Otsingu tulemused

Annetamine ebaõnnestus. Kui see ei juhtunud teie soovil, vaid tehniliste probleemide tõttu, siis palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee.

Toeta Eesti LGBT Ühingut. Vormista püsiannetus või ühekordne annetus. Aitäh, et toetad meid! Luminor i ja COOP panga klientidel palume püsikorralduse vormistamiseks sisestada andmed panga veebis käsitsi. Eesti LGBT Ühingu arvelduskonto: EE452200221043304212 Selgitus: Annetus Eesti LGBT Ühingu toetuseks NB! Kui annetad millegi konkreetse jaoks, siis palun maini seda selgituses. Kui soovid aeg-ajalt tervitusi ja infot annetuste kasutamise kohta, siis jäta selgituse lahtrisse ka oma meiliaadress . Pangaandmed: Eesti LGBT Ühing Swedbank, Liivalaia 8, Tallinn 15040 SWIFT/BIC: HABAEE2X IBAN: EE452200221043304212 Eesti LGBT Ühing on alates 1. jaanuarist 2014 tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirjas. Seetõttu saavad nii eraisikud kui ka juriidilised isikud ühingule soodsamalt annetusi teha – tuludeklaratsiooni täites saab annetatud summa maksustamisperioodi tulust maha arvata ning seeläbi vähem makse maksta. Eesti LGBT Ühing jälgib oma töös annetuste kogumise head tava . Tahad meid veel kuidagi toetada? Osta midagi meie e-poest Telli meilt koolitusi

Siit leiad infot, kuidas oma töös märgata ja toetada LGBt+ inimesi ja nende lähedasi. Spetsialist Leht kasvab ja areneb – tulekul on veelgi väärtuslikum sisu! Siit lehelt leiad juba praegu mitmeid kasulikke materjale ja infot LGBT+ teemade kohta. Aga see on alles algus! Töötame parasjagu uue ja põhjalikuma sisulehe kallal, mis on mõeldud just spetsialistidele – õpetajatele, noorsootöötajatele, vaimse tervise spetsialistidele, meditsiinitöötajatele ning teistele, kes puutuvad oma töös kokku LGBT+ inimeste ja nende lähedastega. Sügiseks valmib praktiline ja usaldusväärne keskkond, kust leiad töövahendeid, soovitusi ja teadmisi, mis aitavad sul paremini märgata, mõista ja toetada LGBT+ inimesi igapäevatöös. Vaata julgelt juba ringi – ja tule kindlasti sügisel tagasi, kui veelgi enam on valmis! Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

Ühingu kodulehe kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid Kasutustingimused ja privaatsuspoliitika Veebilehte haldab MTÜ Eesti LGBT Ühing. Veebilehe all peame silmas kogu veebilehte ja selle sisu, sh kogu materjali, struktuuri ja disaini. Palume veebilehe esmakordsel kasutamisel tutvuda kasutustingimustega ning arvestada, et võime kasutustingimusi ette teatamata muuta. Kasutustingimustes selgitame eelkõige vastutuse välistamist, autoriõigust ja isikuandmete kaitset. Vastutuse välistamine MTÜ Eesti LGBT Ühingu veebileht on loodud selleks, et edastada ajakohast infot ühingu tegevuse ning laiemalt LGBT+ teemade kohta. MTÜ Eesti LGBT Ühing ei võta seoses veebilehel esitatud teabega vastutust ega kohustusi. Kodulehel esitatud teave On üldist laadi ning selle eesmärk ei ole käsitleda mis tahes konkreetse isikuga seotud asjaolusid. Ei pruugi olla kõikehõlmav, täielik, täpne ega ajakohastatud. On mõnikord linkide abil seotud väliste veebisaitidega, mille üle puudub meil kontroll ning mille eest me ei võta mingit vastutust. Ei kujuta endast erialast ega õigusalast nõuannet (palun pöörduge konkreetse nõuande saamiseks alati vastava ala asjatundja poole). Käesoleva veebisaidi sisu on teavitava iseloomuga ja sel ei ole juriidilist jõudu. Seetõttu ei tohiks käesolevale veebisaidile viidata kui ametlikule allikale. Autoriõigus Veebilehe kasutaja nõustub, et veebilehe autoriõigus ja intellektuaalomandi õigused kuuluvad MTÜ-le Eesti LGBT Ühing. Sisu kasutamine Sisu ei tohi ilma meie loata mujal avaldada või kopeerida. Lubatud on vaid isiklik või mitteäriline hariduslik kasutus. Igasuguse sisu reprodutseerimise puhul tervikuna või osaliselt ei või seda muuta ning see peab sisaldama viidet. Me ei luba käesoleva veebisaidi sisu reprodutseerida, taasavaldada või teisiti uuesti välja anda nii, et see on mujal avalikult kättesaadav. Selle asemel tuleb linkida või viidata käesolevale veebilehele. Kõik muud sisu kasutamisviisid, kaasa arvatud kopeerimine, hoiustamine või reprodutseerimine tervikuna või osaliselt muul otstarbel kui isiklikuks kasutuseks või mitteärilisel harival otstarbel on ilma meie loata keelatud. Teiste kasutusviiside või küsimuste korral palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee Linkimine Veebilehele linkimiseks ei ole vaja luba küsida tingimusel, et te ei kasuta loata MTÜ Eesti LGBT Ühing logo või muid visuaalseid materjale ega viita sellele, et teie veebileht on MTÜ Eesti LGBT Ühing poolt heaks kiidetud või sellega seotud. Tagasiside Tervitame tagasisidet, mis aitab meil veebilehte paremaks muuta. Vajadusel kirjutage palun allpool asuvale meiliaadressile. Palun arvestage, et me ei pruugi jõuda vastata kõigile tagasisidekirjadele ning et jätame endale õiguse mitte vastata. Koduleht ja küpsised Veebileht saadab väikseid faile (“küpsiseid”) teie arvutitele ja mobiilseadmetele, mida on vaja veebilehe toimimiseks ja et koguda anonüümset veebianalüüsi. Kasutame neid järgnevalt: Kasutame küpsiseid, mida on vaja, et veebileht toimiks korralikult ja et muuta kasutajate kogemus paremaks. Kogume ja analüüsime anonüümset veebistatistikat selle kohta, kuidas kasutajad veebilehel sirvivad. Teeme seda kasutades erinevat tarkvara, millel on eraelu puutumatust tagavad seaded. Veebianalüüs aitab meil mõista oma kasutajate vajadusi, teha parendusi ja arendada veebilehte edasi. Kuna käesoleva veebilehe eesmärk on arendada inimõigusi, mille hulka käib privaatsuse ja isikuandmete kaitse, ei kogu ega salvesta me informatsiooni, mida võib kasutada teie identifitseerimiseks või leidmiseks või mis võiksid teisiti teie privaatsust mõjutada. Lisaks ei luba me kolmandate osapoolte teenustel või tarkvaral seda teha meie veebisaidi kaudu. Palun pidage silmas seda, et väliseid linke avades kehtivad nende veebilehtede kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid. Annetamine Eesti LGBT Ühing on isikuandmete vastutav töötleja ning edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Annetamise käigus näeme annetajate nimesid ja meiliaadresse, mida me ei avalikusta, kui annetaja ei soovi ise teisiti. Kogume infot, mida meile annavad võimalikud ja praegused annetajad. Need võivad sisaldada kontaktinfot, annetuse summat, annetuse ajaloo andmeid ja muid sarnaseid andmeid. Annetamisel kogutud isikuandmeid (nime ja meiliaadressi) võime kasutada, et teiega ühendust võtta ning edastada andmed tulumaksusoodustuse arvesse võtmiseks Maksu- ja Tolliametile. Sisestades oma meiliaadressi, olete andnud nõusoleku saada teavitusi annetuste kasutamisest või mõnikord tervituse saamiseks. Hoiame alles ja töötleme annetustega seotud isikuandmeid ka raamatupidamislike ja maksukohustuste täitmiseks kuni kohustuse lõppemiseni ning annetajate statistika analüüsimiseks. Kontakt Küsimuste korral palun võtke ühendust info(at)lgbt.ee. Isikuandmete töötlemine Eesti LGBT Ühing (Ühing) kogub ja töötleb isikuandmeid vastavalt alltoodud põhimõtetele. Ühing lähtub isikuandmete kasutamisel põhimõttest, et igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele ja õigus otsustada selle üle, kuidas tema isikuandmeid kasutatakse. Ühingu töötajad koolituvad regulaarselt isikuandmete kaitse valdkonnas. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Ühing kogub ja töötleb ainult sellises mahus isikuandmeid, mis on vajalik Ühingu töö eesmärkide saavutamiseks Ühingule edastatud isikuandmeid kasutatakse vaid selleks eesmärgiks, milleks need on edastatud. Ühing kustutab või anonümiseerib isikuandmed, mille töötlemine ei ole enam eesmärgipärane Ühing ei müü ega rendi isikuandmeid Ühing ei luba isikuandmetele ligi pääseda ega väljasta neid riigile ega teistele isikutele, välja arvatud juhul kui selleks on selge seaduslik alus või andmesubjekti nõusolek ning see on kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormidega Ühing võimaldab isikul tutvuda tema isikuandmetega, neid parandada või blokeerida, kui andmed on ebaõiged või ebatäielikud. Milliseid andmeid kogume ja töötleme Ühingus on sisereeglid, kes millisele infole ligi pääseb. Üldaadressile saadetud e-kirjad ja tavaposti teel saadetud teabe vaatab üle üks vastutav töötleja, kes edastab selle eesmärgipäraselt teisele/teistele töötajatele. Täpsema ülevaate andmete kogumisest ja töötlemisest leiad siit . Uudiskiri ja sotsiaalmeedia Uudiskirjade liikmelisus ja lugemise info on konfidentsiaalne ja piiratud ligipääsuga. Ühing kasutab uudiskirjade saatmise ja haldamise teenust Smaily vastavalt selle ettevõtte privaatsustingimustele. Eesmärkide saavutamiseks kasutab ühing sotsiaalmeedia teenusepakkujaid Facebook, Instagram, millest ei ekspordita infot. Andmesubjekti õigused Kui teil on märkusi, küsimusi või mis tahes kahtlusi või kaebusi seoses teie isikuandmete kogumise ja kasutamisega; või soovite tutvuda oma isikuandmetega või neid parandada, kustutada, nende kasutamist peatada, siis võtke palun ühendust vastutava andmetöötlejaga, kelle kontaktandmed leiate altpoolt. Andmesubjekt võib oma õiguste kaitseks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Vastutav andmetöötleja: Eesti LGBT Ühing Kaarli pst 5-1, Tallinn info(at)lgbt.ee

Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja kogukonna eest seisnud. Eesti LGBT Ühing tunnustab vikerkaarekangelasi alates 2020. aastast maikuus IDAHOTi ehk rahvusvahelise LGBT-vaenu vastase päeva puhul. Vikerkaarekangelane Vikerkaarekangelane on inimene, kollektiiv või organisatsioon, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja nende eest seisnud. Ta on eeskujuks ja teerajajaks võrdse, avatud, kaasava ja vägivallatu ühiskonna loomisel. Tema sõnad ja teod innustavad ning toetavad LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja laiemat avalikkust. Esimest korda tunnustasime Vikerkaarekangelasi 2020. aastal IDAHOTi ehk rahvusvahelise LGBT-vaenu vastase päeva puhul. Nüüd on sellest saanud iga-aastane tava. Eesti LGBT Ühing avab kevadel kandidaatide esitamise oma kodulehel, kus selleks loodud vorm on avatud ühe kuu jooksul. Seejärel valib ühingu kollektiiv koos vähemalt ühe möödunud aasta Vikerkaarekangelasega uued Vikerkaarekangelased, kelle nimed avaldame IDAHOTi ehk rahvusvahelise LGBT-vaenu vastasel päeval (17. mai) või sellele eelneval või järgneval päeval või Pride nädalal. Rohkem infot kangelaste esitamise, valimise ja väljakuulutamise kohta leiad statuudist . Vikerkaarekangelased 2023 Vikerkaarekangelased 2022 Vikerkaarekangelased 2021 Vikerkaarekangelased 2020

Erinevate seksuaalsete identiteetide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Siit leiad palju soo ja seksuaalsusega seotud mõisteid koos seletustega. LGBT+ sõnastik Sõnastik Erinevate seksuaalsete orientatsioonide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Alloromantiline inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet. Alloromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Alloseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet. Alloseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Aromantiline inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne ning soovida füüsilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne vms. Aseksuaalsus ei tähenda tingimata libiido puudumist, näiteks võib aseksuaalne inimene masturbeerida. Aseksuaalsus erineb teadlikult seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on motiveeritud inimese isiklikest tõekspidamistest. Asooline inimene Inimene, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Binaarne ja mittebinaarne soosüsteem Binaarne soosüsteem jagab inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. See jagunemine tuleneb bioloogilisest soost, mis määratakse sünnil lähtuvalt genitaalidest. Kuigi kaasaegses Lääne kultuuris vaadeldakse sugu binaarselt, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja on eksisteerinud eri kultuurides üle maailma. Mittebinaarne soosüsteem on paljudes kultuurides tänagi veel elujõuline, näiteks põlisameeriklastel, hindudel jm. Bioloogiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest. Selle alusel jagatakse meid meesteks ja naisteks, mis on lihtsustatud käsitlus mitmes mõttes, sh ei ole nt kromosoomide, hormoonide ja anatoomia piirid alati selged. Bioloogiline sugu koosneb anatoomiast (rinnad, tupp, peenis jne), füsioloogiast (hormoonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaalsükkel jne) ja geneetikast (kromosoomitüübid). Biromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biromantilistena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biromantilisust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biromantilisus erineb panromantilisusest selle poolest, et biromantilisele inimesele on sugu romantilise külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panromantilisuse puhul pigem mitte. Biromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, biseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Biseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja/või seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biseksuaalsust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biseksuaalsus erineb panseksuaalsusest selle poolest, et biseksuaalsele inimesele on sugu külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panseksuaalsuse puhul pigem mitte. Bivaen (ka bifoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost ja teisest soost inimeste vastu. Bivaenu esineb nii cis-hetero kui LGBT+ inimeste seas, nt arvamustes, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult kapis geid, et nad ainult eksperimenteerivad, et neil on tingimata palju seksuaalpartnereid jms. Soovitame kasutada bivaenu mõistet bifoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Cis -sooline inimene (ladina k. cis - "samal pool"), ka paiksooline inimene Inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on cis-soolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena ja ta tunneb end mehena. Drag king Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil meheks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Drag queen Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil naiseks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Gei Mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste vastu. Kasutatakse ka üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne mees”. Heteroromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Heteroromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, heteroseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Heteroseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Homoromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Homoromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, homoseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Homoseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste vastu. Homovaen (ka homofoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Soovitame kasutada homovaenu mõistet homofoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Intersooline inimene Inimene, kes on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist. Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada. Juriidiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, lähtuvalt bioloogilisest soost. Juriidiline sugu kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil. Eestis on võimalik määrata kahte sugu – mees või naine. Karud Geimeeste subkultuur, millesse kuuluvad pigem karvased, habemega, suuremad mehed. Eestis esindab karude kultuuri Tallinn Bearty . Kväär (inglise k. queer ) Inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, nüüdseks on sellest saanud ka identiteedisilt. Kasutatake nii nimi- kui omadussõnana. Lesbi Naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste vastu. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne naine”. LGBT, LGBT+, LGBTQ, LGBTI, LGBTQIA jne Lühend, mis viitab erineva seksuaalse orientatsiooni, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele jt inimestele. Mittebinaarse sooidentiteediga inimene Inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga. Omniseksuaalne inimene Inimene, kes kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Otsiv (inglise k. questioning ) Termin, mida kasutatakse inimeste kirjeldamiseks, kes otsivad oma seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. Panromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Panromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, panseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Panseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet inimeste vastu nende soost sõltumata. Polüsooline inimene Inimene, kes tunneb tunneb korraga mitut sooidentiteeti. Polüseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet erinevast, aga mitte kõigist, soost inimeste vastu. Ristiriietuja (inglise k. cross-dresser ) Inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga. Sookväär (inglise k. genderqueer ) Lai mõiste inimese kohta, kes tunneb, et tema sootunnetus või sooline eneseväljendus ei vasta ühiskondlikele normidele. Sooline eneseväljendus Soolise eneseväljendus on oma soo rõhutamine riietumise, käitumise, soengu, hääle jms. Kuigi enamasti peegeldab sooline eneseväljendus inimese sooidentiteeti, siis alati see nii ei pruugi olla. Seega, kui inimene nt väljendab ennast naisena, ei pruugi see olla tema sooidentiteet. Sooline üleminek Protsess, mille käigus transsooline inimene hakkab elama vastavalt oma tunnetuslikule soole. Võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. "Soovahetus" ei ole sobiv mõiste, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. "Sookorrigeerimine" ei ole sobiv, sest eeldab, et transsoolises inimeses on midagi valesti, mis vajab parandamist. Sooline üleminek ei ole ajaliselt piiritletud, seda ei defineeri ükski kindel tegevus või sündmus. Transsoolist inimest ümbritsevad inimesed ja asutused saavad tema sugu tunnustada. Loe ka soo tunnustamise võimaluste kohta Eestis. Sooneutraalsus Mõiste, mis kirjeldab nähtusi, milles sugu ei ole määrav. Näiteks on sooneutraalsed enamik seadustest (st seadus kohtleb eri soost inimesi samamoodi), kaubad ja teenused (nt ühistransport, toidupood), teatud eranditega haridus (st igaüks saab kooli minna) jne. Sooneutraalsus võib endas peita ka soopimedust, st olukorda, kus soospetsiifiliste vajadustega ei arvestata (nt seadused või meetmed, mis on justkui sooneutraalsed, kuid päriselus mõjutavad ülekaalukalt vaid ühte sugu). Sooneutraalsus ei tähenda sugude eiramist või kaotamist. Sotsiaalne sugu (inglise k. gender ) Ühiskonna arusaam sellest, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks. Sotsiaalne sugu võib erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooidentiteet (ka sooline identiteet, tunnetuslik sugu) Sooidentiteet on inimese enda tunnetus oma soost, mis võib olla mees, naine, sootu, asooline, mittebinaarne vms. Inimene võib tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ei identifitseeri inimene end üldse sooliselt. Soostereotüüp Soostereotüüp on lihtsustatud ja eelarvamuslik arusaam soorollidest. Soovoolavus (inglise k. gender fluid ) Inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või üleselt. Sünnil määratud sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest, kuid ei pruugi ühtida nö bioloogilise naise või mehe normidega. Samuti ei pruugi see ühtida inimese tunnetusliku sooga (sooidentiteediga). Transsooline inimene (ladina k. trans - "teisel pool") Inimene, kelle sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga. Pole teada, kuidas transsoolisus kujuneb. Transsoolise inimese sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. Transsooline mees (ka trans mees) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on mees, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole mees. Transsooline naine (ka trans naine) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on naine, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole naine. Transvaen (ka transfoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha transsoolise identiteedi või teistsuguse soolise eneseväljendusega inimeste vastu, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises. Soovitame kasutada transvaenu mõistet transfoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Two-spirit (inglise k. kaks hinge) Kolmas sugu mehe ja naise kõrval põlisameeriklaste kultuurides, mis, olenevalt kultuurist, võib tähendada erinevaid mehe ja naise sooidentiteedi kombinatsioone ühes inimeses.

Eesti LGBT Ühingu näitus "See on fucked" toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Rändav näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Telli näitus oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Näitus "See on fucked " Näitus "See on fucked " toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Lisaks lugude lugemisele saab neid ka kuulata nii näitusel kui ka samateemalise kampaania lehel turvalinekool.ee . Näitus on valminud koostöös agentuuriga Optimist. Lisaks panustasid sellesse originaalteostega kunstnikud Karl Joonas Alamaa ja Vira Takinada. See näitus on loodud rändama. Telli see oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Koolidele saame lisaks saata ka eri ainete õpetajate koostatud ja näitust täiendavad tunnikavad, et õpilastega sisukat arutelu pidada. Näituse suurust saab muuta vastavalt vajadusele. Huvi korral kirjuta info@lgbt.ee .

Ühingu ja Eesti LGBT+ ajaloo olulised teetähised Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee. Eesti LGBT Ühingu asutajad on Ago Press, Ilke Ester Jaspers, Jaan Kroon, Janika Saul, Madle Saluveer ja Maret Ney. Ühingu presidendid: Ilke Jaspers (2008–2009) Hanna Kannelmäe (2009–2010) Maret Ney (2010–2012) Helen Talalaev (2012–2016) Aili Kala (2016–2017)

Siit leiad erinevaid õppematerjale igale kooliastmele, mida saad kasutada õpilastega suhetest, peredest ja inimeste mitmekesisusest rääkimiseks. Õppematerjalid Siit leiad erinevaid õppematerjale igale kooliastmele, mida saad kasutada õpilastega suhetest, peredest ja inimeste mitmekesisusest rääkimiseks. Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

Siit leiad ülevaate Eesti LGBT Ühingu üritustest. Oled oodatud! ankur üritused ÜRITUSED Meie Facebookist leiad ülevaate üritustest, mida korraldab või milles osaleb Eesti LGBT Ühing. No events at the moment

Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid ja läbida meditsiinilisi toiminguid. Loe õigustest ja võimalustest! Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi). Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 1999. aastal vastu võetud määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Neis õigusaktides kasutatakse aegunud termineid „soovahetus“, „soo muutmine“ ja „transseksuaalsus“. Trans-inimeste väärikust austavad terminid on soo tunnustamine, sooline üleminek, transsoolisus ja trans-identiteet. Eestis kehtivate õigusaktide järgi otsustab soo tunnustamise ja soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste üle Sotsiaalministeeriumi all tegutsev arstlik ekspertiisikomisjon (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta ei juriidilisi sooandmeid ega alustada hormoonravi. Hormoonraviks annab komisjon loa pärast esimest kohtumist, kuid sooandmete muutmiseks tuleb komisjoniga kohtuda ka teist korda ja seda määruse kohaselt kahe aasta möödumisel pärast esimest kohtumist. Kui sa soovid oma sooandmeid muuta, siis anna sellest komisjoni liikmetele juba esimesel kohtumisel teada, ning küsi kohe, millal on sul võimalik nendega teist korda kohtuda. On võimalik, et saad kohtuda komisjoniga ka varem. 1999. aastal vastu võetud määrus on tänaseks aegunud, kuid uut valdkonda reguleerivat määrust ei ole vastu võetud. Seetõttu ei vasta tänane soo tunnustamise ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise praktika enam määruses kirjutatule. Näiteks ei ole geneetilised uuringud enam nõutud. 2022. aasta veebruaris tööd alustanud komisjoni koosseis on kinnitanud, et kromosomaalse soo määramine geneetiku poolt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, kohustuslikud geneetilised uuringud on ebaeetilised ning sellest nõudest on loobutud. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine “. Kuidas alustada Hormoonraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud: Võta ühendust Sotsiaalministeeriumiga, et anda teada oma soovist kohtuda komisjoniga. Selleks saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@sm.ee . Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt. Avalduses peaks olema kirjas: sinu juriidiline nimi, sinu isikukood, sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel, kas tegemist on esimese või teise komisjoniga ja pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonravi või soov muuta oma sooandmeid). Komisjoniga kohtumine Komisjoni kohtumised toimuvad üldreeglina üks kord kuus. See on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). Kuigi komisjoni moodustamise käskkirja järgi ei tohi komisjoniga kohtumise ooteaeg ületada kolme kuud, on hetkel järjekord komisjoni juurde mitu aastat. Kui järg jõuab sinu kätte, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonravilt, kui sa seda soovid) ootad. Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiiline, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu digilukku, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, identiteet on püsiv olnud vähemalt kaks aastat. Hormoonravi Kui soovid alustada hormoonraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee ). Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. Komisjonga kohtumise järgselt saad 1–1,5 kuu pärast postiga või meili teel terviseministri käskkirja, mis annab sulle loa pääseda ligi üleminekuga seotud meditsiiniteenustele. Kui sa hormoonravi ei soovi, siis sa ei pea ega saa esimese komisjoni järgselt midagi teha. Kui sa soovid hormoonravi, saad uuesti endokrinoloogi juurde minna ning varem määratud raviplaani järgi hormoonraviga alustada. Endokrinoloogi juurde minnes võta ministri käskkiri endaga kaasa. Hormoonravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. Dokumentide uuendamine Juriidiliste sooandmete muutmiseks tuleb pöörduda teist korda komisjoni poole. Kehtiva määruse järgi kaks aastat pärast terviseministri käskkirja väljastamise kuupäeva, kuid see tasub esimesel kohtumisel komisjonis üle küsida. Kui sa ei soovi oma sooandmeid muuta või kui Eestis ei ole sulle sobivat sootähist, siis ei ole põhjust teist korda komisjoni poole pöörduda. Sooandmete muutmiseks tuleb pärast teist komisjoni sealt saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi , mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 100 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele Pikemalt saad lugeda selle kohta siit .

Ühingu keskuses toimuvad üritused, koolitused ja nõustamine. Tule külla! Ankur teenused Keskus Eesti LGBT Ühingu keskus ühendab LGBT+ inimesi ja nende lähedasi ning nende küsimusi, mõtteid, muresid ja soove. Keskus asub Tallinnas, aadressil Kaarli pst 5–1. Kui soovid keskust külastada, siis anna meile teada aadressil info@lgbt.ee ja lepime koos aja kokku!