Otsingu tulemused

Ühingu kodulehe kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid Kasutustingimused ja privaatsuspoliitika Veebilehte haldab MTÜ Eesti LGBT Ühing. Veebilehe all peame silmas kogu veebilehte ja selle sisu, sh kogu materjali, struktuuri ja disaini. Palume veebilehe esmakordsel kasutamisel tutvuda kasutustingimustega ning arvestada, et võime kasutustingimusi ette teatamata muuta. Kasutustingimustes selgitame eelkõige vastutuse välistamist, autoriõigust ja isikuandmete kaitset. Vastutuse välistamine MTÜ Eesti LGBT Ühingu veebileht on loodud selleks, et edastada ajakohast infot ühingu tegevuse ning laiemalt LGBT+ teemade kohta. MTÜ Eesti LGBT Ühing ei võta seoses veebilehel esitatud teabega vastutust ega kohustusi. Kodulehel esitatud teave On üldist laadi ning selle eesmärk ei ole käsitleda mis tahes konkreetse isikuga seotud asjaolusid. Ei pruugi olla kõikehõlmav, täielik, täpne ega ajakohastatud. On mõnikord linkide abil seotud väliste veebisaitidega, mille üle puudub meil kontroll ning mille eest me ei võta mingit vastutust. Ei kujuta endast erialast ega õigusalast nõuannet (palun pöörduge konkreetse nõuande saamiseks alati vastava ala asjatundja poole). Käesoleva veebisaidi sisu on teavitava iseloomuga ja sel ei ole juriidilist jõudu. Seetõttu ei tohiks käesolevale veebisaidile viidata kui ametlikule allikale. Autoriõigus Veebilehe kasutaja nõustub, et veebilehe autoriõigus ja intellektuaalomandi õigused kuuluvad MTÜ-le Eesti LGBT Ühing. Sisu kasutamine Sisu ei tohi ilma meie loata mujal avaldada või kopeerida. Lubatud on vaid isiklik või mitteäriline hariduslik kasutus. Igasuguse sisu reprodutseerimise puhul tervikuna või osaliselt ei või seda muuta ning see peab sisaldama viidet. Me ei luba käesoleva veebisaidi sisu reprodutseerida, taasavaldada või teisiti uuesti välja anda nii, et see on mujal avalikult kättesaadav. Selle asemel tuleb linkida või viidata käesolevale veebilehele. Kõik muud sisu kasutamisviisid, kaasa arvatud kopeerimine, hoiustamine või reprodutseerimine tervikuna või osaliselt muul otstarbel kui isiklikuks kasutuseks või mitteärilisel harival otstarbel on ilma meie loata keelatud. Teiste kasutusviiside või küsimuste korral palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee Linkimine Veebilehele linkimiseks ei ole vaja luba küsida tingimusel, et te ei kasuta loata MTÜ Eesti LGBT Ühing logo või muid visuaalseid materjale ega viita sellele, et teie veebileht on MTÜ Eesti LGBT Ühing poolt heaks kiidetud või sellega seotud. Tagasiside Tervitame tagasisidet, mis aitab meil veebilehte paremaks muuta. Vajadusel kirjutage palun allpool asuvale meiliaadressile. Palun arvestage, et me ei pruugi jõuda vastata kõigile tagasisidekirjadele ning et jätame endale õiguse mitte vastata. Koduleht ja küpsised Veebileht saadab väikseid faile (“küpsiseid”) teie arvutitele ja mobiilseadmetele, mida on vaja veebilehe toimimiseks ja et koguda anonüümset veebianalüüsi. Kasutame neid järgnevalt: Kasutame küpsiseid, mida on vaja, et veebileht toimiks korralikult ja et muuta kasutajate kogemus paremaks. Kogume ja analüüsime anonüümset veebistatistikat selle kohta, kuidas kasutajad veebilehel sirvivad. Teeme seda kasutades erinevat tarkvara, millel on eraelu puutumatust tagavad seaded. Veebianalüüs aitab meil mõista oma kasutajate vajadusi, teha parendusi ja arendada veebilehte edasi. Kuna käesoleva veebilehe eesmärk on arendada inimõigusi, mille hulka käib privaatsuse ja isikuandmete kaitse, ei kogu ega salvesta me informatsiooni, mida võib kasutada teie identifitseerimiseks või leidmiseks või mis võiksid teisiti teie privaatsust mõjutada. Lisaks ei luba me kolmandate osapoolte teenustel või tarkvaral seda teha meie veebisaidi kaudu. Palun pidage silmas seda, et väliseid linke avades kehtivad nende veebilehtede kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid. Annetamine Eesti LGBT Ühing on isikuandmete vastutav töötleja ning edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Annetamise käigus näeme annetajate nimesid ja meiliaadresse, mida me ei avalikusta, kui annetaja ei soovi ise teisiti. Kogume infot, mida meile annavad võimalikud ja praegused annetajad. Need võivad sisaldada kontaktinfot, annetuse summat, annetuse ajaloo andmeid ja muid sarnaseid andmeid. Annetamisel kogutud isikuandmeid (nime ja meiliaadressi) võime kasutada, et teiega ühendust võtta ning edastada andmed tulumaksusoodustuse arvesse võtmiseks Maksu- ja Tolliametile. Sisestades oma meiliaadressi, olete andnud nõusoleku saada teavitusi annetuste kasutamisest või mõnikord tervituse saamiseks. Hoiame alles ja töötleme annetustega seotud isikuandmeid ka raamatupidamislike ja maksukohustuste täitmiseks kuni kohustuse lõppemiseni ning annetajate statistika analüüsimiseks. Kontakt Küsimuste korral palun võtke ühendust info(at)lgbt.ee. Isikuandmete töötlemine Eesti LGBT Ühing (Ühing) kogub ja töötleb isikuandmeid vastavalt alltoodud põhimõtetele. Ühing lähtub isikuandmete kasutamisel põhimõttest, et igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele ja õigus otsustada selle üle, kuidas tema isikuandmeid kasutatakse. Ühingu töötajad koolituvad regulaarselt isikuandmete kaitse valdkonnas. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Ühing kogub ja töötleb ainult sellises mahus isikuandmeid, mis on vajalik Ühingu töö eesmärkide saavutamiseks Ühingule edastatud isikuandmeid kasutatakse vaid selleks eesmärgiks, milleks need on edastatud. Ühing kustutab või anonümiseerib isikuandmed, mille töötlemine ei ole enam eesmärgipärane Ühing ei müü ega rendi isikuandmeid Ühing ei luba isikuandmetele ligi pääseda ega väljasta neid riigile ega teistele isikutele, välja arvatud juhul kui selleks on selge seaduslik alus või andmesubjekti nõusolek ning see on kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormidega Ühing võimaldab isikul tutvuda tema isikuandmetega, neid parandada või blokeerida, kui andmed on ebaõiged või ebatäielikud. Milliseid andmeid kogume ja töötleme Ühingus on sisereeglid, kes millisele infole ligi pääseb. Üldaadressile saadetud e-kirjad ja tavaposti teel saadetud teabe vaatab üle üks vastutav töötleja, kes edastab selle eesmärgipäraselt teisele/teistele töötajatele. Täpsema ülevaate andmete kogumisest ja töötlemisest leiad siit . Uudiskiri ja sotsiaalmeedia Uudiskirjade liikmelisus ja lugemise info on konfidentsiaalne ja piiratud ligipääsuga. Ühing kasutab uudiskirjade saatmise ja haldamise teenust Smaily vastavalt selle ettevõtte privaatsustingimustele. Eesmärkide saavutamiseks kasutab ühing sotsiaalmeedia teenusepakkujaid Facebook, Instagram, millest ei ekspordita infot. Andmesubjekti õigused Kui teil on märkusi, küsimusi või mis tahes kahtlusi või kaebusi seoses teie isikuandmete kogumise ja kasutamisega; või soovite tutvuda oma isikuandmetega või neid parandada, kustutada, nende kasutamist peatada, siis võtke palun ühendust vastutava andmetöötlejaga, kelle kontaktandmed leiate altpoolt. Andmesubjekt võib oma õiguste kaitseks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Vastutav andmetöötleja: Eesti LGBT Ühing Kaarli pst 5-1, Tallinn info(at)lgbt.ee

What do the people of Estonia believe about LGBT+ people? Why is it so difficult to get others to understand that LGBT+ people want a safe and happy life in Estonia? Why is it so easy to scare people with LGBT+ issues and to use them as political tools? We will study the beliefs in our society and create messages that discredit lies and unite our people. The power of words : effective messages for human rights What do the people of Estonia believe about LGBT+ people? Why is it so difficult to get others to understand that LGBT+ people want a safe and happy life in Estonia? Why is it so easy to scare people with LGBT+ issues and to use them as political tools? We will study the beliefs in our society and create messages that discredit lies and unite our people. Main project page in Estonian Research We will research the beliefs in Estonia about LGBT+ topics and people to understand how our messages are being received. Toolkit We will publish the results of the study and add a set of practical recommendations for effective communication on LGBT+ topics in Estonia. Collaboration We will share the results of the study and the toolkit with our partners and train activists so we can create the change together. Project partner This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations.. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Ühingu missioon, visioon, väärtused, tegevusvaldkonnad ja teenused Ühingu info ankur Ühingust Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ning muu seksuaal- ja sooidentiteedi ja eneseväljendusega) inimeste heaks töötav mittetulundusühing. Eesti LGBT Ühingu missioon on mõjutada strateegilise huvikaitsetööga poliitikaid ja seadusandlust, et riik tagaks LGBT+ inimestele võrdsed võimalused. Eesti LGBT Ühingu visioon on õiglane ja turvaline Eesti riik LGBT+ inimestele. Lähtume oma töös Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest ning järgime läbipaistva huvikaitse head tava . Meie väärtused Vastutustundlikkus. Austame ennast, teisi ja meid ümbritsevat keskkonda ning arvestame meie töötajate vajaduste ja heaoluga. Usaldusväärsus. Oleme oma töös läbipaistvad ja professionaalsed. Avatus. Oleme avatud muutustele, arengutele ja inimestele. Proaktiivsus. Algatame ise arutelusid ja tegusid meile olulistel teemadel. Solidaarsus. Toetame sõpru ja partnereid erinevates valdkondades, sest teame, kui oluline on tunda tuge. Koostöö. Teeme strateegilist koostööd eri organisatsioonidega, et koos ühiseid eesmärke saavutada.

Mida usub Eesti rahvas LGBT+ inimeste kohta? Miks on nii keeruline panna teisi mõistma, et LGBT+ inimesed tahavad Eestis õnnelikult ja turvaliselt elada? Miks on nii lihtne hirmutada rahvast LGBT+ teemadega ja kasutada neid poliitilise vahendina? Uurime uskumusi ja loome sõnumid, mis kummutavad valesid ja ühendavad inimesi. Sõnas on jõud: mõjusad sõnumid inimõiguste edendamiseks Mida usub Eesti rahvas LGBT+ inimeste kohta? Miks on nii keeruline panna teisi mõistma, et LGBT+ inimesed tahavad Eestis õnnelikult ja turvaliselt elada? Miks on nii lihtne hirmutada rahvast LGBT+ teemadega ja kasutada neid poliitilise vahendina? Uurime uskumusi ja õpime keerulisi vestlusi pidama. Project description in English Uuring Uurime, millised uskumused levivad Eesti inimeste seas LGBT+ teemade ja inimeste kohta, et mõista, kuidas meie sõnumeid vastu võetakse. Tööriist Tutvustame uuringu tulemusi ja lisame neile praktilised soovitused, kuidas Eestis mõjusalt LGBT+ teemadest rääkida. Koostöö Jagame uuringu tulemusi ja praktilist tööriista valdkonna partneritega ning koolitame aktiviste, et koos muutust luua. Projektipartner Uudised Uuring ja minikoolitus: Kes on tugeva seisukohata inimesed ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida Kas tahad teada, milline on “keskmine eestlane” ja kuidas temaga LGBT teemadel rääkida? Oled oodatud kohtumisele 20. oktoobril, kus Eesti LGBT Ühingu kommunikatsiooni-juht Kristiina Raud räägib värskest uuringust, mis vastab just sellele küsimusele. Loe edasi Kuidas keskmise eestlasega LGBT+ teemadel rääkida? Kes on tugeva seisukohata inimesed ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida? Nendele küsimustele vastab meie uuringu põhjal ilmunud aruanne, mille huvilised leiavad nüüd meie kodulehelt. Loe edasi Как говорить со средним эстонцем на темы ЛГБТ+? Кто такие люди без твердой позиции и как с ними разговаривать на темы ЛГБТ? Ответы на эти вопросы найдете в отчете, опубликованном на основе нашего исследования, который желающие могут найти на нашем сайте. Читать Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Üheskoos rohelise, tugeva ja kaasava Euroopa eest!

Here you will find the main information about coming to Estonia if you are fleeing the war in Ukraine. Most of it is general, some LGBT+ specific. If you are an LGBT+ refugee from Ukraine and need any other help, please contact us at info@lgbt.ee in English, Russian, or Estonian. Help for LGBT+ refugees from Ukraine Here you will find the main information about coming to Estonia if you are fleeing the war in Ukraine. Most of it is general, some LGBT+ specific. If you are an LGBT+ refugee from Ukraine and need any other help, please contact us at info@lgbt.ee in English, Russian, or Estonian. The information on this page will be updated as necessary. ІНФОРМАЦІЯ УКРАЇНСЬКОЮ ИНФОРМАЦИЯ НА РУССКОМ ENTERING ESTONIA People who have left Ukraine after 24 February All Ukrainian citizens can come to Estonia without a visa, a biometric passport or a travel document. It is possible to apply for international protection at the Police and Border Guard Board. This protection will give you a one-year residence permit with social security (health insurance, subsistence allowance, first rent allowance). You can start working in Estonia as soon as you submit the application. You receive international protection at the moment of submitting the application. Information and booking: www.politsei.ee/en . Refugees from Ukraine can live in accommodation centers provided by the state or with thier relatives and friends in Estonia. The state accommodation also provides meals. People who were in Estonia before 24 February Citizens of Ukraine can continue their stay in Estonia and also work with a work permit. They can apply for regular international protection, but this process can take up to six months and it is not allowed to work during this time. More information on www.kriis.ee/en . ENTERING ESTONIA WITH A PET Currently it is possible to come to Estonia from Ukraine with a pet even if they do not fill the necessary requirements for travel (microchip/tattoo, rabies vaccination, documents). In that case you will need to fill out a form and send it to the Agriculture and Food Board and the Tax and Customs Board. The form and contacts are here only in Estonian, but you can ask for help at the Estonian border crossing point. TRANSPORT TO ESTONIA The Estonian Refugee Council is coordinating buses that bring Ukrainian people to Estonia from the Poland-Ukraine border. madle@pagulasabi.ee +372 57835266 The latest updates on the locations and the leaving times of the buses can be found on the Facebook page of the Refugee Council where they post in Estonian, Russian, and English. LEGAL AID The Estonian Human Rights Center offer free legal aid to asylum applicants and those who have received international protection as well as refugees and their loved ones who are in Estonia. The center is also experienced in advising and representing LGBT+ applicants. They can be contacted in English and Russian. info@humanrights.ee +372 644 5148 PSYCHOLOGICAL AID The Estonian LGBT Association offers free preliminary psychological counseling in English, Russian, and Estonian. Our counselor Evelin can offer a safe environment where you can discuss LGBT-specific as well as general issues and topics. We can also help you find an LGBT-friendly psychologist or psychiatrist. evelin@lgbt.ee EVERYDAY NECESSITIES If you need accommodation, food, medicine, clothes, work, or other everyday necessities, contact the Estonian Refugee Council . They will help you with the entire process. +372 5665 9118 anu@pagulasabi.ee Refugee Council information center: Liivalaia 28, Tallinn ; open at 10-17 Tallinn city information and reception center: Niine 2, Tallinn ; open 24/7 OTHER AID If you are coming to Estonia and you need help with finding LGBT-specific services (including hormone therapy), safe housing, community support, or anything else, contact the Estonian LGBT Association at info@lgbt.ee or +372 55515817. We answer the phone in English and Estonian and we can reply to emails in English, Russian, or Estonian. Replying in Russian will take longer as most of our staff don’t speak Russian. THE UKRAINIAN COMMUNITY IN ESTONIA The Congress of Estonian Ukrainians ukr.est.congress@gmail.com +372 5232275 The Ukrainian Cultural Centre +372 5650 2572 labora.tallinn@gmail.com The Association of Ukrainian Organisations in Estonia info@ukraine.ee ukrainaoae@gmail.com +372 55659763 IF YOU ARE AN LGBT+ REFUGEE FROM UKRAINE AND NEED ANY OTHER HELP FROM US, PLEASE WRITE TO INFO@LGBT.EE .

Eesti LGBT Ühingu näitus "See on fucked" toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Rändav näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Telli näitus oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Näitus "See on fucked " Näitus "See on fucked " toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Lisaks lugude lugemisele saab neid ka kuulata nii näitusel kui ka samateemalise kampaania lehel turvalinekool.ee . Näitus on valminud koostöös agentuuriga Optimist. Lisaks panustasid sellesse originaalteostega kunstnikud Karl Joonas Alamaa ja Vira Takinada. See näitus on loodud rändama. Telli see oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Koolidele saame lisaks saata ka eri ainete õpetajate koostatud ja näitust täiendavad tunnikavad, et õpilastega sisukat arutelu pidada. Näituse suurust saab muuta vastavalt vajadusele. Huvi korral kirjuta info@lgbt.ee .

Pakume koolitust "LGBT: kes, miks ja milleks seda mõista" psühholoogidele, psühhiaatritele ja valdkonna tudengitele. Telli koolitus oma kollektiivile või kursusele! Koolitus vaimse tervise spetsialistidele Pakume koolitust psühholoogidele, psühhiaatritele ja valdkonna tudengitele. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista EESMÄRK Koolitus annab vaimse tervise spetsialistidele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ inimesi. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● töö LGBT+ inimestega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee .

Ühing pakub tasuta juriidilist, psühholoogilist ja kogemuspõhist nõustamist. Lisaks kohtuvad ühingu juures erinevad tugigrupid. Võta meiega ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Tasuta esmatasandi juriidiline nõustamine Jurist ja huvikaitseekspert Aili Kala (aili(at)lgbt.ee) aitab järgmiste teemadega: seadustest tulenevad õigused ja võimalused kooselulepingu sõlmimine lapsendamine sootunnustamise juriidilised toimingud abi taotluste ja pöördumiste koostamisel suunamine sobiva ameti, nt võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole poliitikakujundajatega suhtlemine Tasuta esmatasandi psühholoogiline nõustamine Psühholoogiline nõustaja Evelin Kala (evelin(at)lgbt.ee) aitab taoliste teemadega: seksuaalne identiteet sooidentiteet soorollid endas selgusele jõudmine kapist välja tulemine suhted lähedastega suhted kooli- või töökeskkonnas Tasuta kogemusnõustamine Kogemusnõustajad kuulavad ja jagavad enda kogemusi vastavalt oma identiteedile. Vahel võib just sellist abi vaja olla, sest näiteks psühholoog ei pruugi su teekonda lõpuni mõista. Kogemusnõustajate tutvustused leiad kontaktide lehelt . Kui ühegi nõustaja kirjeldus sind ei kõneta, kirjuta meile info(at)lgbt.ee ning aitame sulle leida sobiva inimese. Tugigrupid Eesti LGBT Ühingu juures kohtuvad erinevad tugigrupid. Nende kohtumiste kohta saad infot meie Facebooki lehelt või kirjutades info@lgbt.ee. Transsooliste inimeste grupp . Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Õhtu on broneeritud transsoolisusega seotud küsimuste ja vastustega inimestele. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Paul ja Mel, kes on ka "Lilla agenda" taskuhäälingu juhid. Transsooliste inimeste vanemad . Grupp vanematele, kelle laps on transsooline inimene. Trans inimese teekond mõjutab ka tema perekonda, mistõttu on oluline, et inimene oskaks toetajana ka ennast hoida. Geikristlaste Kogu . Geikristlaste Kogu on LGBT+ kristlasi liitev kiriklikult ja poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik ühendus. Kohtumistele on teretulnud kõik sõbralikud inimesed, sõltumata usulisest kuuluvusest või seksuaalsest orientatsioonist. Ülevaate Geikristlaste Kogu tegemistest leiad nende kodulehelt ja Facebookist . Samast soost vanematega pered . Facebooki grupp peredele, et jagada omavahel avatult suheldes rõõme ja muresid ning esitada küsimusi. Gruppi on teretulnud nii lastega pered kui ka need, kel lasteplaanid alles ees.

Siit leiad infot, kuidas oma töös märgata ja toetada LGBt+ inimesi ja nende lähedasi. Spetsialist Leht kasvab ja areneb – tulekul on veelgi väärtuslikum sisu! Siit lehelt leiad juba praegu mitmeid kasulikke materjale ja infot LGBT+ teemade kohta. Aga see on alles algus! Töötame parasjagu uue ja põhjalikuma sisulehe kallal, mis on mõeldud just spetsialistidele – õpetajatele, noorsootöötajatele, vaimse tervise spetsialistidele, meditsiinitöötajatele ning teistele, kes puutuvad oma töös kokku LGBT+ inimeste ja nende lähedastega. Kevadeks valmib praktiline ja usaldusväärne keskkond, kust leiad töövahendeid, soovitusi ja teadmisi, mis aitavad sul paremini märgata, mõista ja toetada LGBT+ inimesi igapäevatöös. Spetsialistide toetamine Ühing pakub spetsialistidele mitmekülgset tuge LGBT+ inimeste vajaduste mõistmiseks ning neile turvalisema ja ligipääsetava keskkonna loomiseks. Meie teenused hõlmavad nõustamist, koolitusi, praktilisi teadmisi ja erinevate valdkondade materjale. Meie töö tugineb pikaajalisele kogemusele, teadusele, rahvusvahelistele parimatele praktikatele ja kogukonna sisenditele. Meie tugi aitab spetsialistidel pakkuda kvaliteetseid ja tõeliselt asjakohaseid teenuseid, edendades seeläbi võrdsust ja kaasatust igal tasandil. LGBT+ teemad võivad hõlmata keerulisi ja spetsiifilisi olukordi, millele spetsialistid ei pruugi alati osata mõelda. Näiteks: • Tugi transsoolisele lapsele. Milliseid praktilisi samme astuda, et toetada last koolis, tervishoius või igapäevaelus? Kuidas arvestada lapse identiteediga tema arenguprotsessis? • Perevägivalla dünaamika LGBT+ peredes. Kuidas mõista ja käsitleda vägivalla mustreid, mis võivad erineda heteronormatiivsetest peredest? Milliseid ressursse sellistes olukordades pakkuda? • Mikroagressioonid ja nähtamatud barjäärid. Kuidas ära tunda ja vältida väikesi, kuid kahjulikke käitumismustreid, mis võivad kahjustada LGBT+ inimeste enesekindlust ja heaolu? • Tervishoiuteenused transsoolistele patsientidele. Kuidas arvestada transsoolise patsiendi vajadustega visiidil? Millised küsimused võivad tunduda invasiivsed või ebavajalikud? Saame rääkida küsimustest ja muredest anonüümselt, nii ei pea kartma, et meiega arutades rikute konfidentsiaalsust. Võta meiega julgesti ühendust.(https://www.lgbt.ee/kontakt) Koolitused spetsialistidele Ühingult on võimalik tellida koolitusi, mis aitavad eri valdkondade spetsialistidel paremini mõista LGBT+ inimeste olukorda, küsimusi ja võimalikke probleeme. Koolitused toetuvad nüüdisaegsele õpikäsitusele, kus vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal mõista LGBT+ teemat, kinnistada infot ning siduda uued teadmised ja oskused igapäevatööga. Ühing on koolitanud lastekaitsetöötajaid, noorsootöötajaid, õpetajaid ja teisi koolitöötajaid, vaimse tervise spetsialiste, meditsiinitöötajaid ning tööandjaid. Koolituse täpse sisu, pikkuse ja tasu saame iga soovijaga eraldi kokku leppida. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee.(mailto:info@lgbt.ee) Märgis "Kõik on teretulnud" “Kõik on teretulnud” on Eesti LGBT Ühingu loodud märgis, millega kohad ja teenusepakkujad saavad teha ennast nähtavaks LGBT+ inimestele. Tegemist on hea tahte avaldusega, millega väljendatakse: • valmisolekut kohelda LGBT+ inimesi astusega ja lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest;(https://www.volinik.ee/vordne-kohtlemine.html) • püüdlust luua turvalist ning ligipääsetavat kohta ja teenust LGBT+ inimestele. Kui soovid märgist kasutada veebis, siis saad selle siit lehelt alla laadida. Kui soovid kleebist, siis kirjuta meile aadressil info@lgbt.ee. Pakume märgist tasuta, kuid soovime, et nende kasutus oleks mõtestatud. Et inimesed, kes need enda ruumidele, veebi, asjadele vm panevad, oleksid tegelikult valmis selleks, et LGBT+ inimesed nende poole pöörduvad. Siis on märgis leidnud õige koha ja töötab nii nagu vaja. Meie omalt poolt saame pakkuda koolitusi ning tuge, kui on vaja arutada üles tulnud teemasid ja probleeme. Saame rääkida küsimustest ja muredest anonüümselt, nii ei pea kartma, et meiega arutades rikute konfidentsiaalsust. Võta meiega julgesti ühendust.(https://www.lgbt.ee/kontakt) Märgise autoriõigused kuuluvad Eesti LGBT Ühingule. Tasuta nõustamised LGBT+ inimestele ja nende lähedastele Tasuta esmatasandi juriidiline nõustamine Ühingu jurist ja huvikaitsejuht Aili Kala (aili(at)lgbt.ee) aitab sind järgmiste teemadega: • seadustest tulenevad õigused ja võimalused; • kooselu ja abielu sõlmimine; • lapsendamine; • sootunnustamise juriidilised toimingud; • abi taotluste ja pöördumiste koostamisel; • suunamine sobiva ameti, nt võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole; • suhtlemine poliitikakujundajatega. Tasuta esmatasandi psühholoogiline nõustamine Ühingu psühholoogiline nõustaja Evelin Kala (evelin(at)lgbt.ee) aitab sind taoliste teemadega: • seksuaalne orientatsioon; • sooline eneseväljendus; • sooidentiteet; • soorollid; • identiteediotsingud; • kapist välja tulemine; • suhted lähedastega, sh vanemad, partner; • lähisuhtevägivald; • vaimne tervis; • suhted kooli- või töökeskkonnas. Tasuta kogemusnõustamine Ühingu kogemusnõustajad pakuvad tuge, jagades oma kogemusi ja kuulates sinu lugu. Nõustamine põhineb isiklikul kogemusel ja aitab luua turvalise keskkonna, kus saad rääkida inimesega, kes mõistab sinu teekonda. Selline nõustamisviis täiendab professionaalset tuge, pakkudes unikaalset perspektiivi ja kogukonna mõistmist. Olgu tegemist nt soolise ülemineku, LGBT+ lapse toetamise, vaimse tervise, kunstliku viljastamise või pere loomise teemadega – meie kogemusnõustajad on olemas, et jagada teadmisi ja pakkuda tuge, mida vajad. Kogemusnõustajate tutvustused leiad kontaktide lehelt. Kui ühegi nõustaja kirjeldus sind ei kõneta, kirjuta meile info(at)lgbt.ee ja me aitame sulle leida sobiva inimese. Tasuta tugigrupid LGBT+ inimestele ja nende lähedastele Ühingu juures kohtuvad erinevad tugigrupid. Nende kohtumiste kohta saad infot meie Facebooki lehelt või kirjutades info@lgbt.ee. • Transsooliste inimeste grupp. Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Eesti Transinimeste Ühingu vabatahtlikud. • 25+ transsooliste inimeste grupp. Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Oodatud on transsoolised inimesed alates vanusest 25. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Eesti Transinimeste Ühingu vabatahtlikud. • Transsooliste inimeste vanemad. Grupp vanematele, kelle laps on transsooline inimene. Trans inimese teekond mõjutab ka tema perekonda, mistõttu on oluline, et inimene oskaks toetajana ka ennast hoida. Gruppi veab ühingu koostöö koordinaator Eeva Koplimets. • Samast soost vanematega pered. Facebooki grupp peredele, et jagada omavahel avatult rõõme ja muresid ning esitada küsimusi. Gruppi on teretulnud nii lastega pered kui ka need, kel lasteplaanid alles ees. LGBT+ sõnastik jm Siit leiad: • LGBT+ sõnastik (https://www.lgbt.ee/sonastik) • Mis on seksuaalne orientatsioon?(https://www.lgbt.ee/seksuaalneorientatsioon) • Mis on transsoolisus?(https://www.lgbt.ee/transsoolisus) • Mis on intersoolisus?(https://www.lgbt.ee/intersoolisus) Materjalid vaimse tervise spetsialistidele Materjalid leiad siit: • E-kursus (https://digiriigiakadeemia.ee/enrol/index.php?id=35)„Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. • Infoleht (https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_18549805dbec4483b296c2d1f96a6ade.pdf)vaimse tervise spetsialistidele LGBT+ noortega töötamisel. Materjalid õpetajatele jt koolitöötajatele Materjalid leiad siit: • Koolitöötaja võimalused (https://www.lgbt.ee/post/koolitootaja-voimalused-lgbt-noorte-vaimse-ja-fuusilise-turvalisuse-tagamiseks)LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. • Miks ja kuidas (https://www.lgbt.ee/post/miks-ja-kuidas-lgbt-teemadest-tunnis-raakida)LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. • Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring (https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_7a096b2e01084f81b16fb72914cf3380.pdf)2018. Materjalid lastega töötavatele spetsialistidele (laste heaolu spetsialist, sotsiaaltöötaja jne) Materjalid leiad siit: • E-kursus (https://digiriigiakadeemia.ee/enrol/index.php?id=35)„Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. • Infoleht (https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_18549805dbec4483b296c2d1f96a6ade.pdf)vaimse tervise spetsialistidele LGBT+ noortega töötamisel. Sobilik ka teistele lastega töötavatele spetsialistidele. • Infoleht (https://drive.google.com/file/d/1AK4U6RHa4OWx8p383Ik2evEniSL13TAD/view?usp=drive_link)vanemale, kellel on transsooline laps. • Ingliskeelne raamat (https://ctys.org/wp-content/uploads/2022/11/CTYS-FIT-Guide-2020-English-1.pdf)trans lapse vanemale. Families in transition: a resource guide for parents of trans youth. Kuhu LGBT+ laps/pere abi saamiseks suunata - Eesti LGBT Ühing, Eesti Transinimeste Ühing, LGBT+ teadlik spetsialist (kontakte küsi Eesti LGBT Ühingust), Seksuaaltervise Liit, Noorte nõustamiskabinetid, Peaasi.ee, Vaimse tervise keskus Tallinnas. Uuringud ja ülevaated LGBT+ teemadel leiad Eesti LGBT Ühingu uuringute lehelt.(https://www.lgbt.ee/uuringud) Materjalid meditsiinitöötajale Materjalid leiad siit: • Mida peaksin teadma LGBTQI+ inimeste kohta? (https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_9e705cd2e9fe477b831af7c511db6439.pdf)Juhendmaterjal tervishoiutöötajatele. • Trans-tervishoiu põhitõed.(https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_fd39a7483e9d408a8f6298b91f8e2272.pdf) Juhendmaterjal tervishoiutöötajale. • Minu tervis, minu õigused.(https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_a06788330a7b4ab19549553eeccad447.pdf) Taskuteatmik LGBTQI+ inimestele. • Tervishoiutöötajate ja -tudengite hoiakud ja teadlikkus seoses LGBTI inimestega.(https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_330e63afcaad41ba8a5c86948b3a9265.pdf) Uuringu aruanne. • "Mis takistab lgbt+ inimeste tervisevõrdsust"(https://www.youtube.com/watch?v=EdjrMzC6sFU&t=378s) (Eesti Arstide Päevad 2023, 13.04.2023) • Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused (https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_1e498c13e88941c084d8abbce7bdc211.pdf)(sh tervishoiu teema). • LGBTQI võrdsus Eestis – barjäärid ja võimalused (https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_9e34c11111ac474eb9498ec2b2a67c8e.pdf)(sh tervishoiu teema). • „Tervisevõrdsus, LGBTQI+ õigused ja transinimeste tervishoid“(https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_54247ba0b98f4caaa2eb54dae1ce7c18.pdf) projekti poliitikasoovitused.

Siit leiad kasulikku infot erinevate seksuaalsete orientatsioonide kohta. Seksuaalne orientatsioon Inimese seksuaalsus on lai mõiste, mis sisaldab bioloogilisi, erootilisi, füüsilisi, emotsionaalseid, sotsiaalseid ja vaimseid aspekte. See tähendab, et lisaks bioloogilisele paljunemisvõimele hõlmab see kultuurilisi ja sotsiaalseid faktoreid. Inimese seksuaalsus areneb sünnist surmani. Seksuaalsuse üks osa on seksuaalne orientatsioon, mis näitab kas ja millisest soost inimeste suhtes keegi külgetõmmet tunneb, näiteks võib inimene olla hetero-, homo-, bi-, pan- või aseksuaalne. Seksuaalse orientatsiooni üldmõiste alla kuulub sageli nii füüsiline kui ka romantiline külgetõmme, mis ühe inimese puhul võivad, kuid ei pruugi ühtida. Näiteks võib inimene olla biseksuaalne ja homoromantiline, mis tähendab, et ta soovib seksuaalsuhteid nii endaga samast kui ka erinevast soost inimestega, kuid emotsionaalseid ja romantilisi suhteid soovib luua vaid endaga samast soost inimestega. Kuidas tulla kapist välja Sellest alapeatükist leiad info, kas ja kuidas kapist välja tulla ning mida sellisel juhul arvesse võtta. Kui otsustad kapist välja tulla, siis: • Kinnita oma lähedastele, et armastad neid ja nad on sulle tähtsad. • Jaga lähedastele infomaterjale, mis aitavad neil end teemaga kurssi viia, või suuna nad Eesti LGBT Ühingu spetsialistide juurde. • Anna lähedastele aega harjuda oma seksuaalidentiteediga. • Otsi tuge sõpradelt, lähedastelt ning Eesti LGBT Ühingu nõustajatelt ja tugigruppidest. • Kinnita oma lähedastele, et oled just niimoodi kõige õnnelikum. Mõtle hoolikalt järele, kas kapist välja tulla, kui: • Lähedased väljendavad end tihti homofoobselt. • Lähedased on ilmutanud vaenulikkust sinu võimaliku seksuaalidentiteedi suhtes. • Sa sõltud majanduslikult oma lähedastest. • Sul puudub turvaline koht, kuhu minna, kui sind kodust välja visatakse. • Su lähedaste negatiivne reaktsioon mõjub Sulle raskelt. • Sa vähegi kõhkled, kas ikka tasub kapist välja tulla. Allikas: Michael C. LaSala,(http://www.comingoutcominghome.com/) Ph.D., LCSW Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin (javascript:void(0))ja võta julgelt ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin (javascript:void(0))ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid lähedasele Kui lähedane tuleb sulle kapist välja: • Tunnusta lähedast usalduse eest. Seksuaalses sättumuses selgusele jõudmine ei ole kerge. On üsna tõenäoline, et su lähedasel pole lihtne sinuga sellest rääkida ning see nõuab temaltki eneseületust. Ta võib karta hukkamõistu, lähedastest ilmajäämist jms. Samas võib ta väga soovida seda sinuga jagada. Sinu toetus ja suhtumine tema valikutesse on talle tähtis ning võib teda mõjutada kogu elu. Ära tõrju, süüdista ega ründa teda, pigem hinda, et ta sind nii palju usaldab. • Varu aega harjumiseks. Lähedase soov, et sa tema seksuaalset sättumust aktsepteerid, võib mõjuda sulle agressiivselt. Meenuta siis tallegi, et see uudis on sulle ehk ootamatu ning et temal on olnud sinuga võrreldes rohkem aega oma seksuaalsust mõista ja sellega sõbraks saada. Palu tal mõista, et ka sina vajad harjumiseks aega. • Ära ole lähedase peale solvunud. Kui lähedane on otsustanud sulle kapist välja tulla, on see tema jaoks väga suur samm. Paradoksaalsel kombel võid sina olla viimane, kes sellest teada saab. Ära pane seda talle pahaks. Lähedane võib karta teha sulle haiget ega julge sageli just seetõttu sulle oma sättumusest rääkida. • Lähedane on sama inimene, kes ta on alati olnud. Paljudele tuleb uudis lähedase teistsugusest soo- või seksuaalidentiteedist šokina. Sulle võib tunduda, et korraga on ta võõras inimene, kellel on oma salaelu. Ära unusta, et seksuaalsus on vaid üks komponent inimese elus. Su lähedane on ikka see, kes ta alati on olnud. • Sa ei ole last kasvatades midagi valesti teinud. Lapsevanemana võib sul tekkida küsimus, mida sa oled valesti teinud, et su laps on teistsuguse seksuaalse identiteediga. Sa ei ole midagi valesti teinud. Vanema inimese eeskuju, olgu selleks ema, isa, õe või venna oma, ei saa muuta last geiks või lesbiks. • Mida öelda sugulastele ja tuttavatele? Kõik oleneb konkreetsest olukorrast. Esmajoones tasub teemaga iseendas rahu teha – kui juba ise olukorda normaalselt suhtud, siis polegi vaja teistele mingeid erilisi avaldusi teha. Kui aga ilmutatakse huvi ja uuritakse, võib rahulikult rääkida, milline on olukord, arvestades sealjuures küsija vastuvõtu- ja vastutusvõimega. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin (javascript:void(0))ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: 1. OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. 2. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. 3. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. 4. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. 5. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: • Koolitöötaja võimalused (https://www.lgbt.ee/post/koolitootaja-voimalused-lgbt-noorte-vaimse-ja-fuusilise-turvalisuse-tagamiseks)LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. • Miks ja kuidas (https://www.lgbt.ee/post/miks-ja-kuidas-lgbt-teemadest-tunnis-raakida)LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. • Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring (https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_7a096b2e01084f81b16fb72914cf3380.pdf)2018. • Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide.(https://www.oacas.org/wp-content/uploads/2018/08/LGBT2SQ-Resource-Guide-LGBT2SQ-for-Youth-in-CW-English-Aug20.18.pdf) • E-kursus (https://digiriigiakadeemia.ee/enrol/index.php?id=35)„Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. • Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele.(https://www.praxis.ee/tood/health/) Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Eesti seadused, mis reguleerivad LGB+ inimeste võimalusi Kooseluseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/KooS) Kooseluseadus võimaldab kahel täisealisel inimesel notari juures oma kooselu õiguslikult reguleerida. Registreeritud kooselu annab samast soost paaridele riigipoolse kaitse ja tunnustamise. Seadus annab ka võimaluse lapsendada oma registreeritud elukaaslase laps. Kooselu registreerimisest loe lähemalt alapeatükist "Kooselu registreerimine"(https://www.lgbt.ee/kooselu-registreerimine). Perekonnaseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603)ja Kooseluseadus(https://www.riigiteataja.ee/akt/KooS) Vastavalt perekonnaseaduse ja kooseluseaduse sätetele on kooselu registreerinud isikul võimalik lapsendada registreeritud elukaasalse laps. Nö peresisene lapsendamine toimub samadel alustel, mille alusel toimub lapsendamine abielus olevate isikute poolt. Lapsendamise protsessist loe lähemalt alapeatükist “Peresisene lapsendamine”(https://www.lgbt.ee/peresisene-lapsendamine). Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13096445?leiaKehtiv) Võrdse kohtlemise seadus keelab isikute diskrimineerimise seksuaalse sättumuse tõttu: töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel; kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel. Isikul on õigus pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. LGBT+ inimeste võimalused ja olukord Euroopas Kooseluseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/KooS)vastuvõtmisest saati on LGBT+ inimeste olukord püsinud Eestis enamvähem muutumatuna. Kooseluseaduse vastuvõtmata rakendusaktid põhjustavad palju õigussegadust, millest osasid lahendatakse kohtukaasustena ning ülejäänud probleemid ootavad lahendust parlamendist. Kooseluseaduse rakendumine on aga andnud esmakordselt Eesti samast soost paaridele võimaluse peresiseseks lapsendamiseks. Loe lähemalt ka väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki "LGBT inimeste olukord"(https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2016-2017/lgbt-inimeste-olukord/). 2018. aasta seisuga on Euroopa riikides, mis seni juhtisid LGBT+ inimeste olukorra tabelit, areng seiskunud. Üha vähemates riikides muutub LGBT+ inimeste olukord paremaks ning seetõttu võib täheldada inimõiguste valdkonnas tugevat tagasilööki. Olukorraga Euroopas tutvu lähemalt ILGA Europe'i(https://rainbow-europe.org/) LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt. Institutsioonide seisukohad LGBT+ inimeste küsimustes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 s(https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv)ätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Euroopa Liidu direktiiv 2004/38/EÜs(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32004L0038&from=ET)eisukoht on, et Euroopa Liidu õigus kohustab liikmesriike kohtlema EL õiguse kohaldamisel samasoolisi paare vastassooliste paaridega võrdselt. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (art 21) (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET)järgi on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas soo [...] või seksuaalse sättumuse tõttu.

Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid ja läbida meditsiinilisi toiminguid. Loe õigustest ja võimalustest! Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi). Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 1999. aastal vastu võetud määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Neis õigusaktides kasutatakse aegunud termineid „soovahetus“, „soo muutmine“ ja „transseksuaalsus“. Trans-inimeste väärikust austavad terminid on soo tunnustamine, sooline üleminek, transsoolisus ja trans-identiteet. Eestis kehtivate õigusaktide järgi otsustab soo tunnustamise ja soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste üle Sotsiaalministeeriumi all tegutsev arstlik ekspertiisikomisjon (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta ei juriidilisi sooandmeid ega alustada hormoonravi. Hormoonraviks annab komisjon loa pärast esimest kohtumist, kuid sooandmete muutmiseks tuleb komisjoniga kohtuda ka teist korda ja seda määruse kohaselt kahe aasta möödumisel pärast esimest kohtumist. Kui sa soovid oma sooandmeid muuta, siis anna sellest komisjoni liikmetele juba esimesel kohtumisel teada, ning küsi kohe, millal on sul võimalik nendega teist korda kohtuda. On võimalik, et saad kohtuda komisjoniga ka varem. 1999. aastal vastu võetud määrus on tänaseks aegunud, kuid uut valdkonda reguleerivat määrust ei ole vastu võetud. Seetõttu ei vasta tänane soo tunnustamise ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise praktika enam määruses kirjutatule. Näiteks ei ole geneetilised uuringud enam nõutud. 2022. aasta veebruaris tööd alustanud komisjoni koosseis on kinnitanud, et kromosomaalse soo määramine geneetiku poolt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, kohustuslikud geneetilised uuringud on ebaeetilised ning sellest nõudest on loobutud. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine “. Kuidas alustada Hormoonraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud: Võta ühendust Sotsiaalministeeriumiga, et anda teada oma soovist kohtuda komisjoniga. Selleks saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@sm.ee . Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt. Avalduses peaks olema kirjas: sinu juriidiline nimi, sinu isikukood, sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel, kas tegemist on esimese või teise komisjoniga ja pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonravi või soov muuta oma sooandmeid). Komisjoniga kohtumine Komisjoni kohtumised toimuvad üldreeglina üks kord kuus. See on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). Kuigi komisjoni moodustamise käskkirja järgi ei tohi komisjoniga kohtumise ooteaeg ületada kolme kuud, on hetkel järjekord komisjoni juurde mitu aastat. Kui järg jõuab sinu kätte, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonravilt, kui sa seda soovid) ootad. Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiiline, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu digilukku, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, identiteet on püsiv olnud vähemalt kaks aastat. Hormoonravi Kui soovid alustada hormoonraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee ). Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. Komisjonga kohtumise järgselt saad 1–1,5 kuu pärast postiga või meili teel terviseministri käskkirja, mis annab sulle loa pääseda ligi üleminekuga seotud meditsiiniteenustele. Kui sa hormoonravi ei soovi, siis sa ei pea ega saa esimese komisjoni järgselt midagi teha. Kui sa soovid hormoonravi, saad uuesti endokrinoloogi juurde minna ning varem määratud raviplaani järgi hormoonraviga alustada. Endokrinoloogi juurde minnes võta ministri käskkiri endaga kaasa. Hormoonravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. Dokumentide uuendamine Juriidiliste sooandmete muutmiseks tuleb pöörduda teist korda komisjoni poole. Kehtiva määruse järgi kaks aastat pärast terviseministri käskkirja väljastamise kuupäeva, kuid see tasub esimesel kohtumisel komisjonis üle küsida. Kui sa ei soovi oma sooandmeid muuta või kui Eestis ei ole sulle sobivat sootähist, siis ei ole põhjust teist korda komisjoni poole pöörduda. Sooandmete muutmiseks tuleb pärast teist komisjoni sealt saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi , mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 100 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele Pikemalt saad lugeda selle kohta siit .

Erinevate seksuaalsete identiteetide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Siit leiad palju soo ja seksuaalsusega seotud mõisteid koos seletustega. LGBT+ sõnastik Sõnastik Erinevate seksuaalsete orientatsioonide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Alloromantiline inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet. Alloromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Alloseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet. Alloseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Aromantiline inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne ning soovida füüsilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne vms. Aseksuaalsus ei tähenda tingimata libiido puudumist, näiteks võib aseksuaalne inimene masturbeerida. Aseksuaalsus erineb teadlikult seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on motiveeritud inimese isiklikest tõekspidamistest. Asooline inimene Inimene, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Binaarne ja mittebinaarne soosüsteem Binaarne soosüsteem jagab inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. See jagunemine tuleneb bioloogilisest soost, mis määratakse sünnil lähtuvalt genitaalidest. Kuigi kaasaegses Lääne kultuuris vaadeldakse sugu binaarselt, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja on eksisteerinud eri kultuurides üle maailma. Mittebinaarne soosüsteem on paljudes kultuurides tänagi veel elujõuline, näiteks põlisameeriklastel, hindudel jm. Bioloogiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest. Selle alusel jagatakse meid meesteks ja naisteks, mis on lihtsustatud käsitlus mitmes mõttes, sh ei ole nt kromosoomide, hormoonide ja anatoomia piirid alati selged. Bioloogiline sugu koosneb anatoomiast (rinnad, tupp, peenis jne), füsioloogiast (hormoonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaalsükkel jne) ja geneetikast (kromosoomitüübid). Biromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biromantilistena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biromantilisust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biromantilisus erineb panromantilisusest selle poolest, et biromantilisele inimesele on sugu romantilise külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panromantilisuse puhul pigem mitte. Biromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, biseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Biseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja/või seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biseksuaalsust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biseksuaalsus erineb panseksuaalsusest selle poolest, et biseksuaalsele inimesele on sugu külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panseksuaalsuse puhul pigem mitte. Bivaen (ka bifoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost ja teisest soost inimeste vastu. Bivaenu esineb nii cis-hetero kui LGBT+ inimeste seas, nt arvamustes, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult kapis geid, et nad ainult eksperimenteerivad, et neil on tingimata palju seksuaalpartnereid jms. Soovitame kasutada bivaenu mõistet bifoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Cis -sooline inimene (ladina k. cis - "samal pool"), ka paiksooline inimene Inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on cis-soolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena ja ta tunneb end mehena. Drag king Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil meheks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Drag queen Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil naiseks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Gei Mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste vastu. Kasutatakse ka üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne mees”. Heteroromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Heteroromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, heteroseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Heteroseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Homoromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Homoromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, homoseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Homoseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste vastu. Homovaen (ka homofoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Soovitame kasutada homovaenu mõistet homofoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Intersooline inimene Inimene, kes on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist. Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada. Juriidiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, lähtuvalt bioloogilisest soost. Juriidiline sugu kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil. Eestis on võimalik määrata kahte sugu – mees või naine. Karud Geimeeste subkultuur, millesse kuuluvad pigem karvased, habemega, suuremad mehed. Eestis esindab karude kultuuri Tallinn Bearty . Kväär (inglise k. queer ) Inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, nüüdseks on sellest saanud ka identiteedisilt. Kasutatake nii nimi- kui omadussõnana. Lesbi Naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste vastu. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne naine”. LGBT, LGBT+, LGBTQ, LGBTI, LGBTQIA jne Lühend, mis viitab erineva seksuaalse orientatsiooni, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele jt inimestele. Mittebinaarse sooidentiteediga inimene Inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga. Omniseksuaalne inimene Inimene, kes kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Otsiv (inglise k. questioning ) Termin, mida kasutatakse inimeste kirjeldamiseks, kes otsivad oma seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. Panromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Panromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, panseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Panseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet inimeste vastu nende soost sõltumata. Polüsooline inimene Inimene, kes tunneb tunneb korraga mitut sooidentiteeti. Polüseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet erinevast, aga mitte kõigist, soost inimeste vastu. Ristiriietuja (inglise k. cross-dresser ) Inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga. Sookväär (inglise k. genderqueer ) Lai mõiste inimese kohta, kes tunneb, et tema sootunnetus või sooline eneseväljendus ei vasta ühiskondlikele normidele. Sooline eneseväljendus Soolise eneseväljendus on oma soo rõhutamine riietumise, käitumise, soengu, hääle jms. Kuigi enamasti peegeldab sooline eneseväljendus inimese sooidentiteeti, siis alati see nii ei pruugi olla. Seega, kui inimene nt väljendab ennast naisena, ei pruugi see olla tema sooidentiteet. Sooline üleminek Protsess, mille käigus transsooline inimene hakkab elama vastavalt oma tunnetuslikule soole. Võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. "Soovahetus" ei ole sobiv mõiste, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. "Sookorrigeerimine" ei ole sobiv, sest eeldab, et transsoolises inimeses on midagi valesti, mis vajab parandamist. Sooline üleminek ei ole ajaliselt piiritletud, seda ei defineeri ükski kindel tegevus või sündmus. Transsoolist inimest ümbritsevad inimesed ja asutused saavad tema sugu tunnustada. Loe ka soo tunnustamise võimaluste kohta Eestis. Sooneutraalsus Mõiste, mis kirjeldab nähtusi, milles sugu ei ole määrav. Näiteks on sooneutraalsed enamik seadustest (st seadus kohtleb eri soost inimesi samamoodi), kaubad ja teenused (nt ühistransport, toidupood), teatud eranditega haridus (st igaüks saab kooli minna) jne. Sooneutraalsus võib endas peita ka soopimedust, st olukorda, kus soospetsiifiliste vajadustega ei arvestata (nt seadused või meetmed, mis on justkui sooneutraalsed, kuid päriselus mõjutavad ülekaalukalt vaid ühte sugu). Sooneutraalsus ei tähenda sugude eiramist või kaotamist. Sotsiaalne sugu (inglise k. gender ) Ühiskonna arusaam sellest, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks. Sotsiaalne sugu võib erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooidentiteet (ka sooline identiteet, tunnetuslik sugu) Sooidentiteet on inimese enda tunnetus oma soost, mis võib olla mees, naine, sootu, asooline, mittebinaarne vms. Inimene võib tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ei identifitseeri inimene end üldse sooliselt. Soostereotüüp Soostereotüüp on lihtsustatud ja eelarvamuslik arusaam soorollidest. Soovoolavus (inglise k. gender fluid ) Inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või üleselt. Sünnil määratud sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest, kuid ei pruugi ühtida nö bioloogilise naise või mehe normidega. Samuti ei pruugi see ühtida inimese tunnetusliku sooga (sooidentiteediga). Transsooline inimene (ladina k. trans - "teisel pool") Inimene, kelle sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga. Pole teada, kuidas transsoolisus kujuneb. Transsoolise inimese sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. Transsooline mees (ka trans mees) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on mees, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole mees. Transsooline naine (ka trans naine) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on naine, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole naine. Transvaen (ka transfoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha transsoolise identiteedi või teistsuguse soolise eneseväljendusega inimeste vastu, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises. Soovitame kasutada transvaenu mõistet transfoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Two-spirit (inglise k. kaks hinge) Kolmas sugu mehe ja naise kõrval põlisameeriklaste kultuurides, mis, olenevalt kultuurist, võib tähendada erinevaid mehe ja naise sooidentiteedi kombinatsioone ühes inimeses.