Võrdse kohtlemise võrgustiku (VKV) liikmed teevad koostööd oma sihtgruppide võrdsete õiguste ja võimaluste tagamiseks, kuid puudub laiapindne ühine strateegia. Selleks, et parandada omavahelist koostööd ja võrgustiku huvikaitse võimekust, on vajadus sügavama sidususe järele, et kõik liikmed mõistaksid üksteise valdkondi ning intersektsionaalsuse ja solidaarsuse tähtsust ning mõju. Üks kõigi ja kõik ühe eest! Võimekad võrgustikud inimõiguste kaitsel. Võrdse kohtlemise võrgustiku (VKV) liikmed teevad koostööd oma sihtgruppide võrdsete õiguste ja võimaluste tagamiseks, kuid puudub laiapindne ühine strateegia. Selleks, et parandada omavahelist koostööd ja võrgustiku huvikaitse võimekust, on vajadus sügavama sidususe järele, et kõik liikmed mõistaksid üksteise valdkondi ning intersektsionaalsuse ja solidaarsuse tähtsust ning mõju. Alategevused : 1. Võrdse kohtlemise võrgustiku strateegilised seminarid: Võrgustiku strateegiaseminari käigus sõnastatakse ühised eesmärgid ja sõnumid. Edasiside seminaril hindame koos projektitegevuste mõju ning kaardistame jätkutegevused huvikaitse valdkonnas. Ühine arutelu ning mõju ja tulemuste hindamine panustab sellesse, et VKV väärtustab nii ühiselt saavutatut kui ka iga liikme individuaalset panust. 2. Baltic Pride’i konverents: Koostöös VKV liikmetega korraldame Baltic Pride’i programmi raames konverentsi, kus pöörame tähelepanu liikmete teemadele ja sihtgruppidele, solidaarsuse olulisusele ning kogukondade ühistele eesmärkidele. 3. Võrgustike mõttetalgud: Korraldame mõttetalgud, kus Eesti LGBT Ühingu võrgustiku liikmetel ja VKV liikmetel ning nende sihtgruppidel on võimalik omavahel tutvuda ning kogemusi vahetada. Project description in English Partner Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Üheskoos rohelise, tugeva ja kaasava Euroopa eest!

Ühingu missioon, visioon, väärtused, tegevusvaldkonnad ja teenused Ühingu info ankur Ühingust Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ning muu seksuaal- ja sooidentiteedi ja eneseväljendusega) inimeste heaks töötav mittetulundusühing. Eesti LGBT Ühingu missioon on mõjutada strateegilise huvikaitsetööga poliitikaid ja seadusandlust, et riik tagaks LGBT+ inimestele võrdsed võimalused. Eesti LGBT Ühingu visioon on õiglane ja turvaline Eesti riik LGBT+ inimestele. Lähtume oma töös Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest ning järgime läbipaistva huvikaitse head tava . Meie väärtused Vastutustundlikkus. Austame ennast, teisi ja meid ümbritsevat keskkonda ning arvestame meie töötajate vajaduste ja heaoluga. Usaldusväärsus. Oleme oma töös läbipaistvad ja professionaalsed. Avatus. Oleme avatud muutustele, arengutele ja inimestele. Proaktiivsus. Algatame ise arutelusid ja tegusid meile olulistel teemadel. Solidaarsus. Toetame sõpru ja partnereid erinevates valdkondades, sest teame, kui oluline on tunda tuge. Koostöö. Teeme strateegilist koostööd eri organisatsioonidega, et koos ühiseid eesmärke saavutada.

Pakume koolitust "LGBT: kes, miks ja milleks seda mõista" arstidele, õdedele ja valdkonna tudengitele. Telli koolitus oma kollektiivile või kursusele! Koolitus meditsiinitöötajatele Pakume koolitust arstidele, õdedele ja teistele meditsiinitöötajatele ning -tudengitele. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista EESMÄRK Koolitus annab meditsiinivaldkonnas töötajatele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ inimesi. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● LGBT+ inimeste tervis ja vajalikud teenused ● töö LGBT+ inimestega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee .

Käsiraamatud ja raamatud LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning nendega töötavatele spetsialistidele Raamatud Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist Lootuses, et oma kaasaja mõtestamisel võib ajaloo tundmisest abi olla, oleme nende kaante vahele kogunud lesbide, geide ja biseksuaalsete ning transsooliste ja ennast sooliselt mittebinaarselt väljendavate inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist kaheteistkümne autori sulest. Olgu raamat abiks nii LGBT+ inimeste kui ka Eesti ajaloo mõistmisel uuest vaatevinklist! Vikerkaarekangelased Eesti LGBT Ühing korraldas 2019. aastal Vikerkaarekangelaste sarja töötoad, milles õpiti erinevaid konflikte ja vägivallavorme ära tundma, ennetama, lahendama ning end ja teisi neis kaitsma. Töötubade läbiviijad on koostanud oma teemadest kasulike soovitustega kokkuvõtted. Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest Esseekogumikku „Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest" võib pidada omal alal teerajajaks – see on Eestis ilmunud raamatutest esimene, mis käsitleb homo ja biseksuaalsuse ja transsoolisusega seotud teemasid niivõrd laiahaardeliselt. NB! Pärast raamatu ilmumist on LGBT+ sõnavara muutunud. Tänapäeval kasutatakse sõna "transsoolisus", mitte "transseksuaalsus". The Equal Jus Legal Handbook to LGBT Rights in Europe This handbook is an instrument aimed at lawyers and jurists. The Equal Jus Project aims to provide the tools needed by legal practitioners for better understanding of the protection afforded by European and national law in cases of discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity. Supporting your intersex child – A parents’ toolkit This guide has been created by IGLYO, OII Europe and EPA. It aims to introduce the topic, give advice on how to best support your intersex child, and where to get further information.

Siin saad tutvuda meie praeguste ja lõppenud projektidega. Mõne projekti kohta saad lähemalt lugeda, kui klikid pealkirjale või pildile. Lisaks projektidele rahastavad meie tööd ka annetajad ja liikmemaksud. Rohkem infot meie rahastuse kohta leiad majandusaasta aruannetest. Meie projektid Siin saad tutvuda meie viimaste aastate projektidega ehk meie töö ja eesmärkidega. Mõne projekti kohta saad lähemalt lugeda, kui klikid pealkirjale või pildile. Lisaks projektidele rahastavad meie tööd ka annetajad ja liikmemaksud. Rohkem infot meie rahastuse kohta leiad majandusaasta aruannetest . Nähtamatust nähtavaks: lesbide* reaalsused ja soopõhise vägivalla käsitlused Projekt eesmärk on luua paremaid võimalusi lesbide* vastu suunatud soopõhise vägivalla ennetamiseks ja sellega tegelemiseks Eestis. Uurime, kuidas lesbide* inimesed ise kogevad ja mõtestavad soopõhist vägivalda oma igapäevaelus ja erinevates keskkondades. Uuringu põhjal töötame välja praktilise koolituse ning viime läbi esimesed koolitused spetsialistidele, kes puutuvad oma töös kokku vägivallaohvritega – näiteks sotsiaaltöötajatele, noorsootöötajatele ja tervishoiutöötajatele. Samal ajal toetame lesbide* kogukonda kogukonnapõhiste tegevuste ja teadlikkuse tõstmise kaudu. Projekt ühendab teadmiste loomise, oskuste arendamise ja kogukonna kaasamise, et toetada edasist tööd turvalisema ja kaasavama ühiskonna nimel. *lesbid on lai ja kaasav mõiste, mis hõlmab kõiki lesbi-, biseksuaalseid ja queer-naisi (nii cis- kui transsoolisi) ning mittebinaarseid ja intersoolisi inimesi, kes tunnevad seotust lesbide identiteedi ja lesbide aktivismiga. Projekti rahastab EuroCentralAsian Lesbian* Community ja Euroopa Komisjon . Projekt (ELC CERV-2023-DAPHNE) on tehtud taotlusvooru raames „Intersektsionaalse vägivalla ennetamine ja selle vastu võitlemine LBTIQ naiste ja mittebinaarsete isikute suhtes “, mida viib ellu ELC ning mida rahastab Euroopa Komisjon. Projekti toetus on 30 000 eur . Projekti kestus 30.10 2025 – 30.06.2026 . Turvalised ruumid, tugevad meeled: tugevdame koos LGBT+ noorte säilenõtkust Projekti eesmärk on luua toetav ja kaasav keskkond, mis parandab LGBT+ noorte vaimset heaolu ja sotsiaalset kaasatust, arendades eakaaslaste tugivõrgustikke, turvalisi (nii füüsilisi kui digitaalseid) ruume, mis suurendavad vaimse tervise teadlikkust ja toimetulekuoskusi. Samuti keskendub projekt noorte, noorsootöötajate ja kogukonnajuhtide koolitamisele, et tugevdada nende võimekust pakkuda LGBT+ noortele kaasavaid ja teadlikke tugiteenuseid. Olulisel kohal on ka rahvusvaheline koostöö Eesti, Norra ja Ukraina vahel, mille kaudu vahetatakse häid praktikaid ning luuakse kestlikke tugisüsteeme, mis vastavad erinevate riikide LGBT+ kogukondade vajadustele ja toetavad pikaajalist süsteemset muutust. Projekti toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu programmi “Prosperous Future” raames. Projekti kogusumma on 565 000 DKK (ca 75 656 eur), millest toetuse summa on 500 000 DKK (ca 66 950 Eur) . Projekti kestus 01.06.2025 – 30.05.2026 .  Võrdsed võimalused – tugevam ühiskond Projekti eesmärk on LGBT+ inimeste võrdse kohtlemise ja kaasatuse edendamine, arvestades LGBT+ inimeste jätkuvat nähtamatust ja haavatavust ühiskondlikes ja institutsionaalsetes süsteemides. Projektis rakendatavad strateegilised tegevused – alates huvikaitsest kuni kogukonnatööni – loovad võimalusi, kus LGBT+ inimesed saavad oma kogemust ja vajadusi esindada ning aktiivselt panustada lahenduste loomisesse. Läbimõeldud kommunikatsioon ja koostöövõrgustike tugevdamine loovad tingimused, kus LGBT+ inimesed tunnevad end väärtustatu ja nähtavana, mis omakorda toetab eneseusku, vaimset heaolu ja ühiskondlikku sidusust. Meie projektipartner on Eesti Inimõiguste Keskus . Tegevusi toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium . Projekti kogumaksumus on 532 548 eurot (toetus summas 522 905 eurot), millest ühingu tegevused on 266 274 eurot (toetus summas 261 452,5 eurot). Projekti kestus 01.01.2025 – 31.12.2027. Üks kõigi ja kõik ühe eest! Võimekad võrgustikud inimõiguste kaitsel. Projekti eesmärk on edendada ja levitada võrdse kohtlemise põhimõtet ning tõhustada kaitset diskrimineerimise vastu läbi ulatusliku võrgustikupõhise intersektsionaalse huvikaitsetegevuse ja koostöö. Projekti raames toimub VKV strateegiaseminar ning koosloomes võrgustiku liikmetega korraldame 2023. aasta Baltic Pride’i konverentsi. Lisaks loome VKV liikmetele, nende sihtgruppidele ja LGBT Ühingu võrgustikule võimaluse omavahel tutvuda võrgustike mõttetalgutel. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 60,929 euroga (kogumaksumus 65,023 eurot) ja see kestab 01.01.2023-31.12.2023. Võrdse kohtlemise ja inimõiguste edendamine Eestis Projekti eesmärk oli ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes. Projekti raames tegime: Andsime sisendeid LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele, kogusime poliitikate sisendeid. Suhtlesime erakondadega, analüüsisime valimisplatvorme. Koostasime soovitused ja valimiskompassi valmisteks LGBT+ inimeste õiguste aspektist. Kogusime regulaarselt vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistikat Koolitasime erinevate valdkondade spetsialiste ja tudengeid, tervisevaldkonna ja haridusvaldkonna spetsialiste, lastekaitseametnikke, noorsootöötajaid ja meditsiinitudengeid. Tegelesime aktiivselt koostööga, mille eesmärgiks oli LGBT+ teemaliste koolituste kättesaadavuse parandamine ülikoolides, mh noorsootöötajate ja psühholoogide seas. Tegelemise regulaarselt LGBT+ teemaliste materjalide uuendamisega, sisu loomisega ühingu kanalites. Aktiivselt toimus meediamonitooring, tagasiside andmine ja ajakirjanike nõustamine LGBT+ teemadel. Tegelesime regulaarselt esmatasandi juriidilise, psühholoogilise ja kogemusnõustamisega. Korraldasime transinimeste tugigruppe, lugemisklubi LGBT+ kirjanduse teemadel, viisime läbi transinimeste vanemate tugigruppi. Hoidsime avatuna kogukonna keskust LGBT+ inimestele ja nende lähedastele, LGBT+ ja inimõiguste valdkonna aktivistidele ja kogukondadele. Lõime LGBT+ rohujuuretasandi ja LGBT+ teemadega tegelevate organisatsioonide, gruppide ja aktiivsete üksikisikute võrgustiku, mille eesmärk on toetada LGBT+ teemade ja võrdse kohtlemise huvikaitsetööd ja saada kogukonnalt sisendeid. Meie projektipartner oli Eesti Inimõiguste Keskus . Projekti toetas kuni 30.06.2023 Sotsiaalministeerium ning alates 1.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti kogumaksumus oli 606 060 eurot (toetus summas 600 000 eurot), millest ühingu osa oli 303 030 eurot (toetus summas 300 000 eurot). Projekt kestis 01.01.2022 - 31.12.2024. Rahva vägi: Ehitame edukat LGBT+ liikumist Eestis Projekti eesmärk on parandada meie kommunikatsiooni, millega kaasata ja aktiveerida meie olemasolevaid ja tulevasi toetajaid. Projekti käigus loome kommunikatsioonistrateegia ja mõjusad digivahendid, et parandada meie kontakti toetajatega, jagame teadmisi ja oskusi LGBT+ aktivistide võrgustikuga, rakendame uut strateegiat oluliste ürituste korraldamisel ja integreerime uued teadmised ja tööriistad ühingu üldisesse strateegiasse. Projekti rahastab ILGA-Europe 65 000 euroga. Projekt kestab 01.08.2022 - 31.12.2024. Health Equality, Attitudes towards LGBTQI+ People and Trans Health Care — HEALTH Praxis uurib koos Eesti LGBT ühinguga ning Euroopa Liidu Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Kodakondsuse Programmi ning Sotsiaalministeeriumi toel Eesti tervishoiutöötajate hoiakuid ja teadmisi LGBTQI+ inimeste vajaduste kohta. Uuringu tulemuste pinnalt koostame infomaterjalid ja koolitused meedikutele, mis aitavad neil austada LGBTQI+ inimeste õigusi ning olla teadlikumad ja tähelepanelikumad LGBTQI+ inimeste vajaduste suhtes. Projekti rahastab Euroopa Komisjon 80 094 euroga ja see kestab 01.11.2021 - 31.10.2023. LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused Projekti eesmärk on LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamine Eestis läbi strateegilise huvikaitsetöö ja mõjusa poliitikakujunduse. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 88 000 euroga (kogumaksumus 95 152 €) ja see kestab 01.09.2021 - 31.08.2023. LGBT+ Microhistories In Estonia Projekti eesmärk on avaldada Eesti esimene kohalikku LGBT+ ajalugu käsitlev üldisele avalikkusele mõeldud raamat. Raamatu koostavad ajaloouurijad, kes lisaks oma teema uurimisele ja avaldamisele osalevad ka uurijatele suunatud seminaridel, mis arendavad LGBT+ ja üldist ajaloouurimist Eestis. Projekti rahastab Rosa Luxemburg Foundation 51 352 euroga ja see kestab 1.09.2019 - 31.12.2022. Sõnas on jõud. Mõjusad sõnumid inimõiguste edendamiseks Projekti eesmärk on luua alus mõjusale LGBT-teemalisele strateegilisele kommunikatsioonile Eestis ning panustada seeläbi inimõiguste valdkonna võimekusse ja kollektiivsetesse teadmistesse. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 19 991 euroga (kogumaksumus 21 529 €) ja see kestab 7.10.2021 - 7.11.2022. LGBT-teemaline haridus- ja teavitustegevus haridusvaldkonnas turvalise ja kaasava koolikeskkonna loomiseks LGBT+ noortele Projekti eesmärk on luua kaasavam ja turvalisem koolikeskkond LGBT+ noortele Eestis. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 80 000 euroga ja see kestab 1.03.2020 - 1.03.2022. Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas Projekti eesmärk on ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes. Meie projektipartner on Eesti Inimõiguste Keskus . Projekti rahastab Sotsiaalministeerium hasartmängumaksust 200 000 euroga ja see kestab 1.01.2020 - 31.12.2021. Eestis leviv valeinfo LGBT+ inimeste ja Eesti LGBT Ühingu kohta Projekti eesmärk on kaardistada Eesti leviv valeinfo LGBT+ inimeste ja Eesti LGBT ühingu kohta, et mõista valeinfo päritolu ja olemust ning kasutada saadud teadmisi eri tegevusvaldkondades, nagu kommunikatsioon, haridus, huvikaitse. Projekti rahastab Center for European Policy Analysis 2454.06 euroga ja see kestab 1.02-15.03.2021. Sõnumite testimine Eestis Projekti eesmärk on tuvastada LGBT-teemalised sõnumid, mis toetavad mõjusat teavitustööd. Projekti rahastab ILGA-Europe 4858.20 euroga ja see kestab 3.08 - 30.11.2020. Seksuaal- ja soovähemuste teemaline nõustamis-, koolitus- teavitus- ja huvikaitsetegevus Projekti eesmärk on parandada teadlikkust LGBT+ teemadel läbi teavitustöö ja hariduse, pakkuda kvaliteetseid tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning aidata kaasa Eesti LGBT Ühingu tegevuse strateegilisele pikaajalisele planeerimisele. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu 96 000 euroga ja see kestab 01.01–31.12.2019. Seksuaal- ja soovähemuste teemaline nõustamis-, koolitus- teavitus- ja huvikaitsetegevus Projekti eesmärk on parandada teadlikkust LGBT+ teemadel läbi teavitustöö ja hariduse, pakkuda kvaliteetseid tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning aidata kaasa Eesti LGBT Ühingu tegevuse strateegilisele pikaajalisele planeerimisele. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu 70 000 euroga ja see kestab 01.01–31.12.2018. Euroopa Nõukogu soovituste järgimise seire Projekti eesmärk on koostada ülevaade Euroopa Nõukogu soovituste CM/Rec (2010)5 ehk LGBT+ inimeste diskrimineerimise vähendamise meetmete järgimisest Eestis ning edendada koostööd Eesti LGBT Ühingu ja erinevate valitsusasutuste vahel. Projekti rahastab ILGA-Europe 5000 euroga ja see kestab 1.03–31.10.2018. Sõltumatu rahastamise ja annetuste suurendamise strateegia väljatöötamine Projekti eesmärk on luua annetuste kogumise plaan, katsetada erinevaid tegevusi heategevuslike annetuste kogumiseks ning valida kõige efektiivsemad annetuste kogumise viisid Eesti ühiskonnas, mis aitavad toetada LGBT+ inimeste õigusi. Projekti rahastab Open Society Foundations 41 312 euroga ja see kestab 1.11.2016–30.04.2018.

Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid ja läbida meditsiinilisi toiminguid. Loe õigustest ja võimalustest! Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonasendusravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi). Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 2025. aastal vastu võetud määrus “Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord “. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Eestis kehtivate õigusaktide järgi on vaja sooandmete (sootähis, isikukood) muutmiseks Sotsiaalministeeriumi all tegutseva arstliku ekspertiisikomisjoni otsust (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta juriidilisi sooandmeid. Kehtivate õigusaktide järgi ei ole hormoonasendusravi alustamiseks vaja arstliku komisjoni luba, kuid paljud arstid siiski keelduvad ravi alustamast ilma arstliku komisjoni otsuseta. Seega kuigi juriidiliselt ei ole komisjoni otsus nõutud, siis praktiliselt on see siiski läbi Eesti meditsiinisüsteemi hormoonasendusravi alustamiseks vajalik. Kehtivate õigusaktide järgi ei ole hormoonasendusravi alustamiseks või sooandmete muutmiseks vaja psühhiaatri diagnoosi, kuid komisjon keeldub ilma eelneva F64.0 diagnoosita soolist ebakõla tuvastamast. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine “. Kuidas alustada Hormoonasendusraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud: Saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@keskhaigla.ee . Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt. Avalduse võid sisse anda juba alaealisena, sest komisjoni ooteaeg on mitu aastat pikk. Avalduses peaks olema kirjas: sinu juriidiline nimi, sinu isikukood, sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel, pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonasendusravi või soov muuta oma sooandmeid). Avalduse esitamise järgselt tuleb meilile automaatvastus, mis kinnitab kirja kohalejõudmist ja annab lisainfot. Kui sa ei ole automaatvastust saanud, siis kontrolli, kas saatsid avalduse meilile avaldus@keskhaigla.ee . Komisjoni tingimus soolise ebakõla määramise jaoks on Terviseportaalis varasemalt psühhiaatri poolt püstitatud F64.0 diagnoos. Kui soovid transsõbralike psühhiaatrite soovitusi, siis kirjuta info(at)transinimesed.ee . Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, et identiteet on (enne kohtumist) püsiv olnud vähemalt kaks aastat. Komisjoniga kohtumine Mõni kuu enne sinu kohtumist, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjoni kohtumised on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). Enne komisjoni ette minekut palutakse sul täita ära emotsionaalse enesetunde küsimustik ja alkoholi tarbimise küsimustik. Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiilne, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu terviseportaali, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Terviseportaalist peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud ja identiteet on püsiv. Psühhiaater peab välja panema ka diagnoosi F64.0 Kui sul tuvastatakse sooline ebakõla ja sa soovid hormoonasendusravi, antakse sulle kohtumise lõpus hormoonravi nõusolekuvorm. Kohtumise järgselt võivad komisjoni liikmed sulle kirjutada saatekirju arstide juurde, kellega kohtumise vajadus vestluse käigus ilmnes. Võid ka ise kasutada võimalust ja küsida saatekirja endokrinoloogi juurde. Kuidas valmistuda komisjoniga kohtumiseks Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonasendusravilt, kui sa seda soovid) ootad. Teemad mida enda jaoks läbi mõelda enne kohtumist: Millal hakkasid tundma soolist ebakõla, kuidas see väljendus? Mida tähendab sinu jaoks olla naine / mees? Vaimse tervise ajalugu ja praegune seisund. Kas sul on vajadusel inimesi kes sind toetavad (psühhiaater, psühholoog, sotsiaaltöötaja, tugiisik, jne.)? Kas soovid hormoonasendusravi ja milliseid muutusi sellest ootad? Kas oled teadlik hormoonasendusraviga seotud riskidest? Kas soovid läbida kirurgilisi protseduure? Kas sul on teadaolevalt pärilikke haiguseid? Kas sooviksid oma munarakke / seemnerakke külmutada, või tulevikus lapsi saada? Kas sul on olemas tugisüsteem? Toetavad pereliikmed, sõbrad? Kus sa näed ennast 5 aasta pärast. Nendele küsimustele ei ole õigeid vastuseid! Arstid soovivad lihtsalt näha kuidas sa mõtled ja maailma tajud. Soovitame enne kohtumist rääkida nendel teemadel mõne oma lähedasega, et harjutada oma mõtete sõnastamist ja nendel teemadel rääkimist. Tihti inimesed tunnetuslikult teavad vastuseid, kuid pinge all võib olla raske leida õigeid sõnu selle väljendamiseks. Eriti oluline on harjutada soost ja soolise ülemineku ootustest rääkimist. Varasem vestluse pidamine võib aidata komisjoniga kohtumisel kergemini õigeid sõnu leida. Kui sul ei ole kedagi kellega harjutada, siis võid paluda lgbt ühingu kogemusnõustaja abi. Hormoonasendusravi Kui soovid alustada hormoonasendusraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee või info@transinimesed.ee ). Endokrinoloogid küsivad tavaliselt arstliku komisjoni otsust hormoonasendusravi määramiseks. Komisjoniga kohtumise järgselt tuleb komisjoni otsus Terviseportaali ja seda eraldi raviarstile saatma ei pea. Komisjoni otsus Terviseportaali ilmub umbes kuu jooksul. Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonasendusravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonasendusravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonasendusravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonasendusravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. Hormoonasendusravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. Hormoonasendusravi saamine välismaalt Hormoonasendusravi on võimalik saada ka välismaalt minnes kohale teise riiki arsti juurde või kasutada veebikliinikut. Kõige rohkem kasutatakse Eestis veebikliinikuid genderGP.com ja imago.tg . Veebikliinikutes on võimalik veebikõne vahendusel kohtuda arstidega Euroopa Liidus ja saada neilt retsept posti teel. Selle retseptiga saab Eesti apteekidest oma ravi välja osta. Dokumentide uuendamine Sooandmete muutmiseks tuleb komisjonilt digiallkirjastatud dokument e-maili peale umbes 1-1,5 kuu jooksul pärast komisjoniga kohtumist. Saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi , mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Sooandmete muutmist kinnitav tõend on paberil ja seda on vaja näidata erinevates asutustes, et oma andmeid uuendada. Asutuste nõuded võivad erineda. On neid, kes soovivad, et inimene tuleks kohale paberil tõendiga ja on neid, kellele piisab skaneeritud ja digiallkirjastatud tõendist. Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 150 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Alaealiste võimalused Kui hormoonasendusravi ja kirurgia ei ole vanuse tõttu veel kättesaadav, siis on ikkagi palju asju, mida saab teha oma enesetunde parandamiseks. Väga palju abi on sotsiaalsetest sammudest- oma riietuse ja soengu muutmisest, uue nime valimisest ja toetavate inimeste leidmisest, kes sind kohtlevad nii nagu sa ennast tunned ja kuulavad su vajadusi. Paljud saavad tuge ka oma hääle treenimisest. Juriidilist nime on võimalik alaealistel vahetada vanema nõusolekul. Oma eelistatud nime saab paluda kasutada ka juba enne selle ametlikku muutmist. Hormoonasendusravi kohta on arstliku komisjoni esimees öelnud, et nad selleks alaealistele luba ei anna, küll on aga teisi võimalusi, kuidas meditsiin saab toetada alaealisi. Kui soovid selle kohta rohkem infot, siis kirjuta info@lgbt.ee

Eesti LGBT Ühingu näitus "See on fucked" toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Rändav näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Telli näitus oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Näitus "See on fucked " Näitus "See on fucked " toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Lisaks lugude lugemisele saab neid ka kuulata nii näitusel kui ka samateemalise kampaania lehel turvalinekool.ee . Näitus on valminud koostöös agentuuriga Optimist. Lisaks panustasid sellesse originaalteostega kunstnikud Karl Joonas Alamaa ja Vira Takinada. See näitus on loodud rändama. Telli see oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Koolidele saame lisaks saata ka eri ainete õpetajate koostatud ja näitust täiendavad tunnikavad, et õpilastega sisukat arutelu pidada. Näituse suurust saab muuta vastavalt vajadusele. Huvi korral kirjuta info@lgbt.ee .

Siit leiad kasulikku infot, kui oled intersooline või soovid intersoolisuse kohta rohkem teada. Intersoolisus LGBT+ teemasid käsitledes on oluline rääkida ka intersoolistest inimestest, kes sarnaselt LGBT+ kogukonnale seisavad tihti silmitsi stigmatiseerimise ja diskrimineerimisega. Osades riikides võib see tähendada imikutappu, lapse hülgamist, häbimärgistamist, meditsiinilist sekkumist jms. Selline suhtumise üheks teguriks on ennekõike info puudumine või valeinfo omamine. Seega on teaduspõhise info jagamine äärmiselt oluline. Intersoolised inimesed on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste omadustega, mis ei ole täielikult naise või mehe omad, või on kombinatsioon naise ja mehe omadest, või mis ei ole naise või mehe omad. Seega on väga palju erinevaid intersoolisuse vorme, mistõttu on see mõiste pigem katustermin, kui eraldi kategooria. Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: Koolitöötaja võimalused LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Miks ja kuidas LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide. Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele. Protecting Intersex People in Europe: A toolkit for law and policy makers Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Info ja materjalid lähedasele Maailmas on olnud ja osades riikides on siiani arusaam, et intersoolisi lapsi tuleb “normidesse” sobitada ja seda just (varajase) kirurgilise või muu meditsiinilise sekkumisega. See on intersooliste kogukonna üks suurimaid murekohti – sekkumine, milles ei saa inimene ise kaasa rääkida või on lausa olukordi, kus inimesed avastavad hilisemas eas, et nende füüsilisse kehase on sekkutud. Üha rohkem on aga ühiskond, sh arstid, jõudnud arusaamisele, et kui “atüüpiline” keha ei tekita füüsiliselt probleeme, siis sekkumine ei ole vajalik ega ka õigustatud. Seda eriti inimese enda võimaluseta kaasa rääkida. Intersoolist last kasvatades peaksid vanemad pigem aitama tal säilitada arusaama, et igaühe keha on ühtemoodi erinev ja mingit normi kehadele ei ole. Selline suhtumine aitab lapsel kasvada täiskasvanuks, kelle vaimne tervis on korras ja kes suudab ennast armastada ning seeläbi luua ka terveid suhteid Materjalid vanematele: Supporting your intersex child – A parents’ toolkit Protect Intersex children! - A parents’ information video. Intersooliste inimeste võimalused ja olukord Euroopas ja Eestis Intersooliste inimeste võimaluste ja olukorraga Euroopas ja Eestis saab tutvu: ILGA Europe'i LGBT+ õiguste 2023. aasta kaardilt ja indekskaardilt. Interaktiivne kaart on leitav siit. OII Europe'i intersooliste inimeste õiguste 2022. aasta heade praktikate kaardilt.

In recent years, the progress in the rights of LGBT+ people has largely been at a standstill. The state has not passed any strategies concerning LGBT+ people nor has it implemented any EU recommendations. There is a need for effective strategic advocacy and policy making which include all groups concerned with the promotion of the rights of LGBT+ people. Recommendations for the action plan on promoting equal rights for LGBT+ people In recent years, the progress in the rights of LGBT+ people has largely been at a standstill. The state has not passed any strategies concerning LGBT+ people nor has it implemented any EU recommendations. There is a need for effective strategic advocacy and policy making which include all groups concerned with the promotion of the rights of LGBT+ people. Main project page in Estonian Research We will organize a study mapping the current situation which will include politicians, policy makers and the LGBT+ people of Estonia. Recommendations We will create action plan recommendations for use by the state on promoting the equal rights of LGBT+ people. Plan To guarantee the effective implementation of the action plan recommendations, we will create an advocacy plan for the Estonian LGBT Association. Partners This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations.. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

What do the people of Estonia believe about LGBT+ people? Why is it so difficult to get others to understand that LGBT+ people want a safe and happy life in Estonia? Why is it so easy to scare people with LGBT+ issues and to use them as political tools? We will study the beliefs in our society and create messages that discredit lies and unite our people. The power of words : effective messages for human rights What do the people of Estonia believe about LGBT+ people? Why is it so difficult to get others to understand that LGBT+ people want a safe and happy life in Estonia? Why is it so easy to scare people with LGBT+ issues and to use them as political tools? We will study the beliefs in our society and create messages that discredit lies and unite our people. Main project page in Estonian Research We will research the beliefs in Estonia about LGBT+ topics and people to understand how our messages are being received. Toolkit We will publish the results of the study and add a set of practical recommendations for effective communication on LGBT+ topics in Estonia. Collaboration We will share the results of the study and the toolkit with our partners and train activists so we can create the change together. Project partner This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations.. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Annetamine ebaõnnestus. Kui see ei juhtunud teie soovil, vaid tehniliste probleemide tõttu, siis palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee.

Siit leiad kasulikku infot, kui oled transsooline või kui soovid transsoolisuse kohta rohkem teada. Ankur sugu Transsoolisus Sugu on osa inimese identiteedist, mis koosneb sünnil määratud soost, bioloogilisest soost, juriidilisest soost, sotsiaalsest soost, tunnetuslikust soost ja soolisest eneseväljendusest. Umbes eelmise sajandi keskpaigani oli sugu kasutuses enamasti kui bioloogiline mõiste, mis eristas meeste ja naiste liigi. Kuigi inimese bioloogiline sugu hõlmab endas anatoomiat, füsioloogiat ja geneetikat, siis sünnil lähtutakse lapse soo määramisel enamasti vaid välisest vaatlusest. Kui inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu kattuvad on tegemist cis -soolise inimesega. Kui aga inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu ei kattu, võib olla tegemist transsoolise inimesega. Kuidas kapist välja tulla Miks kapist välja tulla? Saad elada sellena, kes tegelikult oled; tunned end üha enam iseendana; võid leida endale sarnased inimesi; saad aidata ja toetada teisi trans inimesi; saad harida teisi, murda stereotüüpe ja müüte; oled teistele positiivne eeskuju. Millega kapist välja tulles arvestada? Võimalik transfoobia ja negatiivsed reaktsioonid; vajadus tagada enda turvalisus; inimesed, kes ei kuula/ei mõista; inimesed, kes proovivad su meelt muuta või hirmutada; protsessi pikaajalisus, mis nõuab kannatlikkust; otsuse elumuutev mõju. Mõned näpunäited Kui otsustad, et oled valmis kapist välja tulema, siis anna endale aega, et mõelda läbi, kuidas sa seda teed ja mida ütled. Mõtle välja, kes võiks olla sinu lähikonnas kõige toetavam, ja tule temale esimesena kapist välja. Tihti võib aru saada sellest, kui sõbralik on inimene transsoolisuse suhtes sellest, kuidas see teema vestluses avaldub. Tee uurimistööd, et sul oleks infot transsoolisuse kohta, juhul kui inimestel on küsimusi. Võimalus on ka kirja või meili teel kapist välja tulla. Tee täpselt nii, nagu sul endal on mugavam ja turvalisem, ent ole valmis hiljem ka suuliselt rääkima. Kui oled otsustanud, kellele ja kuidas välja tulla, ole valmis ootama, kuni lähedased uut infot seedivad ja aktsepteerivad. Anna neile aega, et asjad läbi mõelda ja mõista, mida läbi elad. Su lähedastel võib olla õppida palju uut, enne kui nad sind täielikult mõistavad. Esimene reaktsioon ei pruugi peegeldada seda, kuidas nad end pikas perspektiivis tundma hakkavad. Mõista, et sinu lähedased võivad vajada emotsionaalset tuge. Mõned trans inimeste lähedased kasutavad selleks teraapiat. Mõnikord võtab teistel uue nime ja identiteediga harjumine aega ja nad võivad eksida, isegi kui nad ei tee seda meelega. Kui on suur oht, et pärast välja tulemist ähvardab sind näiteks füüsiline või vaimne vägivald või kodust ilma jäämine, siis tasub turvalisuse huvides oodata aega, kus sa ei ole selles olukorras või nendest inimestest sõltuv. Ära eelda, et kõik inimesed reageerivad tingimata negatiivselt. Mõned inimesed võivad sind üllatada avatuse ja aktsepteerimisega. Ole enesekindel – ainult sina tead, kes sa oled. Sa jagad teatud aspekti oma identiteedist oma lähedastega, mitte ei küsi neilt luba elada iseendana. Sinu lähedased võivad olla šokis või leinas. Neile võib tunduda, et nad on kellegi kaotanud. Rahusta neid – sa oled olnud ja oled alati sama inimene. Nad ei kaota sind kui inimest. Seleta, et sinu sugu ei ole ainuke osa sinust ja teie suhe/sõprus ei muutu selle tõttu. Sinu lähedastele võib tunduda, et nad on ise näiteks sinu kasvatamisel midagi valesti teinud, ja nad süüdistavad ennast. Selgita neile, et transsoolisus ei ole ümbritsevate inimestega ega kasvatusega kuidagi seotud. Maini ära, kellega tahad seda informatsiooni jagada ja kellega mitte. On oluline, et nad saaks aru, et on sinu valik omal ajal sellest teistele rääkida. Küsimused/väited, mis su lähedastel võivad tekkida “Mida see tähendab?” Vasta oma definitsiooniga, kuidas end määratled. “Sa ei saa kunagi lapsi!” Trans inimestel on palju võimalusi saada lapsi. “Sa ei saa kunagi päris meheks/naiseks!” Mis on päris mehe/naise definitsioon ja kellel on õigus öelda, mis on päris mees/naine? “Ma näen sind siiski alati oma poja/tütre/venna/õena.” Loodetavasti see muutub ajaga ja see tähendaks mulle palju, kui sa püüaksid. “Aga mulle meeldib, et sa oled mu poeg/tütar/vend/õde.” Ma olen sama inimene edasi ning muutun ainult väliselt (kui on kavas meditsiiniline sekkumine) “Aga miks sa oled siis nii mehelik/naiselik vms?” See ei ole minu sooga seotud – see on minu olemus. Trans inimesed ei pea vastama soostereotüüpidele. Isiklikud küsimused sinu keha/operatsioonide/seksuaalelu kohta On sinu valik, kas tunned end neile küsimustele vastates mugavalt. Kas inimeselt, kes pole trans, küsitaks samu küsimusi? Siit leiad veel suuniseid, kuidas erikeskondades kapist välja tulla. Tutvu ka tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Binder Osadel trans meestel ja mittebinaarsetel inimestel aitab soodüsfooriat leevendada binder. Binder on riideese, mille eesmärk on vähendada rindade väljapaistvust. Tuntuimad lehed, kust bindereid tellida, on Underworks ja gc2b Transitional Apparel. Kui sul pole binderi soetamiseks raha, siis tasub jälgida sotsiaalmeediat (näiteks Tumblr, Instagram). Seal teevad paljud trans mehed ja mittebinaarsed inimesed heategevuslikke loose, kus annavad ära tasuta uued või kasutatud binderid. Ole binderit kandes ettevaatlik! Ära kanna binderit kunagi üle kaheksa tundi. Vastasel juhul võivad sul tekkida hingamisprobleemid, seljavalu ja nahaärritus. Võta alati binder enne magamaminekut seljast, lase oma kehal puhata. Samuti võta see ära enne treeningut. Spordirinnahoidjad on disainitud koos sinuga trenni ajal liikuma, kuid binder võib teha liikumise ja hingamise veel raskemaks. Ära kunagi kasuta teipi või sidemeid bindimiseks, sest need piiravad hingamis- ja liikumisvõimet! Elastsed sidemed (ing k ace bandages) on disainitud kitsenema, seega muutuvad need hingates aina kitsemaks ja võivad palju haiget teha. Kui kuskil valutab, võta binder kohe ära. Proovi suuremat numbrit või teisi alternatiive. Pea meeles, et valu tähendab alati, et miskit on valesti! Info ja materjalid lähedastele Uudis lähedase transsoolisusest võib olla raske ja uue olukorraga leppimine keeruline. Ent uuringute kohaselt suurendab lähedaste toetuse puudumine depressiooni ja teiste vaimsete haiguste esinemist, halvemal juhul enesetapuriski. Ka kõige heasoovlikumad lähedased ei tea vahel, kuidas transsoolist inimest toetada. Kuidas seda teha? Aktsepteeri oma transsoolise lähedase identiteeti. Tema trans identiteedi ignoreerimine või selle tõestamisele sundimine võib lapsele teha palju kahju. Kui transsooline inimene on sulle kapist välja tulnud, on ta tõenäoliselt selle üle palju mõelnud. Tema on ainus, kes tunneb oma elu ja tundeid kõige paremini. Mõned lähedased arvavad, et transsoolisus on mööduv faas. Ära arva seda. Tõsi, mõni transsooline inimene, kes identifitseerib end transsoolisena, muudab hiljem oma meelt, kuid see on haruldane. Ja isegi kui su lähedane kuulub sellesse haruldasse gruppi, ei tee tema identiteedi aktsepteerimine kellelegi liida. Lepi tema sooidentiteediga samamoodi nagu aktsepteeriksid tema usulisi või poliitilisi vaateid teades, et need võivad muutuda. Mõtle, kuidas sa end tunneksid, kui keegi rõhutaks, et oled teisest soost või kutsuks sind nimega, mis on seotud teise sooga. Sinu transsooline lähedane võib tunda sama, kui lähedased ei aktsepteeri tema sooidentiteeti. Transsoolisus tähendab eri inimestele eri asju. Ära eelda, et su transsooline lähedane tahab alustada sookorrigeerimisega, kanda teatud tüüpi riideid või muuta oma hobisid. Kuula, mida transsoolisus tema jaoks tähendab. Tea, et pole õiget ega vale viisi olla trans. Hari end transsoolisuse teemadel. See aitab sul lähedast paremini mõista. Ära kasuta transsoolise lähedasega seoses sünninime ega sünnisoo termineid. Kui eksid kogemata, siis vabanda, kuid ära tee seda meelega. See näitab, et keeldud arvesse võtmast tema heaolu ja tundeid, ning ta kaotab sinu vastu usalduse. Ära oota transsooliselt lähedaselt soostereotüüpide järgi elamist. Näiteks transsooline laps, kes määratleb end tüdrukuna, ei pea tingimata tahtma kanda kleite. Poiss ei pea olema huvitatud jalgpallist. Need soostereotüübid suurendavad veel rohkem survet, millega trans lapsed silmitsi seisavad. Sinu transsooline lähedane on üks indiviid, seega lase tal väljendada oma individuaalsust. Ära räägi oma transsoolise lähedase identiteedist teistele, kui sul pole tema nõusolekut. Sul võib tekkida kiusatus väljendada solidaarsust jagades kõigiga, et su lähedane inimene on trans. Transsoolise inimese identiteedist suure asja tegemine võib olla haavav. Lase tal valida, kellega ta tahab jagada oma soomääratlust ning kellega mitte. Ära arva ennatlikult, et transsoolisus vajab ravi. Transsoolisus ei ole vaimne haigus ja su lähedase sootunnetus ei vaja ravi või “ümberpööramist”. Kuid teraapia võib aidata nii temal kui ka sul endal toime tulla nende väljakutsete ja stigmaga, mida transsoolisus ühiskonnas endaga kaasa toob. Transsoolisus võib olla suur väljakutse perekondadele, kes seisavad silmitsi stigma, vaenulike sugulaste ja näilise lootusetusega lapse tuleviku suhtes. See on raske nii sinule kui ka su transsoolisele lähedasele – mõlemad pooled peavad tegema suuri pingutusi, et vaimselt ümber kohaneda. Seega kaalu LGBT+ sõbraliku psühholoogi või terapeudi külastamist, kes aitaks nii sul kui ka su transsoolisel lähedasel edukalt muutustega toime tulla. Sa saad kõige rohkem oma transsoolist lähedast aidata sellega, kui jõuad ise punkti, kus oled oma mõtted peas korrastanud ja aktsepteerinud tema soomääratlust. Sinu transsooline lähedane ei ole üksi ja tal on võimalus elada õnnelikult, kuid ainult toetusega. Lähedaste toetus on transsoolistele inimestele ülimalt oluline. Paku oma transsoolisele lähedasele tingimusteta toetust ja võid näha, kuidas ta sirgub õnnelikuks ja terveks täiskasvanuks. Allikas: Strategies for Supporting a Transgender Child, Psychology Today Loe põhjalikumalt siit, kuidas oma transsoolist lähedast toetada. Tutvu ka meie tasuta tugiteenustega ja võta meiega julgesti ühendust. Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: Koolitöötaja võimalused LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Miks ja kuidas LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018. Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide. E-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele. Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Eesti seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste võimalusi Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni. Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Loe ka "Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine". Soo juriidiline tunnustamine ja meditsiiniline sekkumine Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid (soomarker, isikukood, nimi) ning läbida meditsiinilisi toiminguid nagu hormoonravi ja kirurgiline sekkumine. Eestis reguleerib valdkonda määrus: “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded”. Määruses kasutatakse aegunud termineid "soovahetus", "soo muutmine" ja "transseksuaalsus". Loe soo tunnustamise protsessi kohta täpsemalt siit. Transsooliste inimeste võimalused ja olukord Eestis ja Euroopas Eestis reguleerib soo tunnustamise ja -korrigeerimisega seonduvat sotsiaalministri määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded”. Määruse kohaselt on inimesel võimalik saada uued juriidilised andmed ning vajaduse korral hormoonravi ja teisi meditsiinilisi protseduure. Määrus kehtib 1999. aastast ning on kaasaegse rahvusvahelise soo tunnustamise seadusandlusega vastuolus. Soo tunnustamise protsess on aeglane ja diskrimineeriv, sest nõuab meditsiinilisi toiminguid (vähemalt hormoonravi) ning juriidiliste andmete muutmine nõuab arstliku ekspertiisikomisjoni tõendit. Tulenevalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8, on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et sooline identiteet ja sooline enesemääratlus on inimese enda soo tunnetamine ja subjektiivne kogemine ning riik peab tunnustama isiku sugu lähtuvalt tema tunnetusest. Transsoolistel inimesel on andmete muutmisel võimalik uuendada ka haridust tõendavaid dokumente. Loe lähemalt väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki "LGBT inimeste olukord". Euroopas on 2018. aasta andmete kohaselt trans inimestel enesemääratluse õiguse saavutamiseni veel pikk tee käia. 34 Euroopa riigis nõutakse soo tunnustamise protsessi alustamiseks jätkuvalt vaimse häire diagnoosimist, lisaks nõutakse osades riikides steriliseerimist ja/või teiste meditsiiniliste protseduuride läbimist ja abielu lahutamist. Väga palju on ka selliseid riike, kus üldse puudub soo tunnustamise protseduur. Uuri lähemalt olukorda Transgender Europe'i ja ILGA Europe'i LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt. Institutsioonide seisukohad transsoolisuse küsimuses Euroopa Parlament peab tähtsaks, et Euroopa Liidu liikmesriikide õigussüsteemides loodaks dokumentides soo andmete muutmise ning meditsiiniliste protseduuride eraldamise võimalus. Muu hulgas tähendab see, et soo andmete muutmise eelduseks ei oleks enam vaimse häire diagnoosi nõue ning et soo andmete muutmine ei lähtuks meditsiinilistest protseduuridest. Maailma Terviseorganisatsioon on teinud ettepaneku eemaldada F64 “sooidentsuse häire” psüühika- ja käitumishäirete nimekirjast. Maailma Arstide Liiduseisukoha kohaselt on olemas inimesi, kelle tunnetuslik sugu ei vasta sünnil määratud soole. Termin “transsooline” kirjeldab neid inimesi stigmatiseerimata ja kasutamata patoloogilist iseloomustust. Selle käsitluse järgi on transsoolisus soolise identiteedi üks osa, mida tuleb käsitleda eraldi seksuaalsest sättumusest