Otsingu tulemused

Viimastel aastatel on Eestis tekkinud aina rohkem eriilmelisi LGBT+ gruppe ja aktiviste, kes kõik panustavad omal viisil LGBT+ inimeste elu edendamisse. Meie kõigi koordineeritud ja strateegiline tegevus on oluline selleks, et tõeliselt mõjusalt edendada Eesti LGBT+ inimeste õigusi ja võimalusi. Selleks loomegi LGBT+ võrgustiku. LGBT+ võrgustiku loomine Viimastel aastatel on Eestis tekkinud aina rohkem eriilmelisi LGBT+ gruppe ja aktiviste, kes kõik panustavad omal viisil LGBT+ inimeste elu edendamisse. Koordineeritud ja strateegiline tegevus on oluline selleks, et tõeliselt mõjusalt edendada Eesti LGBT+ inimeste õigusi ja võimalusi. Selleks loomegi LGBT+ võrgustiku. Õpime Kohtume Soome, Läti ja Venemaa partneritega, et õppida üksteise võrgustike loomise ja hoidmise kogemustest. Võrgustik Loome LGBT+ aktivistide võrgustiku, korraldame liikmetele koolitusi, pakume nõu ja tuge ning korraldame üritusi, et koos edendada LGBT+ õigusi Eestis. Käsiraamat Koostame aktivismi käsiraamatu nii võrgustikule kui teistele aktivistidele, mis pakub vastuseid põhilistele küsimustele ja aitab panustada inimõiguste arengusse. Projektipartnerid Projekti rahastab Põhjamaa Ministrite Nõukogu.

Siit leiad kasulikku infot erinevate seksuaalsete orientatsioonide kohta. Seksuaalne orientatsioon Inimese seksuaalsus on lai mõiste, mis sisaldab bioloogilisi, erootilisi, füüsilisi, emotsionaalseid, sotsiaalseid ja vaimseid aspekte. See tähendab, et lisaks bioloogilisele paljunemisvõimele hõlmab see kultuurilisi ja sotsiaalseid faktoreid. Inimese seksuaalsus areneb sünnist surmani. Seksuaalsuse üks osa on seksuaalne orientatsioon, mis näitab kas ja millisest soost inimeste suhtes keegi külgetõmmet tunneb, näiteks võib inimene olla hetero-, homo-, bi-, pan- või aseksuaalne. Seksuaalse orientatsiooni üldmõiste alla kuulub sageli nii füüsiline kui ka romantiline külgetõmme, mis ühe inimese puhul võivad, kuid ei pruugi ühtida. Näiteks võib inimene olla biseksuaalne ja homoromantiline, mis tähendab, et ta soovib seksuaalsuhteid nii endaga samast kui ka erinevast soost inimestega, kuid emotsionaalseid ja romantilisi suhteid soovib luua vaid endaga samast soost inimestega. Kuidas tulla kapist välja Sellest alapeatükist leiad info, kas ja kuidas kapist välja tulla ning mida sellisel juhul arvesse võtta. Kui otsustad kapist välja tulla, siis: Kinnita oma lähedastele, et armastad neid ja nad on sulle tähtsad. Jaga lähedastele infomaterjale, mis aitavad neil end teemaga kurssi viia, või suuna nad Eesti LGBT Ühingu spetsialistide juurde. Anna lähedastele aega harjuda oma seksuaalidentiteediga. Otsi tuge sõpradelt, lähedastelt ning Eesti LGBT Ühingu nõustajatelt ja tugigruppidest. Kinnita oma lähedastele, et oled just niimoodi kõige õnnelikum. Mõtle hoolikalt järele, kas kapist välja tulla, kui: Lähedased väljendavad end tihti homofoobselt. Lähedased on ilmutanud vaenulikkust sinu võimaliku seksuaalidentiteedi suhtes. Sa sõltud majanduslikult oma lähedastest. Sul puudub turvaline koht, kuhu minna, kui sind kodust välja visatakse. Su lähedaste negatiivne reaktsioon mõjub Sulle raskelt. Sa vähegi kõhkled, kas ikka tasub kapist välja tulla. Allikas: Michael C. LaSala , Ph.D., LCSW Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid lähedasele Kui lähedane tuleb sulle kapist välja: Tunnusta lähedast usalduse eest. Seksuaalses sättumuses selgusele jõudmine ei ole kerge. On üsna tõenäoline, et su lähedasel pole lihtne sinuga sellest rääkida ning see nõuab temaltki eneseületust. Ta võib karta hukkamõistu, lähedastest ilmajäämist jms. Samas võib ta väga soovida seda sinuga jagada. Sinu toetus ja suhtumine tema valikutesse on talle tähtis ning võib teda mõjutada kogu elu. Ära tõrju, süüdista ega ründa teda, pigem hinda, et ta sind nii palju usaldab. Varu aega harjumiseks. Lähedase soov, et sa tema seksuaalset sättumust aktsepteerid, võib mõjuda sulle agressiivselt. Meenuta siis tallegi, et see uudis on sulle ehk ootamatu ning et temal on olnud sinuga võrreldes rohkem aega oma seksuaalsust mõista ja sellega sõbraks saada. Palu tal mõista, et ka sina vajad harjumiseks aega. Ära ole lähedase peale solvunud. Kui lähedane on otsustanud sulle kapist välja tulla, on see tema jaoks väga suur samm. Paradoksaalsel kombel võid sina olla viimane, kes sellest teada saab. Ära pane seda talle pahaks. Lähedane võib karta teha sulle haiget ega julge sageli just seetõttu sulle oma sättumusest rääkida. Lähedane on sama inimene, kes ta on alati olnud. Paljudele tuleb uudis lähedase teistsugusest soo- või seksuaalidentiteedist šokina. Sulle võib tunduda, et korraga on ta võõras inimene, kellel on oma salaelu. Ära unusta, et seksuaalsus on vaid üks komponent inimese elus. Su lähedane on ikka see, kes ta alati on olnud. Sa ei ole last kasvatades midagi valesti teinud. Lapsevanemana võib sul tekkida küsimus, mida sa oled valesti teinud, et su laps on teistsuguse seksuaalse identiteediga. Sa ei ole midagi valesti teinud. Vanema inimese eeskuju, olgu selleks ema, isa, õe või venna oma, ei saa muuta last geiks või lesbiks. Mida öelda sugulastele ja tuttavatele? Kõik oleneb konkreetsest olukorrast. Esmajoones tasub teemaga iseendas rahu teha – kui juba ise olukorda normaalselt suhtud, siis polegi vaja teistele mingeid erilisi avaldusi teha. Kui aga ilmutatakse huvi ja uuritakse, võib rahulikult rääkida, milline on olukord, arvestades sealjuures küsija vastuvõtu- ja vastutusvõimega. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: Koolitöötaja võimalused LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Miks ja kuidas LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018. Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide . E-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele . Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Eesti seadused, mis reguleerivad LGB+ inimeste võimalusi Kooseluseadus Kooseluseadus võimaldab kahel täisealisel inimesel notari juures oma kooselu õiguslikult reguleerida. Registreeritud kooselu annab samast soost paaridele riigipoolse kaitse ja tunnustamise. Seadus annab ka võimaluse lapsendada oma registreeritud elukaaslase laps. Kooselu registreerimisest loe lähemalt alapeatükist " Kooselu registreerimine ". Perekonnaseadus ja Kooseluseadus Vastavalt perekonnaseaduse ja kooseluseaduse sätetele on kooselu registreerinud isikul võimalik lapsendada registreeritud elukaasalse laps. Nö peresisene lapsendamine toimub samadel alustel, mille alusel toimub lapsendamine abielus olevate isikute poolt. Lapsendamise protsessist loe lähemalt alapeatükist “ Peresisene lapsendamine ”. Võrdse kohtlemise seadus Võrdse kohtlemise seadus keelab isikute diskrimineerimise seksuaalse sättumuse tõttu: töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel; kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel. Isikul on õigus pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. LGBT+ inimeste võimalused ja olukord Euroopas Kooseluseaduse vastuvõtmisest saati on LGBT+ inimeste olukord püsinud Eestis enamvähem muutumatuna. Kooseluseaduse vastuvõtmata rakendusaktid põhjustavad palju õigussegadust, millest osasid lahendatakse kohtukaasustena ning ülejäänud probleemid ootavad lahendust parlamendist. Kooseluseaduse rakendumine on aga andnud esmakordselt Eesti samast soost paaridele võimaluse peresiseseks lapsendamiseks. Loe lähemalt ka väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki " LGBT inimeste olukord ". 2018. aasta seisuga on Euroopa riikides , mis seni juhtisid LGBT+ inimeste olukorra tabelit, areng seiskunud. Üha vähemates riikides muutub LGBT+ inimeste olukord paremaks ning seetõttu võib täheldada inimõiguste valdkonnas tugevat tagasilööki. Olukorraga Euroopas tutvu lähemalt ILGA Europe' i LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt. Institutsioonide seisukohad LGBT+ inimeste küsimustes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Euroopa Liidu direktiiv 2004/38/EÜ seisukoht on, et Euroopa Liidu õigus kohustab liikmesriike kohtlema EL õiguse kohaldamisel samasoolisi paare vastassooliste paaridega võrdselt. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (art 21) järgi on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas soo [...] või seksuaalse sättumuse tõttu.

LGBT+ teemasid käsitlevad uuringud ja ülevaated Eestist ja mujalt Uuringud, ülevaated, juhendid Infoleht vaimse tervise spetsialistidele LGBT+ noortega töötamisel LGBT+ noored vajavad vaimse tervise spetsialistide teadlikku ja toetavat lähenemist, kuna neil on suurem risk kogeda vaimse tervise probleeme (nt depressioon, ärevus, toitumishäired) ja riskikäitumist. Nende raskused tulenevad nii väliskeskkonnast (mitteaktsepteerimine, kiusamine, diskrimineerimine) kui ka sisemistest teguritest (internaliseeritud homo- ja transvaen). Negatiivne kogemus või hirm selle ees võib takistada abi otsimist. See materjal on loodud vaimse tervise spetsialistidele ja teistele noortega töötavatele inimestele, et pakkuda inspiratsiooni ja praktilisi juhiseid LGBT+ noorte toetamiseks. Materjal keskendub ligipääsetavate teenuste loomisele ning sisaldab lisasid, mis käsitlevad hormoonasendusravi ja juriidiliste sooandmete muutmist Eestis, kogukonna leidmist ja vaimse tervise abi saamist, samuti kasulikke eestikeelseid materjale QR-koodidega. LGBTQI_ekspertidele_Praxis_A5_trykki_OK .pdf Download PDF • 591KB Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovituste koostamine on toimunud kahe aasta jooksul. Esmalt kaardistasime värskemad LGBT+ inimeste kogemused ja ootused – selleks uurisime Mõttekoda Praxise abil LGBT+ inimeste kogemusi Eestis elades ning poliitikakujundajate hoiakuid LGBT+ inimeste ja nende õiguste suhtes. Koostasime koos LGBT+ kogukonnaga Arvamusrännaku raames soovitused “Eesti 2035” strateegiasse. Soovitustes rõhutas kogukond, et LGBT+ inimestele turvalisema ja võrdsema ühiskonna ehitamiseks on vaja luua tegevuskava. Lõpuks tutvustasime LGBT+ inimestele ja poliitikakujundajatele tegevuskava poliitikasoovituste teemasid Baltic Pride 2023 konverentsil. Tagasisidestatud arvamuste põhjal valmis lõplik LGBT+ tegevuskava teemade ring. Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused_PDF .pdf Download PDF • 418KB Policy recommendations for an LGBT+ equality action plan in Estonia 2024 Policy recommendations for an LGBT+ equality action plan in Estonia 2024_PDF .pdf Download PDF • 399KB Ligipääsetavuse inspiratsioonileht 2024 Ligipääsetavuse inspiratsioonileht on loodud LGBT+ ürituste korraldajatele, et parandada ürituste ligipääsetavust ja turvalisust, võttes arvesse inimeste intersektsionaalsust. Nii saavad ka mitmesse haavatavasse gruppi kuuluvad inimesed üritustest osa võtta ja ennast hästi tunda. Tegemist on inspiratsioonilehega, sest oleme teadlikud, et täna ei ole võimalik saavutada olukorda, kus üritused on kõigile ligipääsetavad ja turvalised. Kuid usume, et antud leht on inspiratsiooniks, et liikuda ligipääsetavamate ja turvalisemate ürituste loomise suunas. Ligipääsetavuse inspiratsioonileht .pdf Download PDF • 170KB LGBTQI võrdsus Eestis – barjäärid ja võimalused Uuringu eesmärk oli kaardistada, kuidas tajuvad LGBTQI võrdsuse edendamise võimalusi ja barjääre Eesti ametnikud viiest ministeeriumist. Selle kõrval uuriti, kuidas näevad olukorda LGBTQI inimesed ise, sh millised on kogukonna ootused lähiaastate poliitikakuj undamisele, ka seaduste muutmise osas. LGBTQI kogukonna sisendit kasutati analüüsis selleks, et kõrvutada ametnike väiteid kogukonna tajutud olukorraga. Andmed, mis koguti LGBTQI kogukonnalt on väiksemahulised ning nende pinnalt ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Intervjuudel LGBTQI kogukonnaga olid eelistatud nn aktivistid või inimesed, kes on aastaid seisnud oma kogukonna õiguste eest ja sellega seoses teadlikumad keskmisest inimesest, mis annab neile vastustele kaalu juurde. Siiski keskendub käesolev kokkuvõte ametnikega tehtud ekspertintervjuudele. LGBTQI võrdsus Eestis – barjäärid ja võimalused. Praxis 2022 .pdf Download PDF • 805KB Stiilijuhend ajakirjandusele trans ja teiste soovähemuste teemade kajastamiseks Siinsed soovitused on töövahendiks, et toetada ajakirjanikke, toimetajaid ja sisuloojaid transinimeste ja teiste soovähemuste kajastamisel täpselt ja nüansirikkalt. Stiilijuhendi eesmärk on pakkuda ligipääsetavaid eestikeelseid soovitusi selle kohta, kuidas kajastada transsooliste, mittebinaarsete ja intersooliste inimeste elu, probleeme ja rõõme meedias, sh sotsiaalmeedias. Usume kvaliteetse ajakirjanduse jõudu ja loodame, et see materjal aitab sind transteemade edasi andmisel. „Tervisevõrdsus, LGBTQI+ õigused ja transinimeste tervishoid“ projekti poliitikasoovitused 2021-2024 uurisid Mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing projektis „ Tervisevõrdsus, LGBTQI+ õigused ja transinimeste tervishoid “ Eesti tervishoiutöötajate teadlikkust ja hoiakuid LGBTI inimeste suhtes. Samuti uuriti tervishoiutöötajate ootusi LGBTQI+ tervisevõrdsuse teavitusmaterjalide ning koolituste suhtes. Projekti raames tutvuti teaduskirjandusega, viidi läbi eelnimetatud küsitlusuuring Eesti tervishoiutöötajatega, kutsuti kokku transinimeste ekspertkogu ning tehti teavitustegevusi (sh koolitused, konverents ja infomaterjalide ning e-kursuse koostamine). Nimetatud tegevuste tulemusel sündisid siinsed poliitikasoovitused. HEALTH_poliitikasoovitused .pdf Download PDF • 73KB Tervishoiutöötajate ja -tudengite hoiakud ja teadlikkus seoses LGBTI inimestega. Uuringu aruanne LGBTQI+ inimeste tervisevõrdsuse küsimusi on Eestis seni vähe uuritud. Uuringu siht on täita see teadmiste lünk. Uuringu eesmärgiks oli: - uurida tervishoiutöötajate teadlikkust seoses LGBTI patsientidega - teada saada, millised on Eesti tervishoiutöötajate seas valitsevad suhtumised ja hoiakud LGBTI patsientidesse ning millised on nende praktikad ja kogemused seoses LGBTI patsientidega - uurida, milliste LGBTI teemaliste koolituste ja infomaterjalide järele on tervishoiutöötajate hinnangul neil kõige suurem vajadus. Tervishoiutootajate-ja-tudengite-hoiakud-ja-teadlikkus-LGBTI-patsientide-suhtes .pdf Download PDF • 737KB Minu tervis, minu õigused. Taskuteatmik LGBTQI+ inimestele Selle raamatukese eesmärk on LGBTQI+ inimeste terviseriskide eripärasid, kogemusi ja vajadusi avades LGBTQI+ kogukondadesse kuuluvaid inimesi võimestada. Loodame, et see väljaanne suurendab teadlikkust sellest, kuidas LGBTQI+ inimesena enda ja oma lähedaste tervise eest hoolitseda, kuidas tunda tervishoius ära tõrjuvat ja diskrimineerivat käitumist ning kuidas vajadusel enda õiguste eest võidelda. Kasulikku leiab raamatukesest igaüks, kes soovib end kurssi viia LGBTQI+ inimeste tervise ja tervisevõrdsuse teemadega. LGBTQI_taskuteatmik .pdf Download PDF • 3.15MB Mida peaksin teadma LGBTQI+ inimeste kohta? Juhendmaterjal tervishoiutöötajatele Eestis ei ole tervisevõrdsus veel saavutatud. LGBTQI+ inimeste kogemused tervishoiusüsteemis, mida ka siin tsiteeritakse, näitavad, et tervishoiutöötajate teadlikkus seksuaal- ja soovähemustesse kuuluvate inimeste kohta vajab tähelepanu. Selle raamatukese eesmärk on tutvustada Eesti tervishoiutöötajatele LGBTQI+ inimeste terviseriskide eripärasid, nende kogemusi ja vajadusi. Raamatuke aitab tervishoiutöötajatel viia end kurssi LGBTQI+ inimeste tervise teemaga, et seista igapäevaselt oma tööd tehes tervisevõrdsuse eest. LGBTQI_juhendmaterjal-tervishoutootajale .pdf Download PDF • 579KB Tugeva seisukohata inimesed: kes nad on ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida. Aruanne ja soovitused 2022 Siit leiad 2022. aastal tehtud kvalitatiivse uuringu tulemusena valminud ülevaate Eesti tugeva seisukohata inimeste enesetajust ja suhtumisest LGBT inimestesse ning soovitusi, kuidas nendega LGBT ainetel rääkida nii otsesuhtluses kui meedia vahendusel. Tugeva seisukohata inimesed kes nad on ja kuidas nendega LGBT teemadel rääkida .pdf Download PDF • 2.09MB Люди без твердой позиции: кто они, и как с ними разговаривать на темы ЛГБТ. Отчет и рекомендации. 2022 Перед вами — обзор самовосприятия и отношения к ЛГБТ жителей Эстонии без четкой позиции. Он основан на качественном исследовании, проведенном в 2022 году. Также тут предложены и рекомендации, как с такими людьми говорить о ЛГБТ: и при непосредственном общении, и через СМИ Люди без твердой позиции - кто они, и как с ними разговаривать на темы ЛГБТ .pdf Download PDF • 1.05MB Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018 Eesti LGBT Ühing viis 2018. aasta suvel läbi esimese Eesti LGBT+ õpilaste koolikogemust puudutava uuringu, milles käsitleti muu hulgas kokkupuuteid vaimse ja füüsilise vägivallaga, LGBT+ teemade käsitlemist ainetundides ning õpetajate ja teiste koolitöötajate suhtumist LGBT+ õpilastesse ja teemadesse. Eesti-LGBT-opilaste-koolikeskkonna-uuring-2018 .pdf Download PDF • 1.17MB Исследование школьной среды эстонских учеников ЛГБТ+ 2018 Летом 2018 года ЛГБТ-ассоциация Эстонии провела первое исследование относительно положения ЛГБТ + учащихся в школах Эстонии. В исследовании затронули вопросы подверженности психологическому и физическому насилию, освещения ЛГБТ+ тематики на уроках, а также отношение учителей и других школьных работников к ЛГБТ+ ученикам. исследование-школьной-среды-эстонских-учеников-ЛГБТ-2018 .pdf Download PDF • 1.30MB LGBT+ Students' School Climate Survey in Estonia 2018 In 2018, the Estonian LGBT Association conducted the first LGBT+ students' school climate survey in Estonia, with questions including experiences with mental and physical violence, discussions of LGBT+ topics in class, and the attitudes of school staff and fellow students towards LGBT+ students and topics. A summary of the survey results together with recommendiations is available in English. The full report is available in Estonian and in Russian. lgbt-students-school-climate-survey-in-estonia .pdf Download PDF • 427KB Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel 2012, 2014, 2017, 2019, 2021, 2023 Eesti Inimõiguste Keskus viib iga paari aasta tagant läbi uuringut, mis näitab Eesti elanike suhtumist LGBT+ inimestesse seoses erinevate eluvaldkondadega. 2012 , 2014 , 2017 , 2019, 2021 , 2023 Eesti inimõiguste olukorra ühisaruanne ÜROle 2020 Eesti kolmas korraline inimõiguste ülevaatuse (UPR) toimub ÜRO inimõiguste nõukogus mais 2021. Võrdse kohtlemise võrgustik esitas ÜRO-le inimõiguste olukorra ühisaruande. Võrgustikku kuuluvad Eesti Inimõiguste Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Puuetega inimeste Koda, MTÜ Oma Tuba/Feministeerium, Eesti LGBT Ühing, Eesti Vegan Selts, Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit. Joint Report on Human Rights in Estonia to the UN 2020 Estonia's third Universal Periodic Review by the UN Human Rights Council took place in May 2021. The Equal Treatment Network submitted a joint report to the UN on Estonian human rights situation. The network includes the Estonian Human Rights Centre, the Estonian Union for Child Welfare, the Estonian Centre of Disabled Persons, Oma Tuba NGO, the Estonian LGBT Association, the Estonian Vegan Association, the Estonian National Youth Council and the Estonian Student Unions. LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas 2016 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei tellis uuringu projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni” raames. Uuring keskendub LGBTQ inimeste olukorra ja kogemuste kaardistamisele Eestis. Uurimisrühma kuulusid Kadri Aavik, Triin Roosalu, Margarita Kazjulja, Laura Mere, Kerli Kaal, Maaris Raudsepp ja Kadi Annuk. Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikas 2017 Uuring annab esmalt ülevaate sellest, kuidas Eesti koolides inimõigusi käsitletakse, millised on õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna hoiakud inimõiguste suhtes, ning kuidas inimõiguste alaste teadmiste rakendamist toetatakse. Samuti antakse ülevaade sellest, kuidas avalduvad inimõigused ja nende alusväärtused Eesti hariduspoliitilistes dokumentides ja Eesti koolides. Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeerium, teostasid Balti Uuringute Instituut ja Eesti Inimõiguste Keskus. Discrimination in the EU 2019 The special Eurobarometer “Discrimination in the EU” includes detailed data from European Member States on the social acceptance of LGBTI people and perceptions on discrimination based on sexual orientation, gender identity and sex characteristics. Combating discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity in Council of Europe Member States 2020 The report was prepared by the Council of Europe Steering Committee on Human Rights (CDDH) with support by the SOGI Unit. It is based on replies from Member States to a questionnaire on policy measures and examples of good practice related to the implementation of the Recommendation to Member States on measures to combat discrimination on grounds of sexual orientation or gender identity

Siit leiad kasulikku infot, kui oled intersooline või soovid intersoolisuse kohta rohkem teada. Intersoolisus LGBT+ teemasid käsitledes on oluline rääkida ka intersoolistest inimestest, kes sarnaselt LGBT+ kogukonnale seisavad tihti silmitsi stigmatiseerimise ja diskrimineerimisega. Osades riikides võib see tähendada imikutappu, lapse hülgamist, häbimärgistamist, meditsiinilist sekkumist jms. Selline suhtumise üheks teguriks on ennekõike info puudumine või valeinfo omamine. Seega on teaduspõhise info jagamine äärmiselt oluline. Intersoolised inimesed on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste omadustega, mis ei ole täielikult naise või mehe omad, või on kombinatsioon naise ja mehe omadest, või mis ei ole naise või mehe omad. Seega on väga palju erinevaid intersoolisuse vorme, mistõttu on see mõiste pigem katustermin, kui eraldi kategooria. Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: Koolitöötaja võimalused LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Miks ja kuidas LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide . Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele . Protecting Intersex People in Europe: A toolkit for law and policy makers Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Info ja materjalid lähedasele Maailmas on olnud ja osades riikides on siiani arusaam, et intersoolisi lapsi tuleb “normidesse” sobitada ja seda just (varajase) kirurgilise või muu meditsiinilise sekkumisega. See on intersooliste kogukonna üks suurimaid murekohti – sekkumine, milles ei saa inimene ise kaasa rääkida või on lausa olukordi, kus inimesed avastavad hilisemas eas, et nende füüsilisse kehase on sekkutud. Üha rohkem on aga ühiskond, sh arstid, jõudnud arusaamisele, et kui “atüüpiline” keha ei tekita füüsiliselt probleeme, siis sekkumine ei ole vajalik ega ka õigustatud. Seda eriti inimese enda võimaluseta kaasa rääkida. Intersoolist last kasvatades peaksid vanemad pigem aitama tal säilitada arusaama, et igaühe keha on ühtemoodi erinev ja mingit normi kehadele ei ole. Selline suhtumine aitab lapsel kasvada täiskasvanuks, kelle vaimne tervis on korras ja kes suudab ennast armastada ning seeläbi luua ka terveid suhteid Materjalid vanematele: Supporting your intersex child – A parents’ toolkit Protect Intersex children! - A parents’ information video . Intersooliste inimeste võimalused ja olukord Euroopas ja Eestis Intersooliste inimeste võimaluste ja olukorraga Euroopas ja Eestis saab tutvu: ILGA Europe'i LGBT+ õiguste 2023. aasta kaardilt ja indekskaardilt . Interaktiivne kaart on leitav siit . OII Europe'i intersooliste inimeste õiguste 2022. aasta heade praktikate kaardilt .

Ühingu kodulehe kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid Kasutustingimused ja privaatsuspoliitika Veebilehte haldab MTÜ Eesti LGBT Ühing. Veebilehe all peame silmas kogu veebilehte ja selle sisu, sh kogu materjali, struktuuri ja disaini. Palume veebilehe esmakordsel kasutamisel tutvuda kasutustingimustega ning arvestada, et võime kasutustingimusi ette teatamata muuta. Kasutustingimustes selgitame eelkõige vastutuse välistamist, autoriõigust ja isikuandmete kaitset. Vastutuse välistamine MTÜ Eesti LGBT Ühingu veebileht on loodud selleks, et edastada ajakohast infot ühingu tegevuse ning laiemalt LGBT+ teemade kohta. MTÜ Eesti LGBT Ühing ei võta seoses veebilehel esitatud teabega vastutust ega kohustusi. Kodulehel esitatud teave On üldist laadi ning selle eesmärk ei ole käsitleda mis tahes konkreetse isikuga seotud asjaolusid. Ei pruugi olla kõikehõlmav, täielik, täpne ega ajakohastatud. On mõnikord linkide abil seotud väliste veebisaitidega, mille üle puudub meil kontroll ning mille eest me ei võta mingit vastutust. Ei kujuta endast erialast ega õigusalast nõuannet (palun pöörduge konkreetse nõuande saamiseks alati vastava ala asjatundja poole). Käesoleva veebisaidi sisu on teavitava iseloomuga ja sel ei ole juriidilist jõudu. Seetõttu ei tohiks käesolevale veebisaidile viidata kui ametlikule allikale. Autoriõigus Veebilehe kasutaja nõustub, et veebilehe autoriõigus ja intellektuaalomandi õigused kuuluvad MTÜ-le Eesti LGBT Ühing. Sisu kasutamine Sisu ei tohi ilma meie loata mujal avaldada või kopeerida. Lubatud on vaid isiklik või mitteäriline hariduslik kasutus. Igasuguse sisu reprodutseerimise puhul tervikuna või osaliselt ei või seda muuta ning see peab sisaldama viidet. Me ei luba käesoleva veebisaidi sisu reprodutseerida, taasavaldada või teisiti uuesti välja anda nii, et see on mujal avalikult kättesaadav. Selle asemel tuleb linkida või viidata käesolevale veebilehele. Kõik muud sisu kasutamisviisid, kaasa arvatud kopeerimine, hoiustamine või reprodutseerimine tervikuna või osaliselt muul otstarbel kui isiklikuks kasutuseks või mitteärilisel harival otstarbel on ilma meie loata keelatud. Teiste kasutusviiside või küsimuste korral palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee Linkimine Veebilehele linkimiseks ei ole vaja luba küsida tingimusel, et te ei kasuta loata MTÜ Eesti LGBT Ühing logo või muid visuaalseid materjale ega viita sellele, et teie veebileht on MTÜ Eesti LGBT Ühing poolt heaks kiidetud või sellega seotud. Tagasiside Tervitame tagasisidet, mis aitab meil veebilehte paremaks muuta. Vajadusel kirjutage palun allpool asuvale meiliaadressile. Palun arvestage, et me ei pruugi jõuda vastata kõigile tagasisidekirjadele ning et jätame endale õiguse mitte vastata. Koduleht ja küpsised Veebileht saadab väikseid faile (“küpsiseid”) teie arvutitele ja mobiilseadmetele, mida on vaja veebilehe toimimiseks ja et koguda anonüümset veebianalüüsi. Kasutame neid järgnevalt: Kasutame küpsiseid, mida on vaja, et veebileht toimiks korralikult ja et muuta kasutajate kogemus paremaks. Kogume ja analüüsime anonüümset veebistatistikat selle kohta, kuidas kasutajad veebilehel sirvivad. Teeme seda kasutades erinevat tarkvara, millel on eraelu puutumatust tagavad seaded. Veebianalüüs aitab meil mõista oma kasutajate vajadusi, teha parendusi ja arendada veebilehte edasi. Kuna käesoleva veebilehe eesmärk on arendada inimõigusi, mille hulka käib privaatsuse ja isikuandmete kaitse, ei kogu ega salvesta me informatsiooni, mida võib kasutada teie identifitseerimiseks või leidmiseks või mis võiksid teisiti teie privaatsust mõjutada. Lisaks ei luba me kolmandate osapoolte teenustel või tarkvaral seda teha meie veebisaidi kaudu. Palun pidage silmas seda, et väliseid linke avades kehtivad nende veebilehtede kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid. Annetamine Eesti LGBT Ühing on isikuandmete vastutav töötleja ning edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Annetamise käigus näeme annetajate nimesid ja meiliaadresse, mida me ei avalikusta, kui annetaja ei soovi ise teisiti. Kogume infot, mida meile annavad võimalikud ja praegused annetajad. Need võivad sisaldada kontaktinfot, annetuse summat, annetuse ajaloo andmeid ja muid sarnaseid andmeid. Annetamisel kogutud isikuandmeid (nime ja meiliaadressi) võime kasutada, et teiega ühendust võtta ning edastada andmed tulumaksusoodustuse arvesse võtmiseks Maksu- ja Tolliametile. Sisestades oma meiliaadressi, olete andnud nõusoleku saada teavitusi annetuste kasutamisest või mõnikord tervituse saamiseks. Hoiame alles ja töötleme annetustega seotud isikuandmeid ka raamatupidamislike ja maksukohustuste täitmiseks kuni kohustuse lõppemiseni ning annetajate statistika analüüsimiseks. Kontakt Küsimuste korral palun võtke ühendust info(at)lgbt.ee. Isikuandmete töötlemine Eesti LGBT Ühing (Ühing) kogub ja töötleb isikuandmeid vastavalt alltoodud põhimõtetele. Ühing lähtub isikuandmete kasutamisel põhimõttest, et igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele ja õigus otsustada selle üle, kuidas tema isikuandmeid kasutatakse. Ühingu töötajad koolituvad regulaarselt isikuandmete kaitse valdkonnas. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Ühing kogub ja töötleb ainult sellises mahus isikuandmeid, mis on vajalik Ühingu töö eesmärkide saavutamiseks Ühingule edastatud isikuandmeid kasutatakse vaid selleks eesmärgiks, milleks need on edastatud. Ühing kustutab või anonümiseerib isikuandmed, mille töötlemine ei ole enam eesmärgipärane Ühing ei müü ega rendi isikuandmeid Ühing ei luba isikuandmetele ligi pääseda ega väljasta neid riigile ega teistele isikutele, välja arvatud juhul kui selleks on selge seaduslik alus või andmesubjekti nõusolek ning see on kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormidega Ühing võimaldab isikul tutvuda tema isikuandmetega, neid parandada või blokeerida, kui andmed on ebaõiged või ebatäielikud. Milliseid andmeid kogume ja töötleme Ühingus on sisereeglid, kes millisele infole ligi pääseb. Üldaadressile saadetud e-kirjad ja tavaposti teel saadetud teabe vaatab üle üks vastutav töötleja, kes edastab selle eesmärgipäraselt teisele/teistele töötajatele. Täpsema ülevaate andmete kogumisest ja töötlemisest leiad siit . Uudiskiri ja sotsiaalmeedia Uudiskirjade liikmelisus ja lugemise info on konfidentsiaalne ja piiratud ligipääsuga. Ühing kasutab uudiskirjade saatmise ja haldamise teenust Smaily vastavalt selle ettevõtte privaatsustingimustele. Eesmärkide saavutamiseks kasutab ühing sotsiaalmeedia teenusepakkujaid Facebook, Instagram, millest ei ekspordita infot. Andmesubjekti õigused Kui teil on märkusi, küsimusi või mis tahes kahtlusi või kaebusi seoses teie isikuandmete kogumise ja kasutamisega; või soovite tutvuda oma isikuandmetega või neid parandada, kustutada, nende kasutamist peatada, siis võtke palun ühendust vastutava andmetöötlejaga, kelle kontaktandmed leiate altpoolt. Andmesubjekt võib oma õiguste kaitseks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Vastutav andmetöötleja: Eesti LGBT Ühing Kaarli pst 5-1, Tallinn info(at)lgbt.ee

Eesti LGBT Ühingu ruume on võimalik rentida koosolekute, seminaride ja muude ürituste tarbeks. Ruumide rent Eesti LGBT Ühingu ruume on võimalik rentida koosolekute, seminaride jms ürituste tarbeks. Keskuses saab kasutada kolme ruumi: Teabetuba mahutab umbes 15–20 inimest ning sobib koosolekute pidamiseks, filmide vaatamiseks (ruumis koosolekulaud, mugavad toolid, pabertahvel, dataprojektor, arvuti, kõlarid); Hubatuba mahutab umbes 10 inimest ning sobib väiksemaks ja mitteformaalseks ajaveetmiseks, näiteks filmide vaatamiseks (ruumis diivan, põrandapadjad, tugitoolid, ratastel väike laud); Köök mahutab umbes 10 inimest ning sobib lisaks söömisele ka väiksemaks ja mitteformaalseks ajaveetmiseks (ruumis nõud, pliit, ahi, külmkapp, suur söögilaud). Rendihind sõltub ürituse tüübist, ajast ja kestusest. Olenevalt ruumikasutusest või mööblipaigutusest võib keskus kokku mahutada umbes 50 inimest. Soovi korral kirjuta meile info(at)lgbt.ee ja leiame sobivaima lahenduse. Fotod: Anna Kõuhkna

In recent years, the progress in the rights of LGBT+ people has largely been at a standstill. The state has not passed any strategies concerning LGBT+ people nor has it implemented any EU recommendations. There is a need for effective strategic advocacy and policy making which include all groups concerned with the promotion of the rights of LGBT+ people. Recommendations for the action plan on promoting equal rights for LGBT+ people In recent years, the progress in the rights of LGBT+ people has largely been at a standstill. The state has not passed any strategies concerning LGBT+ people nor has it implemented any EU recommendations. There is a need for effective strategic advocacy and policy making which include all groups concerned with the promotion of the rights of LGBT+ people. Main project page in Estonian Research We will organize a study mapping the current situation which will include politicians, policy makers and the LGBT+ people of Estonia. Recommendations We will create action plan recommendations for use by the state on promoting the equal rights of LGBT+ people. Plan To guarantee the effective implementation of the action plan recommendations, we will create an advocacy plan for the Estonian LGBT Association. Partners This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations.. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Erinevate seksuaalsete identiteetide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Siit leiad palju soo ja seksuaalsusega seotud mõisteid koos seletustega. LGBT+ sõnastik Sõnastik Erinevate seksuaalsete orientatsioonide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Alloromantiline inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet. Alloromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Alloseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet. Alloseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Aromantiline inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne ning soovida füüsilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne vms. Aseksuaalsus ei tähenda tingimata libiido puudumist, näiteks võib aseksuaalne inimene masturbeerida. Aseksuaalsus erineb teadlikult seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on motiveeritud inimese isiklikest tõekspidamistest. Asooline inimene Inimene, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Binaarne ja mittebinaarne soosüsteem Binaarne soosüsteem jagab inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. See jagunemine tuleneb bioloogilisest soost, mis määratakse sünnil lähtuvalt genitaalidest. Kuigi kaasaegses Lääne kultuuris vaadeldakse sugu binaarselt, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja on eksisteerinud eri kultuurides üle maailma. Mittebinaarne soosüsteem on paljudes kultuurides tänagi veel elujõuline, näiteks põlisameeriklastel, hindudel jm. Bioloogiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest. Selle alusel jagatakse meid meesteks ja naisteks, mis on lihtsustatud käsitlus mitmes mõttes, sh ei ole nt kromosoomide, hormoonide ja anatoomia piirid alati selged. Bioloogiline sugu koosneb anatoomiast (rinnad, tupp, peenis jne), füsioloogiast (hormoonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaalsükkel jne) ja geneetikast (kromosoomitüübid). Biromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biromantilistena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biromantilisust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biromantilisus erineb panromantilisusest selle poolest, et biromantilisele inimesele on sugu romantilise külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panromantilisuse puhul pigem mitte. Biromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, biseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Biseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja/või seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biseksuaalsust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biseksuaalsus erineb panseksuaalsusest selle poolest, et biseksuaalsele inimesele on sugu külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panseksuaalsuse puhul pigem mitte. Bivaen (ka bifoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost ja teisest soost inimeste vastu. Bivaenu esineb nii cis-hetero kui LGBT+ inimeste seas, nt arvamustes, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult kapis geid, et nad ainult eksperimenteerivad, et neil on tingimata palju seksuaalpartnereid jms. Soovitame kasutada bivaenu mõistet bifoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Cis -sooline inimene (ladina k. cis - "samal pool"), ka paiksooline inimene Inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on cis-soolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena ja ta tunneb end mehena. Drag king Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil meheks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Drag queen Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil naiseks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Gei Mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste vastu. Kasutatakse ka üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne mees”. Heteroromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Heteroromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, heteroseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Heteroseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Homoromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Homoromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, homoseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Homoseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste vastu. Homovaen (ka homofoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Soovitame kasutada homovaenu mõistet homofoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Intersooline inimene Inimene, kes on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist. Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada. Juriidiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, lähtuvalt bioloogilisest soost. Juriidiline sugu kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil. Eestis on võimalik määrata kahte sugu – mees või naine. Karud Geimeeste subkultuur, millesse kuuluvad pigem karvased, habemega, suuremad mehed. Eestis esindab karude kultuuri Tallinn Bearty . Kväär (inglise k. queer ) Inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, nüüdseks on sellest saanud ka identiteedisilt. Kasutatake nii nimi- kui omadussõnana. Lesbi Naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste vastu. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne naine”. LGBT, LGBT+, LGBTQ, LGBTI, LGBTQIA jne Lühend, mis viitab erineva seksuaalse orientatsiooni, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele jt inimestele. Mittebinaarse sooidentiteediga inimene Inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga. Omniseksuaalne inimene Inimene, kes kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Otsiv (inglise k. questioning ) Termin, mida kasutatakse inimeste kirjeldamiseks, kes otsivad oma seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. Panromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Panromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, panseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Panseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet inimeste vastu nende soost sõltumata. Polüsooline inimene Inimene, kes tunneb tunneb korraga mitut sooidentiteeti. Polüseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet erinevast, aga mitte kõigist, soost inimeste vastu. Ristiriietuja (inglise k. cross-dresser ) Inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga. Sookväär (inglise k. genderqueer ) Lai mõiste inimese kohta, kes tunneb, et tema sootunnetus või sooline eneseväljendus ei vasta ühiskondlikele normidele. Sooline eneseväljendus Soolise eneseväljendus on oma soo rõhutamine riietumise, käitumise, soengu, hääle jms. Kuigi enamasti peegeldab sooline eneseväljendus inimese sooidentiteeti, siis alati see nii ei pruugi olla. Seega, kui inimene nt väljendab ennast naisena, ei pruugi see olla tema sooidentiteet. Sooline üleminek Protsess, mille käigus transsooline inimene hakkab elama vastavalt oma tunnetuslikule soole. Võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. "Soovahetus" ei ole sobiv mõiste, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. "Sookorrigeerimine" ei ole sobiv, sest eeldab, et transsoolises inimeses on midagi valesti, mis vajab parandamist. Sooline üleminek ei ole ajaliselt piiritletud, seda ei defineeri ükski kindel tegevus või sündmus. Transsoolist inimest ümbritsevad inimesed ja asutused saavad tema sugu tunnustada. Loe ka soo tunnustamise võimaluste kohta Eestis. Sooneutraalsus Mõiste, mis kirjeldab nähtusi, milles sugu ei ole määrav. Näiteks on sooneutraalsed enamik seadustest (st seadus kohtleb eri soost inimesi samamoodi), kaubad ja teenused (nt ühistransport, toidupood), teatud eranditega haridus (st igaüks saab kooli minna) jne. Sooneutraalsus võib endas peita ka soopimedust, st olukorda, kus soospetsiifiliste vajadustega ei arvestata (nt seadused või meetmed, mis on justkui sooneutraalsed, kuid päriselus mõjutavad ülekaalukalt vaid ühte sugu). Sooneutraalsus ei tähenda sugude eiramist või kaotamist. Sotsiaalne sugu (inglise k. gender ) Ühiskonna arusaam sellest, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks. Sotsiaalne sugu võib erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooidentiteet (ka sooline identiteet, tunnetuslik sugu) Sooidentiteet on inimese enda tunnetus oma soost, mis võib olla mees, naine, sootu, asooline, mittebinaarne vms. Inimene võib tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ei identifitseeri inimene end üldse sooliselt. Soostereotüüp Soostereotüüp on lihtsustatud ja eelarvamuslik arusaam soorollidest. Soovoolavus (inglise k. gender fluid ) Inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või üleselt. Sünnil määratud sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest, kuid ei pruugi ühtida nö bioloogilise naise või mehe normidega. Samuti ei pruugi see ühtida inimese tunnetusliku sooga (sooidentiteediga). Transsooline inimene (ladina k. trans - "teisel pool") Inimene, kelle sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga. Pole teada, kuidas transsoolisus kujuneb. Transsoolise inimese sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. Transsooline mees (ka trans mees) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on mees, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole mees. Transsooline naine (ka trans naine) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on naine, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole naine. Transvaen (ka transfoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha transsoolise identiteedi või teistsuguse soolise eneseväljendusega inimeste vastu, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises. Soovitame kasutada transvaenu mõistet transfoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Two-spirit (inglise k. kaks hinge) Kolmas sugu mehe ja naise kõrval põlisameeriklaste kultuurides, mis, olenevalt kultuurist, võib tähendada erinevaid mehe ja naise sooidentiteedi kombinatsioone ühes inimeses.

Here you will find the main information about coming to Estonia if you are fleeing the war in Ukraine. Most of it is general, some LGBT+ specific. If you are an LGBT+ refugee from Ukraine and need any other help, please contact us at info@lgbt.ee in English, Russian, or Estonian. Help for LGBT+ refugees from Ukraine Here you will find the main information about coming to Estonia if you are fleeing the war in Ukraine. Most of it is general, some LGBT+ specific. If you are an LGBT+ refugee from Ukraine and need any other help, please contact us at info@lgbt.ee in English, Russian, or Estonian. The information on this page will be updated as necessary. ІНФОРМАЦІЯ УКРАЇНСЬКОЮ ИНФОРМАЦИЯ НА РУССКОМ ENTERING ESTONIA People who have left Ukraine after 24 February All Ukrainian citizens can come to Estonia without a visa, a biometric passport or a travel document. It is possible to apply for international protection at the Police and Border Guard Board. This protection will give you a one-year residence permit with social security (health insurance, subsistence allowance, first rent allowance). You can start working in Estonia as soon as you submit the application. You receive international protection at the moment of submitting the application. Information and booking: www.politsei.ee/en . Refugees from Ukraine can live in accommodation centers provided by the state or with thier relatives and friends in Estonia. The state accommodation also provides meals. People who were in Estonia before 24 February Citizens of Ukraine can continue their stay in Estonia and also work with a work permit. They can apply for regular international protection, but this process can take up to six months and it is not allowed to work during this time. More information on www.kriis.ee/en . ENTERING ESTONIA WITH A PET Currently it is possible to come to Estonia from Ukraine with a pet even if they do not fill the necessary requirements for travel (microchip/tattoo, rabies vaccination, documents). In that case you will need to fill out a form and send it to the Agriculture and Food Board and the Tax and Customs Board. The form and contacts are here only in Estonian, but you can ask for help at the Estonian border crossing point. TRANSPORT TO ESTONIA The Estonian Refugee Council is coordinating buses that bring Ukrainian people to Estonia from the Poland-Ukraine border. madle@pagulasabi.ee +372 57835266 The latest updates on the locations and the leaving times of the buses can be found on the Facebook page of the Refugee Council where they post in Estonian, Russian, and English. LEGAL AID The Estonian Human Rights Center offer free legal aid to asylum applicants and those who have received international protection as well as refugees and their loved ones who are in Estonia. The center is also experienced in advising and representing LGBT+ applicants. They can be contacted in English and Russian. info@humanrights.ee +372 644 5148 PSYCHOLOGICAL AID The Estonian LGBT Association offers free preliminary psychological counseling in English, Russian, and Estonian. Our counselor Evelin can offer a safe environment where you can discuss LGBT-specific as well as general issues and topics. We can also help you find an LGBT-friendly psychologist or psychiatrist. evelin@lgbt.ee EVERYDAY NECESSITIES If you need accommodation, food, medicine, clothes, work, or other everyday necessities, contact the Estonian Refugee Council . They will help you with the entire process. +372 5665 9118 anu@pagulasabi.ee Refugee Council information center: Liivalaia 28, Tallinn ; open at 10-17 Tallinn city information and reception center: Niine 2, Tallinn ; open 24/7 OTHER AID If you are coming to Estonia and you need help with finding LGBT-specific services (including hormone therapy), safe housing, community support, or anything else, contact the Estonian LGBT Association at info@lgbt.ee or +372 55515817. We answer the phone in English and Estonian and we can reply to emails in English, Russian, or Estonian. Replying in Russian will take longer as most of our staff don’t speak Russian. THE UKRAINIAN COMMUNITY IN ESTONIA The Congress of Estonian Ukrainians ukr.est.congress@gmail.com +372 5232275 The Ukrainian Cultural Centre +372 5650 2572 labora.tallinn@gmail.com The Association of Ukrainian Organisations in Estonia info@ukraine.ee ukrainaoae@gmail.com +372 55659763 IF YOU ARE AN LGBT+ REFUGEE FROM UKRAINE AND NEED ANY OTHER HELP FROM US, PLEASE WRITE TO INFO@LGBT.EE .

Siit leiad kasulikku infot, kui oled transsooline või kui soovid transsoolisuse kohta rohkem teada. Ankur sugu Transsoolisus Sugu on osa inimese identiteedist, mis koosneb sünnil määratud soost, bioloogilisest soost, juriidilisest soost, sotsiaalsest soost, tunnetuslikust soost ja soolisest eneseväljendusest. Umbes eelmise sajandi keskpaigani oli sugu kasutuses enamasti kui bioloogiline mõiste, mis eristas meeste ja naiste liigi. Kuigi inimese bioloogiline sugu hõlmab endas anatoomiat, füsioloogiat ja geneetikat, siis sünnil lähtutakse lapse soo määramisel enamasti vaid välisest vaatlusest. Kui inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu kattuvad on tegemist cis -soolise inimesega. Kui aga inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu ei kattu, võib olla tegemist transsoolise inimesega. Kuidas kapist välja tulla Miks kapist välja tulla? Saad elada sellena, kes tegelikult oled; tunned end üha enam iseendana; võid leida endale sarnased inimesi; saad aidata ja toetada teisi trans inimesi; saad harida teisi, murda stereotüüpe ja müüte; oled teistele positiivne eeskuju. Millega kapist välja tulles arvestada? Võimalik transfoobia ja negatiivsed reaktsioonid; vajadus tagada enda turvalisus; inimesed, kes ei kuula/ei mõista; inimesed, kes proovivad su meelt muuta või hirmutada; protsessi pikaajalisus, mis nõuab kannatlikkust; otsuse elumuutev mõju. Mõned näpunäited Kui otsustad, et oled valmis kapist välja tulema, siis anna endale aega, et mõelda läbi, kuidas sa seda teed ja mida ütled. Mõtle välja, kes võiks olla sinu lähikonnas kõige toetavam, ja tule temale esimesena kapist välja. Tihti võib aru saada sellest, kui sõbralik on inimene transsoolisuse suhtes sellest, kuidas see teema vestluses avaldub. Tee uurimistööd, et sul oleks infot transsoolisuse kohta, juhul kui inimestel on küsimusi. Võimalus on ka kirja või meili teel kapist välja tulla. Tee täpselt nii, nagu sul endal on mugavam ja turvalisem, ent ole valmis hiljem ka suuliselt rääkima. Kui oled otsustanud, kellele ja kuidas välja tulla, ole valmis ootama, kuni lähedased uut infot seedivad ja aktsepteerivad. Anna neile aega, et asjad läbi mõelda ja mõista, mida läbi elad. Su lähedastel võib olla õppida palju uut, enne kui nad sind täielikult mõistavad. Esimene reaktsioon ei pruugi peegeldada seda, kuidas nad end pikas perspektiivis tundma hakkavad. Mõista, et sinu lähedased võivad vajada emotsionaalset tuge. Mõned trans inimeste lähedased kasutavad selleks teraapiat. Mõnikord võtab teistel uue nime ja identiteediga harjumine aega ja nad võivad eksida, isegi kui nad ei tee seda meelega. Kui on suur oht, et pärast välja tulemist ähvardab sind näiteks füüsiline või vaimne vägivald või kodust ilma jäämine, siis tasub turvalisuse huvides oodata aega, kus sa ei ole selles olukorras või nendest inimestest sõltuv. Ära eelda, et kõik inimesed reageerivad tingimata negatiivselt. Mõned inimesed võivad sind üllatada avatuse ja aktsepteerimisega. Ole enesekindel – ainult sina tead, kes sa oled. Sa jagad teatud aspekti oma identiteedist oma lähedastega, mitte ei küsi neilt luba elada iseendana. Sinu lähedased võivad olla šokis või leinas. Neile võib tunduda, et nad on kellegi kaotanud. Rahusta neid – sa oled olnud ja oled alati sama inimene. Nad ei kaota sind kui inimest. Seleta, et sinu sugu ei ole ainuke osa sinust ja teie suhe/sõprus ei muutu selle tõttu. Sinu lähedastele võib tunduda, et nad on ise näiteks sinu kasvatamisel midagi valesti teinud, ja nad süüdistavad ennast. Selgita neile, et transsoolisus ei ole ümbritsevate inimestega ega kasvatusega kuidagi seotud. Maini ära, kellega tahad seda informatsiooni jagada ja kellega mitte. On oluline, et nad saaks aru, et on sinu valik omal ajal sellest teistele rääkida. Küsimused/väited, mis su lähedastel võivad tekkida “Mida see tähendab?” Vasta oma definitsiooniga, kuidas end määratled. “Sa ei saa kunagi lapsi!” Trans inimestel on palju võimalusi saada lapsi. “Sa ei saa kunagi päris meheks/naiseks!” Mis on päris mehe/naise definitsioon ja kellel on õigus öelda, mis on päris mees/naine? “Ma näen sind siiski alati oma poja/tütre/venna/õena.” Loodetavasti see muutub ajaga ja see tähendaks mulle palju, kui sa püüaksid. “Aga mulle meeldib, et sa oled mu poeg/tütar/vend/õde.” Ma olen sama inimene edasi ning muutun ainult väliselt (kui on kavas meditsiiniline sekkumine) “Aga miks sa oled siis nii mehelik/naiselik vms?” See ei ole minu sooga seotud – see on minu olemus. Trans inimesed ei pea vastama soostereotüüpidele. Isiklikud küsimused sinu keha/operatsioonide/seksuaalelu kohta On sinu valik, kas tunned end neile küsimustele vastates mugavalt. Kas inimeselt, kes pole trans, küsitaks samu küsimusi? Siit leiad veel suuniseid, kuidas erikeskondades kapist välja tulla. Tutvu ka tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Binder Osadel trans meestel ja mittebinaarsetel inimestel aitab soodüsfooriat leevendada binder. Binder on riideese, mille eesmärk on vähendada rindade väljapaistvust. Tuntuimad lehed, kust bindereid tellida, on Underworks ja gc2b Transitional Apparel. Kui sul pole binderi soetamiseks raha, siis tasub jälgida sotsiaalmeediat (näiteks Tumblr, Instagram). Seal teevad paljud trans mehed ja mittebinaarsed inimesed heategevuslikke loose, kus annavad ära tasuta uued või kasutatud binderid. Ole binder it kandes ettevaatlik! Ära kanna binderit kunagi üle kaheksa tundi. Vastasel juhul võivad sul tekkida hingamisprobleemid, seljavalu ja nahaärritus. Võta alati binder enne magamaminekut seljast, lase oma kehal puhata. Samuti võta see ära enne treeningut. Spordirinnahoidjad on disainitud koos sinuga trenni ajal liikuma, kuid binder võib teha liikumise ja hingamise veel raskemaks. Ära kunagi kasuta teipi või sidemeid bindimiseks, sest need piiravad hingamis- ja liikumisvõimet! Elastsed sidemed (ing k ace bandages) on disainitud kitsenema, seega muutuvad need hingates aina kitsemaks ja võivad palju haiget teha. Kui kuskil valutab, võta binder kohe ära. Proovi suuremat numbrit või teisi alternatiive. Pea meeles, et valu tähendab alati, et miskit on valesti! Info ja materjalid lähedastele Uudis lähedase transsoolisusest võib olla raske ja uue olukorraga leppimine keeruline. Ent uuringute kohaselt suurendab lähedaste toetuse puudumine depressiooni ja teiste vaimsete haiguste esinemist, halvemal juhul enesetapuriski. Ka kõige heasoovlikumad lähedased ei tea vahel, kuidas transsoolist inimest toetada. Kuidas seda teha? Aktsepteeri oma transsoolise lähedase identiteeti. Tema trans identiteedi ignoreerimine või selle tõestamisele sundimine võib lapsele teha palju kahju. Kui transsooline inimene on sulle kapist välja tulnud, on ta tõenäoliselt selle üle palju mõelnud. Tema on ainus, kes tunneb oma elu ja tundeid kõige paremini. Mõned lähedased arvavad, et transsoolisus on mööduv faas. Ära arva seda. Tõsi, mõni transsooline inimene, kes identifitseerib end transsoolisena, muudab hiljem oma meelt, kuid see on haruldane. Ja isegi kui su lähedane kuulub sellesse haruldasse gruppi, ei tee tema identiteedi aktsepteerimine kellelegi liida. Lepi tema sooidentiteediga samamoodi nagu aktsepteeriksid tema usulisi või poliitilisi vaateid teades, et need võivad muutuda. Mõtle, kuidas sa end tunneksid, kui keegi rõhutaks, et oled teisest soost või kutsuks sind nimega, mis on seotud teise sooga. Sinu transsooline lähedane võib tunda sama, kui lähedased ei aktsepteeri tema sooidentiteeti. Transsoolisus tähendab eri inimestele eri asju. Ära eelda, et su transsooline lähedane tahab alustada sookorrigeerimisega, kanda teatud tüüpi riideid või muuta oma hobisid. Kuula, mida transsoolisus tema jaoks tähendab. Tea, et pole õiget ega vale viisi olla trans. Hari end transsoolisuse teemadel. See aitab sul lähedast paremini mõista. Ära kasuta transsoolise lähedasega seoses sünninime ega sünnisoo termineid. Kui eksid kogemata, siis vabanda, kuid ära tee seda meelega. See näitab, et keeldud arvesse võtmast tema heaolu ja tundeid, ning ta kaotab sinu vastu usalduse. Ära oota transsooliselt lähedaselt soostereotüüpide järgi elamist. Näiteks transsooline laps, kes määratleb end tüdrukuna, ei pea tingimata tahtma kanda kleite. Poiss ei pea olema huvitatud jalgpallist. Need soostereotüübid suurendavad veel rohkem survet, millega trans lapsed silmitsi seisavad. Sinu transsooline lähedane on üks indiviid, seega lase tal väljendada oma individuaalsust. Ära räägi oma transsoolise lähedase identiteedist teistele, kui sul pole tema nõusolekut. Sul võib tekkida kiusatus väljendada solidaarsust jagades kõigiga, et su lähedane inimene on trans. Transsoolise inimese identiteedist suure asja tegemine võib olla haavav. Lase tal valida, kellega ta tahab jagada oma soomääratlust ning kellega mitte. Ära arva ennatlikult, et transsoolisus vajab ravi. Transsoolisus ei ole vaimne haigus ja su lähedase sootunnetus ei vaja ravi või “ümberpööramist”. Kuid teraapia võib aidata nii temal kui ka sul endal toime tulla nende väljakutsete ja stigmaga, mida transsoolisus ühiskonnas endaga kaasa toob. Transsoolisus võib olla suur väljakutse perekondadele, kes seisavad silmitsi stigma, vaenulike sugulaste ja näilise lootusetusega lapse tuleviku suhtes. See on raske nii sinule kui ka su transsoolisele lähedasele – mõlemad pooled peavad tegema suuri pingutusi, et vaimselt ümber kohaneda. Seega kaalu LGBT+ sõbraliku psühholoogi või terapeudi külastamist, kes aitaks nii sul kui ka su transsoolisel lähedasel edukalt muutustega toime tulla. Sa saad kõige rohkem oma transsoolist lähedast aidata sellega, kui jõuad ise punkti, kus oled oma mõtted peas korrastanud ja aktsepteerinud tema soomääratlust. Sinu transsooline lähedane ei ole üksi ja tal on võimalus elada õnnelikult, kuid ainult toetusega. Lähedaste toetus on transsoolistele inimestele ülimalt oluline. Paku oma transsoolisele lähedasele tingimusteta toetust ja võid näha, kuidas ta sirgub õnnelikuks ja terveks täiskasvanuks. Allikas: Strategies for Supporting a Transgender Child, Psychology Today Loe põhjalikumalt siit , kuidas oma transsoolist lähedast toetada. Tutvu ka meie tasuta tugiteenustega ja võta meiega julgesti ühendust. Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: Koolitöötaja võimalused LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Miks ja kuidas LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018. Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide . E-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele . Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Eesti seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste võimalusi Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni. Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Loe ka " Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine ". Soo juriidiline tunnustamine ja meditsiiniline sekkumine Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid (soomarker, isikukood, nimi) ning läbida meditsiinilisi toiminguid nagu hormoonravi ja kirurgiline sekkumine. Eestis reguleerib valdkonda määrus: “ Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Määruses kasutatakse aegunud termineid "soovahetus", "soo muutmine" ja "transseksuaalsus". Loe soo tunnustamise protsessi kohta täpsemalt siit . Transsooliste inimeste võimalused ja olukord Eestis ja Euroopas Eestis reguleerib soo tunnustamise ja -korrigeerimisega seonduvat sotsiaalministri määrus “ Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Määruse kohaselt on inimesel võimalik saada uued juriidilised andmed ning vajaduse korral hormoonravi ja teisi meditsiinilisi protseduure. Määrus kehtib 1999. aastast ning on kaasaegse rahvusvahelise soo tunnustamise seadusandlusega vastuolus. Soo tunnustamise protsess on aeglane ja diskrimineeriv, sest nõuab meditsiinilisi toiminguid (vähemalt hormoonravi) ning juriidiliste andmete muutmine nõuab arstliku ekspertiisikomisjoni tõendit. Tulenevalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8, on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et sooline identiteet ja sooline enesemääratlus on inimese enda soo tunnetamine ja subjektiivne kogemine ning riik peab tunnustama isiku sugu lähtuvalt tema tunnetusest. Transsoolistel inimesel on andmete muutmisel võimalik uuendada ka haridust tõendavaid dokumente. Loe lähemalt väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki " LGBT inimeste olukord ". Euroopas on 2018. aasta andmete kohaselt trans inimestel enesemääratluse õiguse saavutamiseni veel pikk tee käia. 34 Euroopa riigis nõutakse soo tunnustamise protsessi alustamiseks jätkuvalt vaimse häire diagnoosimist, lisaks nõutakse osades riikides steriliseerimist ja/või teiste meditsiiniliste protseduuride läbimist ja abielu lahutamist. Väga palju on ka selliseid riike, kus üldse puudub soo tunnustamise protseduur. Uuri lähemalt olukorda Transgender Europe 'i ja ILGA Europe 'i LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt. Institutsioonide seisukohad transsoolisuse küsimuses Euroopa Parlament peab tähtsaks, et Euroopa Liidu liikmesriikide õigussüsteemides loodaks dokumentides soo andmete muutmise ning meditsiiniliste protseduuride eraldamise võimalus. Muu hulgas tähendab see, et soo andmete muutmise eelduseks ei oleks enam vaimse häire diagnoosi nõue ning et soo andmete muutmine ei lähtuks meditsiinilistest protseduuridest. Maailma Terviseorganisatsioon on teinud ettepaneku eemaldada F64 “sooidentsuse häire” psüühika- ja käitumishäirete nimekirjast. Maailma Arstide Liidu seisukoha kohaselt on olemas inimesi, kelle tunnetuslik sugu ei vasta sünnil määratud soole. Termin “transsooline” kirjeldab neid inimesi stigmatiseerimata ja kasutamata patoloogilist iseloomustust. Selle käsitluse järgi on transsoolisus soolise identiteedi üks osa, mida tuleb käsitleda eraldi seksuaalsest sättumusest

Siin saad tutvuda meie praeguste ja lõppenud projektidega. Mõne projekti kohta saad lähemalt lugeda, kui klikid pealkirjale või pildile. Lisaks projektidele rahastavad meie tööd ka annetajad ja liikmemaksud. Rohkem infot meie rahastuse kohta leiad majandusaasta aruannetest. Meie projektid Siin saad tutvuda meie viimaste aastate projektidega ehk meie töö ja eesmärkidega. Mõne projekti kohta saad lähemalt lugeda, kui klikid pealkirjale või pildile. Lisaks projektidele rahastavad meie tööd ka annetajad ja liikmemaksud. Rohkem infot meie rahastuse kohta leiad majandusaasta aruannetest . Üks kõigi ja kõik ühe eest! Võimekad võrgustikud inimõiguste kaitsel. Projekti eesmärk on edendada ja levitada võrdse kohtlemise põhimõtet ning tõhustada kaitset diskrimineerimise vastu läbi ulatusliku võrgustikupõhise intersektsionaalse huvikaitsetegevuse ja koostöö. Projekti raames toimub VKV strateegiaseminar ning koosloomes võrgustiku liikmetega korraldame 2023. aasta Baltic Pride’i konverentsi. Lisaks loome VKV liikmetele, nende sihtgruppidele ja LGBT Ühingu võrgustikule võimaluse omavahel tutvuda võrgustike mõttetalgutel. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 60,929 euroga (kogumaksumus 65,023 eurot) ja see kestab 01.01.2023-31.12.2023. Võrdse kohtlemise ja inimõiguste edendamine Eestis Projekti eesmärk oli ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes. Projekti raames tegime: Andsime sisendeid LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele, kogusime poliitikate sisendeid. Suhtlesime erakondadega, analüüsisime valimisplatvorme. Koostasime soovitused ja valimiskompassi valmisteks LGBT+ inimeste õiguste aspektist. Kogusime regulaarselt vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistikat Koolitasime erinevate valdkondade spetsialiste ja tudengeid, tervisevaldkonna ja haridusvaldkonna spetsialiste, lastekaitseametnikke, noorsootöötajaid ja meditsiinitudengeid. Tegelesime aktiivselt koostööga, mille eesmärgiks oli LGBT+ teemaliste koolituste kättesaadavuse parandamine ülikoolides, mh noorsootöötajate ja psühholoogide seas. Tegelemise regulaarselt LGBT+ teemaliste materjalide uuendamisega, sisu loomisega ühingu kanalites. Aktiivselt toimus meediamonitooring, tagasiside andmine ja ajakirjanike nõustamine LGBT+ teemadel. Tegelesime regulaarselt esmatasandi juriidilise, psühholoogilise ja kogemusnõustamisega. Korraldasime transinimeste tugigruppe, lugemisklubi LGBT+ kirjanduse teemadel, viisime läbi transinimeste vanemate tugigruppi. Hoidsime avatuna kogukonna keskust LGBT+ inimestele ja nende lähedastele, LGBT+ ja inimõiguste valdkonna aktivistidele ja kogukondadele. Lõime LGBT+ rohujuuretasandi ja LGBT+ teemadega tegelevate organisatsioonide, gruppide ja aktiivsete üksikisikute võrgustiku, mille eesmärk on toetada LGBT+ teemade ja võrdse kohtlemise huvikaitsetööd ja saada kogukonnalt sisendeid. Meie projektipartner oli Eesti Inimõiguste Keskus . Projekti toetas kuni 30.06.2023 Sotsiaalministeerium ning alates 1.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti kogumaksumus oli 606 060 eurot (toetus summas 600 000 eurot), millest ühingu osa oli 303 030 eurot (toetus summas 300 000 eurot). Projekt kestis 01.01.2022 - 31.12.2024. Rahva vägi: Ehitame edukat LGBT+ liikumist Eestis Projekti eesmärk on parandada meie kommunikatsiooni, millega kaasata ja aktiveerida meie olemasolevaid ja tulevasi toetajaid. Projekti käigus loome kommunikatsioonistrateegia ja mõjusad digivahendid, et parandada meie kontakti toetajatega, jagame teadmisi ja oskusi LGBT+ aktivistide võrgustikuga, rakendame uut strateegiat oluliste ürituste korraldamisel ja integreerime uued teadmised ja tööriistad ühingu üldisesse strateegiasse. Projekti rahastab ILGA-Europe 65 000 euroga. Projekt kestab 01.08.2022 - 31.12.2024. Health Equality, Attitudes towards LGBTQI+ People and Trans Health Care — HEALTH Praxis uurib koos Eesti LGBT ühinguga ning Euroopa Liidu Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Kodakondsuse Programmi ning Sotsiaalministeeriumi toel Eesti tervishoiutöötajate hoiakuid ja teadmisi LGBTQI+ inimeste vajaduste kohta. Uuringu tulemuste pinnalt koostame infomaterjalid ja koolitused meedikutele, mis aitavad neil austada LGBTQI+ inimeste õigusi ning olla teadlikumad ja tähelepanelikumad LGBTQI+ inimeste vajaduste suhtes. Projekti rahastab Euroopa Komisjon 80 094 euroga ja see kestab 01.11.2021 - 31.10.2023. LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused Projekti eesmärk on LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamine Eestis läbi strateegilise huvikaitsetöö ja mõjusa poliitikakujunduse. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 88 000 euroga (kogumaksumus 95 152 €) ja see kestab 01.09.2021 - 31.08.2023. LGBT+ Microhistories In Estonia Projekti eesmärk on avaldada Eesti esimene kohalikku LGBT+ ajalugu käsitlev üldisele avalikkusele mõeldud raamat. Raamatu koostavad ajaloouurijad, kes lisaks oma teema uurimisele ja avaldamisele osalevad ka uurijatele suunatud seminaridel, mis arendavad LGBT+ ja üldist ajaloouurimist Eestis. Projekti rahastab Rosa Luxemburg Foundation 51 352 euroga ja see kestab 1.09.2019 - 31.12.2022. Sõnas on jõud. Mõjusad sõnumid inimõiguste edendamiseks Projekti eesmärk on luua alus mõjusale LGBT-teemalisele strateegilisele kommunikatsioonile Eestis ning panustada seeläbi inimõiguste valdkonna võimekusse ja kollektiivsetesse teadmistesse. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 19 991 euroga (kogumaksumus 21 529 €) ja see kestab 7.10.2021 - 7.11.2022. LGBT-teemaline haridus- ja teavitustegevus haridusvaldkonnas turvalise ja kaasava koolikeskkonna loomiseks LGBT+ noortele Projekti eesmärk on luua kaasavam ja turvalisem koolikeskkond LGBT+ noortele Eestis. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 80 000 euroga ja see kestab 1.03.2020 - 1.03.2022. Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas Projekti eesmärk on ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes. Meie projektipartner on Eesti Inimõiguste Keskus . Projekti rahastab Sotsiaalministeerium hasartmängumaksust 200 000 euroga ja see kestab 1.01.2020 - 31.12.2021. Eestis leviv valeinfo LGBT+ inimeste ja Eesti LGBT Ühingu kohta Projekti eesmärk on kaardistada Eesti leviv valeinfo LGBT+ inimeste ja Eesti LGBT ühingu kohta, et mõista valeinfo päritolu ja olemust ning kasutada saadud teadmisi eri tegevusvaldkondades, nagu kommunikatsioon, haridus, huvikaitse. Projekti rahastab Center for European Policy Analysis 2454.06 euroga ja see kestab 1.02-15.03.2021. Sõnumite testimine Eestis Projekti eesmärk on tuvastada LGBT-teemalised sõnumid, mis toetavad mõjusat teavitustööd. Projekti rahastab ILGA-Europe 4858.20 euroga ja see kestab 3.08 - 30.11.2020. Seksuaal- ja soovähemuste teemaline nõustamis-, koolitus- teavitus- ja huvikaitsetegevus Projekti eesmärk on parandada teadlikkust LGBT+ teemadel läbi teavitustöö ja hariduse, pakkuda kvaliteetseid tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning aidata kaasa Eesti LGBT Ühingu tegevuse strateegilisele pikaajalisele planeerimisele. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu 96 000 euroga ja see kestab 01.01–31.12.2019. Seksuaal- ja soovähemuste teemaline nõustamis-, koolitus- teavitus- ja huvikaitsetegevus Projekti eesmärk on parandada teadlikkust LGBT+ teemadel läbi teavitustöö ja hariduse, pakkuda kvaliteetseid tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning aidata kaasa Eesti LGBT Ühingu tegevuse strateegilisele pikaajalisele planeerimisele. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu 70 000 euroga ja see kestab 01.01–31.12.2018. Euroopa Nõukogu soovituste järgimise seire Projekti eesmärk on koostada ülevaade Euroopa Nõukogu soovituste CM/Rec (2010)5 ehk LGBT+ inimeste diskrimineerimise vähendamise meetmete järgimisest Eestis ning edendada koostööd Eesti LGBT Ühingu ja erinevate valitsusasutuste vahel. Projekti rahastab ILGA-Europe 5000 euroga ja see kestab 1.03–31.10.2018. Sõltumatu rahastamise ja annetuste suurendamise strateegia väljatöötamine Projekti eesmärk on luua annetuste kogumise plaan, katsetada erinevaid tegevusi heategevuslike annetuste kogumiseks ning valida kõige efektiivsemad annetuste kogumise viisid Eesti ühiskonnas, mis aitavad toetada LGBT+ inimeste õigusi. Projekti rahastab Open Society Foundations 41 312 euroga ja see kestab 1.11.2016–30.04.2018.

Тут вы найдете основную информацию о прибытии в Эстонию, если вы - беженец из Украины. Часть информации - общая, часть - специально для ЛГБТ+. Если вы - беженец ЛГБТ+ из Украины и нуждаетесь в какой-либо еще помощи, пожалуйста, свяжитесь с нами по адресу info@lgbt.ee на английском, русском или эстонском языках. Помощь беженцам ЛГБТ+ из Украины Тут вы найдете основную информацию о прибытии в Эстонию, если вы - беженец из Украины. Часть информации - общая, часть - специально для ЛГБТ+. Если вы - беженец ЛГБТ+ из Украины и нуждаетесь в какой-либо еще помощи, пожалуйста, свяжитесь с нами по адресу info@lgbt.ee на английском, русском или эстонском языках. ІНФОРМАЦІЯ УКРАЇНСЬКОЮ INFORMATION IN ENGLISH ВЪЕЗД В ЭСТОНИЮ Все граждане Украины могут прибыть в Эстонию без визы, включая тех, у кого нет биометрического паспорта. Вы можете ходатайствовать о международной защите на границе или в бюро обслуживания Департамента полиции и погранохраны. Ходатай имеет право на пребывание в Эстонии и будет получать средства к существованию (место жительства, питание, одежду, медпомощь и пр.) Тот, кто получит международную защиту, получит также и временный вид на жительство и разрешение на работу в Эстонии. Ходатай может поселиться в государственном центре проживания или же с родственниками и друзьями, проживающими в Эстонии. В случае, если вы не являетесь гражданином Украины, к вам применяется стандартный процесс оформления документов для прибытия в Эстонию (визы, ходатайства о предоставлении убежища, вид на жительство и пр.) Больше информации - на страничке www.kriis.ee/ru , а также в формате .pdf на украинском, русском, английском и эстонском языках. ВЪЕЗД В ЭСТОНИЮ С ДОМАШНИМ ЖИВОТНЫМ В качестве исключения в Эстонию можно прибыть с домашним животным (прежде всего имеются в виду собаки, кошки и хорьки), которые не соответствуют необходимым для перевозки правилам (микрочип/татуировка, вакцина от бешенства, документ). А таком случае необходимо заполнить форму извещения и отправить ее в Сельскохозяйственный и продовольственный департамент, а также в Налогово-таможенный департамент. Форма и контакты - на эстонском языке , на английском и русском данной информации, к сожалению, нет, но вы можете попросить помощи на эстонском пограничном пункте. ТРАНСПОРТ В ЭСТОНИЮ Эстонский совет помощи беженцам координирует движение автобусов, которые перевозят беженцев с польско-украинской границы в Эстонию. madle@pagulasabi.ee +372 57835266 Самая свежая информация - на фейсбук-страничке организации, где они пишут на эстонском, русском и английском языках. ПРАВОВАЯ ПОМОЩЬ Эстонский центр прав человека предлагает бесплатную правовую консультацию ходатайствующим об убежище и получившим международную защиту, а также консультирует военных беженцев и их близких. Также у них есть опыт консультирования и представления ходатаев из числа ЛГБТ+. info@humanrights.ee +372 644 5148 ПОВСЕДНЕВНЫЕ НУЖДЫ Если вам нужно место проживания, еда, лекарства, одежда, работа или что-либо еще из повседневных нужд, свяжитесь с Эстонским советом помощи беженцам . Они вам со всем этим помогут. anu@pagulasabi.ee +372 5665 9118 Информационный центр Совета помощи беженцев: Liivalaia 28, Tallinn ; открыт 10-17 Таллиннский городской информационно-приемный центр: Niine 2, Tallinn ; открыт 24/7 ПСИХОЛОГИЧЕСКАЯ ПОМОЩЬ Ассоциация ЛГБТ Эстонии предлагает представителям ЛГБТ+ и их близким бесплатную первоначальную психологическую консультацию на английском, русском и эстонском языках. С нашей консультантом Эвелин вы сможете в безопасной обстановке поговорить как о специфических проблемах ЛГБТ+, так и об общих заботах. По мере необходимости поможем найти психолога или психиатра. evelin@lgbt.ee ИНАЯ ПОМОЩЬ Если вам нужно найти место жительства, где дружелюбно настроены к ЛГБТ+, приобрести бытовые предметы, если вы нуждаетесь в медуслугах (в т.ч. и в продолжении гормонотерапии), безопасном жилье, в общении с сообществом или в чем-нибудь еще - свяжитесь с Ассоциацией ЛГБТ Эстонии info@lgbt.ee или +372 55515817. На звонки отвечаем по-английски и по-эстонски, на письма - по-английски, по-русски и по-эстонски. Ответы на русском языке занимают больше времени, так как большинство сотрудников русским не владеют. УКРАИНСКИЕ СООБЩЕСТВА В ЭСТОНИИ Конгресс украинцев Эстонии +372 5232275, ukr.est.congress@gmail.com Украинский культурный центр +372 5650 2572, labora.tallinn@gmail.com Ассоциация украинских организаций Эстонии +372 55659763, info@ukraine.ee , ukrainaoae@gmail.com ЕСЛИ ВЫ - БЕЖЕНЕЦ ЛГБТ+ И НУЖДАЕТЕСЬ ЕЩЕ В КАКОЙ-ЛИБО ПОМОЩИ, ПОЖАЛУЙСТА, НАПИШИТЕ НАМ НА INFO@LGBT.EE .