, habemega, suuremad mehed. Eestis esindab karude kultuuri Tallinn Bearty . Kväär (inglise k. queer ) Inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, nüüdseks on sellest saanud ka identiteedisilt. Kasutatake nii nimi- kui omadussõnana. Lesbi Naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste vastu. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne naine”. LGBT, LGBT+, LGBTQ, LGBTI, LGBTQIA jne Lühend, mis viitab erineva seksuaalse orientatsiooni, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele jt inimestele. Mittebinaarse sooidentiteediga inimene Inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga. Omniseksuaalne inimene Inimene, kes kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Otsiv (inglise k. questioning ) Termin, mida kasutatakse inimeste kirjeldamiseks, kes otsivad oma seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. Panromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Panromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, panseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Panseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet inimeste vastu nende soost sõltumata. Polüsooline inimene Inimene, kes tunneb tunneb korraga mitut sooidentiteeti. Polüseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet erinevast, aga mitte kõigist, soost inimeste vastu. Ristiriietuja (inglise k. cross-dresser ) Inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga. Sookväär (inglise k. genderqueer ) Lai mõiste inimese kohta, kes tunneb, et tema sootunnetus või sooline eneseväljendus ei vasta ühiskondlikele normidele. Sooline eneseväljendus Soolise eneseväljendus on oma soo rõhutamine riietumise, käitumise, soengu, hääle jms. Kuigi enamasti peegeldab sooline eneseväljendus inimese sooidentiteeti, siis alati see nii ei pruugi olla. Seega, kui inimene nt väljendab ennast naisena, ei pruugi see olla tema sooidentiteet. Sooline üleminek Protsess, mille käigus transsooline inimene hakkab elama vastavalt oma tunnetuslikule soole. Võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. "Soovahetus" ei ole sobiv mõiste, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. "Sookorrigeerimine" ei ole sobiv, sest eeldab, et transsoolises inimeses on midagi valesti, mis vajab parandamist. Sooline üleminek ei ole ajaliselt piiritletud, seda ei defineeri ükski kindel tegevus või sündmus. Transsoolist inimest ümbritsevad inimesed ja asutused saavad tema sugu tunnustada. Loe ka soo tunnustamise võimaluste kohta Eestis. Sooneutraalsus Mõiste, mis kirjeldab nähtusi, milles sugu ei ole määrav. Näiteks on sooneutraalsed enamik seadustest (st seadus kohtleb eri soost inimesi samamoodi), kaubad ja teenused (nt ühistransport, toidupood), teatud eranditega haridus (st igaüks saab kooli minna) jne. Sooneutraalsus võib endas peita ka soopimedust, st olukorda, kus soospetsiifiliste vajadustega ei arvestata (nt seadused või meetmed, mis on justkui sooneutraalsed, kuid päriselus mõjutavad ülekaalukalt vaid ühte sugu). Sooneutraalsus ei tähenda sugude eiramist või kaotamist. Sotsiaalne sugu (inglise k. gender ) Ühiskonna arusaam sellest, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks. Sotsiaalne sugu võib erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooidentiteet (ka sooline identiteet, tunnetuslik sugu) Sooidentiteet on inimese enda tunnetus oma soost, mis võib olla mees, naine, sootu, asooline, mittebinaarne vms. Inimene võib tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ei identifitseeri inimene end üldse sooliselt. Soostereotüüp Soostereotüüp on lihtsustatud ja eelarvamuslik arusaam soorollidest. Soovoolavus (inglise k. gender fluid ) Inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või üleselt. Sünnil määratud sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest, kuid ei pruugi ühtida nö bioloogilise naise või mehe normidega. Samuti ei pruugi see ühtida inimese tunnetusliku sooga (sooidentiteediga). Transsooline inimene (ladina k. trans - "teisel pool") Inimene, kelle sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga. Pole teada, kuidas transsoolisus kujuneb. Transsoolise inimese sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. Transsooline mees (ka trans mees) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on mees, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole mees. Transsooline naine (ka trans naine) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on naine, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole naine. Transvaen (ka transfoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha transsoolise identiteedi või teistsuguse soolise eneseväljendusega inimeste vastu, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises. Soovitame kasutada transvaenu mõistet transfoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Two-spirit (inglise k. kaks hinge) Kolmas sugu mehe ja naise kõrval põlisameeriklaste kultuurides, mis, olenevalt kultuurist, võib tähendada erinevaid mehe ja naise sooidentiteedi kombinatsioone ühes inimeses.

LGBT+ teemasid käsitlevad uuringud ja ülevaated Eestist ja mujalt Uuringud, ülevaated, juhendid Inimõigused Eestis 2026: LGBT+ inimeste olukord Infoleht vaimse tervise spetsialistidele LGBT+ noortega töötamisel Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused Policy recommendations for an LGBT+ equality action plan in Estonia 2024 Ligipääsetavuse inspiratsioonileht 2024 LGBTQI võrdsus Eestis – barjäärid ja võimalused Stiilijuhend ajakirjandusele trans ja teiste soovähemuste teemade kajastamiseks Trans-tervishoiu põhitõed. Juhendmaterjal tervishoiutöötajale „Tervisevõrdsus, LGBTQI+ õigused ja transinimeste tervishoid“ projekti poliitikasoovitused Tervishoiutöötajate ja -tudengite hoiakud ja teadlikkus seoses LGBTI inimestega. Uuringu aruanne Minu tervis, minu õigused. Taskuteatmik LGBTQI+ inimestele Mida peaksin teadma LGBTQI+ inimeste kohta? Juhendmaterjal tervishoiutöötajatele Tugeva seisukohata inimesed: kes nad on ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida. Aruanne ja soovitused 2022 Люди без твердой позиции: кто они, и как с ними разговаривать на темы ЛГБТ. Отчет и рекомендации. 2022 Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018 Исследование школьной среды эстонских учеников ЛГБТ+ 2018 LGBT+ Students' School Climate Survey in Estonia 2018 Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel 2012, 2014, 2017, 2019, 2021, 2023 Eesti inimõiguste olukorra ühisaruanne ÜROle 2020 Joint Report on Human Rights in Estonia to the UN 2020 LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas 2016 Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikas 2017 Discrimination in the EU 2019 Combating discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity in Council of Europe Member States 2020

Ühingu ja Eesti LGBT+ ajaloo olulised teetähised Eesti LGBT Ühingu teetähised 2021 Korraldasime üleriigilise kampaania LGBT+ õpilaste olukorrast koolis. Kampaania oli nähtav ja kuuldav tänavatel, veebis ja raadios. Kampaania lehel olid LGBT+ inimeste audiolood ning numbrid meie koolikeskkonna uuringust. Lehte külastas mitukümmend tuhat inimest. Esitasime esimest korda koos võrdse kohtlemise võrgustikuga ÜROle aruande inimõiguste kohta Eestis, mille LGBT-teemalise peatüki kirjutas ühingu huvikaitsejuht Aili Kala. Aruande põhjal tegi Aili ÜROs ka ettekande ning kohtus välisriikide esindajatega, kes omakorda tegid selle põhjal Eestile soovitusi olukorra parandamiseks. 2020 2019 2018 2017 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 Eesti LGBT Ühingu asutajad on Ago Press, Ilke Ester Jaspers, Jaan Kroon, Janika Saul, Madle Saluveer ja Maret Ney. Ühingu presidendid: Ilke Jaspers (2008–2009) Hanna Kannelmäe (2009–2010) Maret Ney (2010–2012) Helen Talalaev (2012–2016) Aili Kala (2016–2017)

In recent years, the progress in the rights of LGBT+ people has largely been at a standstill. The state has not passed any strategies concerning LGBT+ people nor has it implemented any EU recommendations. There is a need for effective strategic advocacy and policy making which include all groups concerned with the promotion of the rights of LGBT+ people. Recommendations for the action plan on promoting equal rights for LGBT+ people In recent years, the progress in the rights of LGBT+ people has largely been at a standstill. The state has not passed any strategies concerning LGBT+ people nor has it implemented any EU recommendations. There is a need for effective strategic advocacy and policy making which include all groups concerned with the promotion of the rights of LGBT+ people. Main project page in Estonian Research We will organize a study mapping the current situation which will include politicians, policy makers and the LGBT+ people of Estonia. Recommendations We will create action plan recommendations for use by the state on promoting the equal rights of LGBT+ people. Plan To guarantee the effective implementation of the action plan recommendations, we will create an advocacy plan for the Estonian LGBT Association. Partners This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations.. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Ühingu kodulehe kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid Kasutustingimused ja privaatsuspoliitika Veebilehte haldab MTÜ Eesti LGBT Ühing. Veebilehe all peame silmas kogu veebilehte ja selle sisu, sh kogu materjali, struktuuri ja disaini. Palume veebilehe esmakordsel kasutamisel tutvuda kasutustingimustega ning arvestada, et võime kasutustingimusi ette teatamata muuta. Kasutustingimustes selgitame eelkõige vastutuse välistamist, autoriõigust ja isikuandmete kaitset. Vastutuse välistamine MTÜ Eesti LGBT Ühingu veebileht on loodud selleks, et edastada ajakohast infot ühingu tegevuse ning laiemalt LGBT+ teemade kohta. MTÜ Eesti LGBT Ühing ei võta seoses veebilehel esitatud teabega vastutust ega kohustusi. Kodulehel esitatud teave On üldist laadi ning selle eesmärk ei ole käsitleda mis tahes konkreetse isikuga seotud asjaolusid. Ei pruugi olla kõikehõlmav, täielik, täpne ega ajakohastatud. On mõnikord linkide abil seotud väliste veebisaitidega, mille üle puudub meil kontroll ning mille eest me ei võta mingit vastutust. Ei kujuta endast erialast ega õigusalast nõuannet (palun pöörduge konkreetse nõuande saamiseks alati vastava ala asjatundja poole). Käesoleva veebisaidi sisu on teavitava iseloomuga ja sel ei ole juriidilist jõudu. Seetõttu ei tohiks käesolevale veebisaidile viidata kui ametlikule allikale. Autoriõigus Veebilehe kasutaja nõustub, et veebilehe autoriõigus ja intellektuaalomandi õigused kuuluvad MTÜ-le Eesti LGBT Ühing. Sisu kasutamine Sisu ei tohi ilma meie loata mujal avaldada või kopeerida. Lubatud on vaid isiklik või mitteäriline hariduslik kasutus. Igasuguse sisu reprodutseerimise puhul tervikuna või osaliselt ei või seda muuta ning see peab sisaldama viidet. Me ei luba käesoleva veebisaidi sisu reprodutseerida, taasavaldada või teisiti uuesti välja anda nii, et see on mujal avalikult kättesaadav. Selle asemel tuleb linkida või viidata käesolevale veebilehele. Kõik muud sisu kasutamisviisid, kaasa arvatud kopeerimine, hoiustamine või reprodutseerimine tervikuna või osaliselt muul otstarbel kui isiklikuks kasutuseks või mitteärilisel harival otstarbel on ilma meie loata keelatud. Teiste kasutusviiside või küsimuste korral palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee Linkimine Veebilehele linkimiseks ei ole vaja luba küsida tingimusel, et te ei kasuta loata MTÜ Eesti LGBT Ühing logo või muid visuaalseid materjale ega viita sellele, et teie veebileht on MTÜ Eesti LGBT Ühing poolt heaks kiidetud või sellega seotud. Tagasiside Tervitame tagasisidet, mis aitab meil veebilehte paremaks muuta. Vajadusel kirjutage palun allpool asuvale meiliaadressile. Palun arvestage, et me ei pruugi jõuda vastata kõigile tagasisidekirjadele ning et jätame endale õiguse mitte vastata. Koduleht ja küpsised Veebileht saadab väikseid faile (“küpsiseid”) teie arvutitele ja mobiilseadmetele, mida on vaja veebilehe toimimiseks ja et koguda anonüümset veebianalüüsi. Kasutame neid järgnevalt: Kasutame küpsiseid, mida on vaja, et veebileht toimiks korralikult ja et muuta kasutajate kogemus paremaks. Kogume ja analüüsime anonüümset veebistatistikat selle kohta, kuidas kasutajad veebilehel sirvivad. Teeme seda kasutades erinevat tarkvara, millel on eraelu puutumatust tagavad seaded. Veebianalüüs aitab meil mõista oma kasutajate vajadusi, teha parendusi ja arendada veebilehte edasi. Kuna käesoleva veebilehe eesmärk on arendada inimõigusi, mille hulka käib privaatsuse ja isikuandmete kaitse, ei kogu ega salvesta me informatsiooni, mida võib kasutada teie identifitseerimiseks või leidmiseks või mis võiksid teisiti teie privaatsust mõjutada. Lisaks ei luba me kolmandate osapoolte teenustel või tarkvaral seda teha meie veebisaidi kaudu. Palun pidage silmas seda, et väliseid linke avades kehtivad nende veebilehtede kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid. Annetamine Eesti LGBT Ühing on isikuandmete vastutav töötleja ning edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Annetamise käigus näeme annetajate nimesid ja meiliaadresse, mida me ei avalikusta, kui annetaja ei soovi ise teisiti. Kogume infot, mida meile annavad võimalikud ja praegused annetajad. Need võivad sisaldada kontaktinfot, annetuse summat, annetuse ajaloo andmeid ja muid sarnaseid andmeid. Annetamisel kogutud isikuandmeid (nime ja meiliaadressi) võime kasutada, et teiega ühendust võtta ning edastada andmed tulumaksusoodustuse arvesse võtmiseks Maksu- ja Tolliametile. Sisestades oma meiliaadressi, olete andnud nõusoleku saada teavitusi annetuste kasutamisest või mõnikord tervituse saamiseks. Hoiame alles ja töötleme annetustega seotud isikuandmeid ka raamatupidamislike ja maksukohustuste täitmiseks kuni kohustuse lõppemiseni ning annetajate statistika analüüsimiseks. Kontakt Küsimuste korral palun võtke ühendust info(at)lgbt.ee. Isikuandmete töötlemine Eesti LGBT Ühing (Ühing) kogub ja töötleb isikuandmeid vastavalt alltoodud põhimõtetele. Ühing lähtub isikuandmete kasutamisel põhimõttest, et igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele ja õigus otsustada selle üle, kuidas tema isikuandmeid kasutatakse. Ühingu töötajad koolituvad regulaarselt isikuandmete kaitse valdkonnas. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Ühing kogub ja töötleb ainult sellises mahus isikuandmeid, mis on vajalik Ühingu töö eesmärkide saavutamiseks Ühingule edastatud isikuandmeid kasutatakse vaid selleks eesmärgiks, milleks need on edastatud. Ühing kustutab või anonümiseerib isikuandmed, mille töötlemine ei ole enam eesmärgipärane Ühing ei müü ega rendi isikuandmeid Ühing ei luba isikuandmetele ligi pääseda ega väljasta neid riigile ega teistele isikutele, välja arvatud juhul kui selleks on selge seaduslik alus või andmesubjekti nõusolek ning see on kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormidega Ühing võimaldab isikul tutvuda tema isikuandmetega, neid parandada või blokeerida, kui andmed on ebaõiged või ebatäielikud. Milliseid andmeid kogume ja töötleme Ühingus on sisereeglid, kes millisele infole ligi pääseb. Üldaadressile saadetud e-kirjad ja tavaposti teel saadetud teabe vaatab üle üks vastutav töötleja, kes edastab selle eesmärgipäraselt teisele/teistele töötajatele. Täpsema ülevaate andmete kogumisest ja töötlemisest leiad siit . Uudiskiri ja sotsiaalmeedia Uudiskirjade liikmelisus ja lugemise info on konfidentsiaalne ja piiratud ligipääsuga. Ühing kasutab uudiskirjade saatmise ja haldamise teenust Smaily vastavalt selle ettevõtte privaatsustingimustele. Eesmärkide saavutamiseks kasutab ühing sotsiaalmeedia teenusepakkujaid Facebook, Instagram, millest ei ekspordita infot. Andmesubjekti õigused Kui teil on märkusi, küsimusi või mis tahes kahtlusi või kaebusi seoses teie isikuandmete kogumise ja kasutamisega; või soovite tutvuda oma isikuandmetega või neid parandada, kustutada, nende kasutamist peatada, siis võtke palun ühendust vastutava andmetöötlejaga, kelle kontaktandmed leiate altpoolt. Andmesubjekt võib oma õiguste kaitseks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Vastutav andmetöötleja: Eesti LGBT Ühing Kaarli pst 5-1, Tallinn info(at)lgbt.ee

Müügi- ja annetustingimused Eesti LGBT Ühingu veebipoe omanik on MTÜ Eesti LGBT Ühing (registrikood 80275811), asukohaga Kaarli pst 5-1, Tallinn. Müügilepingu kehtivus, kauba- ja hinnainfo Müügitingimused kehtivad Veebipoest kaupade ostmisel. Veebipoes müüdavate toodete hinnad on märgitud toodete juurde. Hinnale lisandub tasu kauba kättetoimetamise eest. Kõik Veebipoes müüdavate kaupade hinnad on eurodes. Kauba kättetoimetamise tasu sõltub ostja asukohast ning kättetoimetamise viisist. Kättetoimetamise tasu kuvatakse ostjale tellimuse vormistamisel. Teave kauba kohta on esitatud Veebipoes vahetult kauba juures. Tellimuse vormistamine Kauba tellimiseks tuleb lisada soovitud tooted ostukorvi. Tellimuse vormistamiseks tuleb valida sobiv toodete kohaletoimetamise viis, misjärel kuvatakse ekraanile tasu suurus, ning vajutada nupule „Maksma“. Pärast nõutud andmeväljade täitmist saab tasuda turvaliselt. Tasumine toimub läbi Wix e-poe keskkonna, millel on SSL Secure Shopping sertifikaat. Müüjal puudub ligipääs kliendi panga ja krediitkaardi andmetele. Leping jõustub alates tasumisele kuuluva summa laekumisest Veebipoe arvelduskontole. Kui tellitud kaupa ei ole võimalik tarnida seoses kauba lõppemisega või muul põhjusel, teavitatakse sellest ostjat esimesel võimalusel ning tagastatakse tasutud raha (sh kauba kättetoimetamise kulud) viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul teate saatmisest. Kohaletoimetamine E-poest ostetud toote saab tellida pakiautomaati (lisanduvad saatmiskulud) või tulla sellele järele kokkulepitud ajal Eesti LGBT Ühingusse (Kaarli pst 5–1, Tallinn; aja saab kokku leppida aadressil info(at)lgbt.ee). Välismaale saadame toote posti teel. Toote paneme posti nädala jooksul alates tellimuse sooritamisest. Kui ostja ei tule tootele järele hiljemalt 14 päeva jooksul pärast kokkulepitud toote kättesaamise kuupäeva, siis arvestame, et ostja ei soovi kaupa. Taganemisõigus Tagastada on võimalik kahe nädala jooksul kasutamata, rikkumata kaupa. Taganemistähtaeg lõpeb 14 päeva möödumisel alates päevast, mil ostja on saanud toote enda valdusesse. Otsusest tootest taganeda tuleb ühingut teavitada e-posti teel või Eesti LGBT Ühingu kontoris. Toode tuleb tagastada 14 päeva jooksul. Isikuandmete töötlemine Veebipood kasutab ostja sisestatud isikuandmeid ainult tellimuse töötlemiseks ning kauba ostjale saatmiseks. Veebipood edastab isikuandmeid veoteenust pakkuvale ettevõtetele selleks, et kohale toimetada kaupa. Vaidluste lahendamine Kui ostjal on Veebipoe osas pretensioone, tuleb need saata e-kirja aadressile info(at)lgbt.ee või helistada telefonil 5551 5817. Kui ostja ja Veebipood ei suuda lahendada vaidlust kokkuleppe teel, siis on ostjal võimalik pöörduda Tarbijavaidluste komisjoni poole. Menetlustingimustega saab tutvuda ning avaldust esitada siin . Tarbijavaidluste komisjoni pädevuses on lahendada ostja ja Veebipoe vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi. Ostja kaebuse läbivaatamine komisjonis on tasuta. Ostja võib pöörduda Euroopa Liidu tarbijavaidlusi lahendava platvormi poole . Annetamine Annetamiseks tuleb menüüribal vajutada nuppu toeta. Seejärel valida, kas soovitakse teha ühekordset annetust või püsiannetust. Ühekordse annetuse saab teha Maksekeskuse kaudu pangalingiga (Swedbank, SEB, LHV Pank, Luminor, COOP pank). Ühekordse annetuse puhul tuleb valida sobiv summa või kirjutada soovitav summa lahtrisse, sisestada küsitud isikuandmed ning valida maksmiseks sobiv pank. Püsiannetuse saab teha Maksekeskuse kaudu pangalingiga (Swedbank, SEB, LHV Pank). Luminori ja COOP panga kliendid saavad püsikorralduse vormistada sisestades annetuste lehel välja toodud andmed panga veebis käsitsi. Püsiannetusest võib igal ajal loobuda. Maksmine toimub väljaspool veebilehte vastava panga turvalises keskkonnas. Eesti LGBT Ühingul puudub ligipääs kliendi panga ja krediitkaardi andmetele. Eesti LGBT Ühing on isikuandmete vastutav töötleja ning edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Veebilehe lgbt.ee kaudu tehtud annetused laekuvad Eesti LGBT Ühingu pangakontole Swedbankis. Maksed toimuvad eurodes.

What do the people of Estonia believe about LGBT+ people? Why is it so difficult to get others to understand that LGBT+ people want a safe and happy life in Estonia? Why is it so easy to scare people with LGBT+ issues and to use them as political tools? We will study the beliefs in our society and create messages that discredit lies and unite our people. The power of words : effective messages for human rights What do the people of Estonia believe about LGBT+ people? Why is it so difficult to get others to understand that LGBT+ people want a safe and happy life in Estonia? Why is it so easy to scare people with LGBT+ issues and to use them as political tools? We will study the beliefs in our society and create messages that discredit lies and unite our people. Main project page in Estonian Research We will research the beliefs in Estonia about LGBT+ topics and people to understand how our messages are being received. Toolkit We will publish the results of the study and add a set of practical recommendations for effective communication on LGBT+ topics in Estonia. Collaboration We will share the results of the study and the toolkit with our partners and train activists so we can create the change together. Project partner This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations.. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Eesti LGBT Ühing tunnustab vikerkaarekangelasi alates 2020. aastast maikuus IDAHOTi ehk rahvusvahelise LGBT-vaenu vastase päeva puhul. Vikerkaarekangelane Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja nende eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ja vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ning toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Esimest korda tunnustasime Vikerkaarekangelasi 2020. aastal IDAHOTi ehk rahvusvahelise LGBT-vaenu vastase päeva puhul. Nüüd on sellest saanud iga-aastane tava. Eesti LGBT Ühing avab kevadel kandidaatide esitamise oma kodulehel, kus selleks loodud vorm on avatud ühe kuu jooksul. Seejärel valib ühingu kollektiiv koos vähemalt ühe möödunud aasta Vikerkaarekangelasega uued Vikerkaarekangelased, kelle nimed avaldame IDAHOTi ehk rahvusvahelise LGBT-vaenu vastasel päeval (17. mai) või sellele eelneval või järgneval päeval või Pride nädalal. Rohkem infot kangelaste esitamise, valimise ja väljakuulutamise kohta leiad statuudist . Vikerkaarekangelased 2023 Vikerkaarekangelased 2022 Vikerkaarekangelased 2021 Vikerkaarekangelased 2020

Siit leiad erinevaid õppematerjale igale kooliastmele, mida saad kasutada õpilastega suhetest, peredest ja inimeste mitmekesisusest rääkimiseks. Õppematerjalid Siit leiad erinevaid õppematerjale igale kooliastmele, mida saad kasutada õpilastega suhetest, peredest ja inimeste mitmekesisusest rääkimiseks. I KOOLIASTE II KOOLIASTE III KOOLIASTE IV KOOLIASTE Perevormid | Pildid jutulinna erinevatest peredest Õpilaste häälestus: Kes on sinu peres? Kes kuuluvad sinu perekonda? Miks sinu pere sulle tähtis on? Materjali kirjeldus: Pildid Jutulinna erinevatest peredest, mida klassis koos lastega vaadata ja arutelu luua. Pildid leiad SIIT Perevormid | Raamat "Meie teistmoodi vanemad"" Perevormid | Raamat "Siil Priidik tahab uut perekonda""