Otsingu tulemused

Siit leiad infot, kuidas oma töös märgata ja toetada LGBt+ inimesi ja nende lähedasi. Spetsialist Leht kasvab ja areneb – tulekul on veelgi väärtuslikum sisu! Siit lehelt leiad juba praegu mitmeid kasulikke materjale ja infot LGBT+ teemade kohta. Aga see on alles algus! Töötame parasjagu uue ja põhjalikuma sisulehe kallal, mis on mõeldud just spetsialistidele – õpetajatele, noorsootöötajatele, vaimse tervise spetsialistidele, meditsiinitöötajatele ning teistele, kes puutuvad oma töös kokku LGBT+ inimeste ja nende lähedastega. Kevadeks valmib praktiline ja usaldusväärne keskkond, kust leiad töövahendeid, soovitusi ja teadmisi, mis aitavad sul paremini märgata, mõista ja toetada LGBT+ inimesi igapäevatöös. Spetsialistide toetamine Ühing pakub spetsialistidele mitmekülgset tuge LGBT+ inimeste vajaduste mõistmiseks ning neile turvalisema ja ligipääsetava keskkonna loomiseks. Meie teenused hõlmavad nõustamist, koolitusi, praktilisi teadmisi ja erinevate valdkondade materjale. Meie töö tugineb pikaajalisele kogemusele, teadusele, rahvusvahelistele parimatele praktikatele ja kogukonna sisenditele. Meie tugi aitab spetsialistidel pakkuda kvaliteetseid ja tõeliselt asjakohaseid teenuseid, edendades seeläbi võrdsust ja kaasatust igal tasandil. LGBT+ teemad võivad hõlmata keerulisi ja spetsiifilisi olukordi, millele spetsialistid ei pruugi alati osata mõelda. Näiteks: Tugi transsoolisele lapsele. Milliseid praktilisi samme astuda, et toetada last koolis, tervishoius või igapäevaelus? Kuidas arvestada lapse identiteediga tema arenguprotsessis? Perevägivalla dünaamika LGBT+ peredes. Kuidas mõista ja käsitleda vägivalla mustreid, mis võivad erineda heteronormatiivsetest peredest? Milliseid ressursse sellistes olukordades pakkuda? Mikroagressioonid ja nähtamatud barjäärid. Kuidas ära tunda ja vältida väikesi, kuid kahjulikke käitumismustreid, mis võivad kahjustada LGBT+ inimeste enesekindlust ja heaolu? Tervishoiuteenused transsoolistele patsientidele. Kuidas arvestada transsoolise patsiendi vajadustega visiidil? Millised küsimused võivad tunduda invasiivsed või ebavajalikud? Saame rääkida küsimustest ja muredest anonüümselt, nii ei pea kartma, et meiega arutades rikute konfidentsiaalsust. Võta meiega julgesti ühendust . Koolitused spetsialistidele Ühingult on võimalik tellida koolitusi, mis aitavad eri valdkondade spetsialistidel paremini mõista LGBT+ inimeste olukorda, küsimusi ja võimalikke probleeme. Koolitused toetuvad nüüdisaegsele õpikäsitusele, kus vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal mõista LGBT+ teemat, kinnistada infot ning siduda uued teadmised ja oskused igapäevatööga. Ühing on koolitanud lastekaitsetöötajaid, noorsootöötajaid, õpetajaid ja teisi koolitöötajaid, vaimse tervise spetsialiste, meditsiinitöötajaid ning tööandjaid. Koolituse täpse sisu, pikkuse ja tasu saame iga soovijaga eraldi kokku leppida. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . Märgis "Kõik on teretulnud" “ Kõik on teretulnud ” on Eesti LGBT Ühingu loodud märgis, millega kohad ja teenusepakkujad saavad teha ennast nähtavaks LGBT+ inimestele. Tegemist on hea tahte avaldusega, millega väljendatakse: valmisolekut kohelda LGBT+ inimesi astusega ja lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest ; püüdlust luua turvalist ning ligipääsetavat kohta ja teenust LGBT+ inimestele. Kui soovid märgist kasutada veebis, siis saad selle siit lehelt alla laadida. Kui soovid kleebist, siis kirjuta meile aadressil info@lgbt.ee. Pakume märgist tasuta, kuid soovime, et nende kasutus oleks mõtestatud. Et inimesed, kes need enda ruumidele, veebi, asjadele vm panevad, oleksid tegelikult valmis selleks, et LGBT+ inimesed nende poole pöörduvad. Siis on märgis leidnud õige koha ja töötab nii nagu vaja. Meie omalt poolt saame pakkuda koolitusi ning tuge, kui on vaja arutada üles tulnud teemasid ja probleeme. Saame rääkida küsimustest ja muredest anonüümselt, nii ei pea kartma, et meiega arutades rikute konfidentsiaalsust. Võta meiega julgesti ühendust . Märgise autoriõigused kuuluvad Eesti LGBT Ühingule. Tasuta nõustamised LGBT+ inimestele ja nende lähedastele Tasuta esmatasandi juriidiline nõustamine Ühingu jurist ja huvikaitsejuht Aili Kala (aili(at)lgbt.ee) aitab sind järgmiste teemadega: seadustest tulenevad õigused ja võimalused; kooselu ja abielu sõlmimine; lapsendamine; sootunnustamise juriidilised toimingud; abi taotluste ja pöördumiste koostamisel; suunamine sobiva ameti, nt võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole; suhtlemine poliitikakujundajatega. Tasuta esmatasandi psühholoogiline nõustamine Ühingu psühholoogiline nõustaja Evelin Kala (evelin(at)lgbt.ee) aitab sind taoliste teemadega: seksuaalne orientatsioon; sooline eneseväljendus; sooidentiteet; soorollid; identiteediotsingud; kapist välja tulemine; suhted lähedastega, sh vanemad, partner; lähisuhtevägivald; vaimne tervis; suhted kooli- või töökeskkonnas. Tasuta kogemusnõustamine Ühingu kogemusnõustajad pakuvad tuge, jagades oma kogemusi ja kuulates sinu lugu. Nõustamine põhineb isiklikul kogemusel ja aitab luua turvalise keskkonna, kus saad rääkida inimesega, kes mõistab sinu teekonda. Selline nõustamisviis täiendab professionaalset tuge, pakkudes unikaalset perspektiivi ja kogukonna mõistmist. Olgu tegemist nt soolise ülemineku, LGBT+ lapse toetamise, vaimse tervise, kunstliku viljastamise või pere loomise teemadega – meie kogemusnõustajad on olemas, et jagada teadmisi ja pakkuda tuge, mida vajad. Kogemusnõustajate tutvustused leiad kontaktide lehelt. Kui ühegi nõustaja kirjeldus sind ei kõneta, kirjuta meile info(at)lgbt.ee ja me aitame sulle leida sobiva inimese. Tasuta tugigrupid LGBT+ inimestele ja nende lähedastele Ühingu juures kohtuvad erinevad tugigrupid. Nende kohtumiste kohta saad infot meie Facebooki lehelt või kirjutades info@lgbt.ee. Transsooliste inimeste grupp . Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Eesti Transinimeste Ühingu vabatahtlikud. 25+ transsooliste inimeste grupp . Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Oodatud on transsoolised inimesed alates vanusest 25. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Eesti Transinimeste Ühingu vabatahtlikud. Transsooliste inimeste vanemad . Grupp vanematele, kelle laps on transsooline inimene. Trans inimese teekond mõjutab ka tema perekonda, mistõttu on oluline, et inimene oskaks toetajana ka ennast hoida. Gruppi veab ühingu koostöö koordinaator Eeva Koplimets. Samast soost vanematega pered . Facebooki grupp peredele, et jagada omavahel avatult rõõme ja muresid ning esitada küsimusi. Gruppi on teretulnud nii lastega pered kui ka need, kel lasteplaanid alles ees. LGBT+ sõnastik jm Siit leiad: LGBT+ sõnastik Mis on seksuaalne orientatsioon ? Mis on transsoolisus ? Mis on intersoolisus ? Materjalid vaimse tervise spetsialistidele Materjalid leiad siit: E-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. Infoleht vaimse tervise spetsialistidele LGBT+ noortega töötamisel. Materjalid õpetajatele jt koolitöötajatele Materjalid leiad siit: Koolitöötaja võimalused LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Miks ja kuidas LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018. Materjalid laste heaolu spetsialistidele Materjalid leiad siit: E-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. Infoleht vaimse tervise spetsialistidele LGBT+ noortega töötamisel. Sobilik ka lastega töötavatele spetsialistidele. Infoleht vanemale, kellel on transsooline laps. Ingliskeelne raamat trans lapse vanemale. Families in transition: a resource guide for parents of trans youth. Kuhu LGBT+ laps/pere abi saamiseks suunata - Eesti LGBT Ühing, Eesti Transinimeste Ühing, LGBT+ teadlik spetsialist (kontakte küsi Eesti LGBT Ühingust), Seksuaaltervise Liit, Noorte nõustamiskabinetid, Peaasi.ee, Vaimse tervise keskus Tallinnas. Uuringud ja ülevaated LGBT+ teemadel leiad Eesti LGBT Ühingu uuringute lehelt . Materjalid meditsiinitöötajale Materjalid leiad siit: Materjalid ja info meditsiinitöötajatele .

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav MTÜ. Oluline areng soolise ülemineku toimingutes! 9. oktoober 2025 Augusti lõpus tuli välja uus sotsiaalministri määrus, mis reguleerib soolise ülemineku toiminguid. See on väga oodatud muudatus, sest eelmine määrus oli aastast 1999 ning seetõttu aegunud ja patologiseeriv nii sisult kui sõnavaralt. Loe lähemalt UUDISED Kõik uudised > KÄIMASOLEVAD PROJEKTID Tutvu ühingu käimasolevate projektidega NÕUSTAMINE Leia siit sobiv inimene, kui vajad nõu või abi turvalises keskkonnas. E-POOD Osta vahvat vikerkaarekaupa ja toeta ühingu tööd TEATA VAENUST, EBAVÕRDSEST KOHTLEMISEST Anna teada, kui sind või su lähedast on diskrimineeritud või halvasti koheldud

Ühingu töötajad, juhatuse liikmed, kogemusnõustajad, üldkontaktid. Võta meiega ühendust! Üldkontaktid info(at)lgbt.ee +372 5551 5817 Kaarli pst 5–1, Tallinn 10119 Üldkontaktid Meie tiim Eeva Koplimets Koostöö koordinaator, koolitusjuht, juhatuse liige eeva(at) lgbt.ee Keio Soomelt Baltic Pride ja Tallinn Pride projektijuht keio@lgbt.ee Aili Kala Huvikaitsejuht, jurist, juhatuse liige aili(at) lgbt.ee Evelin Kala Psühholoogiline nõustaja evelin(at) lgbt.ee Kristel Rannaääre Kommunikatsioonijuht, juhatuse liige kristel@lgbt.ee Annely Lepamaa Finantsist, raamatupidaja annely(at) lgbt.ee Kogemusnõustajad Meie kogemusnõustajad Kogemustepõhine nõustamine pakub võimalust suhelda inimesega, kes on sinuga sarnase teekonna läbinud. Siit leiad erinevate identiteetidega kogemusnõustajaid, kellega soovi korral ühendust võtta. Vastus tuleb vähemalt 10 päeva jooksul. Spetsialistidel, kes soovivad professionaalset nõustamist, palume kirjutada aadressil info@lgbt.ee . ALLAN Vanus : 41 Identiteet : gei, cis-sooline mees, isa Keeled : eesti Kontakt : allan(at) lgbt.ee AUBREY Vanus : 23 Identiteet : cis-sooline mees, gei, intersooline, immigrant Keeled : inglise Kontakt : aubrey(at) lgbt.ee KAISA Vanus : 22 Identiteet : panseksuaalne, mittebinaarne, autist, diabeet Keeled : eesti, inglise Kontakt : kaisa(at) lgbt.ee LIIS Vanus : 20 Identiteet : transsooline naine, bi, neuroerinev Keeled : eesti, inglise Kontakt : liis(at) lgbt.ee, messenger: @kogemusnoustajaliis ALEKSANDRA Vanus : 27 Identiteet : queer (lesbi), cis-sooline naine, polüamoorne Keeled : vene, eesti, inglise Kontakt : aleksandra (at) lgbt.ee EEVA Vanus : 41 Identiteet : bi/panseksuaalne, cis-sooline naine, ema Keeled : eesti, inglise Kontakt : eeva(at) lgbt.ee KEIO Vanus : 35 Identiteet : gei, cis-sooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : keio(at) lgbt.ee SIGNE Vanus : 56 Identiteet : hetero, cis naine, transsoolise poja ema Keeled : eesti Kontakt : signe(at) lgbt.ee ARIES Vanus : 21 Identiteet : mittebinaarne, aseksuaal, neuroerinev Keeled : eesti, inglise Kontakt : aries(at) lgbt.ee EKE Vanus : 26 Identiteet : bi/panseksuaalne, transsooline mees Keeled : eesti, inglise Kontakt : eke(at) lgbt.ee LAURA Vanus : 40 Identiteet : bi, cis-sooline naine, trans inimese partner, polüamoorne, ATH Keeled : eesti, inglise Kontakt : laura(at) lgbt.ee VIKTORIA Vanus : 36 Identiteet : panseksuaalne, transsooline naine Keeled : vene, inglise Kontakt : viktoria(at) lgbt.ee

Toeta Eesti LGBT Ühingut. Vormista püsiannetus või ühekordne annetus. Aitäh, et toetad meid! Luminor i ja COOP panga klientidel palume püsikorralduse vormistamiseks sisestada andmed panga veebis käsitsi. Eesti LGBT Ühingu arvelduskonto: EE452200221043304212 Selgitus: Annetus Eesti LGBT Ühingu toetuseks NB! Kui annetad millegi konkreetse jaoks, siis palun maini seda selgituses. Kui soovid aeg-ajalt tervitusi ja infot annetuste kasutamise kohta, siis jäta selgituse lahtrisse ka oma meiliaadress . Pangaandmed: Eesti LGBT Ühing Swedbank, Liivalaia 8, Tallinn 15040 SWIFT/BIC: HABAEE2X IBAN: EE452200221043304212 Eesti LGBT Ühing on alates 1. jaanuarist 2014 tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirjas. Seetõttu saavad nii eraisikud kui ka juriidilised isikud ühingule soodsamalt annetusi teha – tuludeklaratsiooni täites saab annetatud summa maksustamisperioodi tulust maha arvata ning seeläbi vähem makse maksta. Eesti LGBT Ühing jälgib oma töös annetuste kogumise head tava . Tahad meid veel kuidagi toetada? Osta midagi meie e-poest Telli meilt koolitusi

Ühingu ja Eesti LGBT+ ajaloo olulised teetähised Eesti LGBT Ühingu teetähised 2021 Korraldasime üleriigilise kampaania LGBT+ õpilaste olukorrast koolis. Kampaania oli nähtav ja kuuldav tänavatel, veebis ja raadios. Kampaania lehel olid LGBT+ inimeste audiolood ning numbrid meie koolikeskkonna uuringust. Lehte külastas mitukümmend tuhat inimest. Esitasime esimest korda koos võrdse kohtlemise võrgustikuga ÜROle aruande inimõiguste kohta Eestis, mille LGBT-teemalise peatüki kirjutas ühingu huvikaitsejuht Aili Kala. Aruande põhjal tegi Aili ÜROs ka ettekande ning kohtus välisriikide esindajatega, kes omakorda tegid selle põhjal Eestile soovitusi olukorra parandamiseks. 2020 Saime esmakordselt kutse presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Esimese naispaarina osalesid vastuvõtul ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre ja jurist-huvikaitseekspert Aili Kala. Sama aasta kevadel sai Vabariigi President Kersti Kaljulaid ühingult Vikerkaarekangelase auhinna ning kohtus Kadriorus taas Kristeli ja Ailiga. Avaldasime Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu tulemused ja alustasime tööd haridusprojektiga, mille eesmärk on koostöös valdkonna organisatsioonide ja spetsialistidega muuta koolikeskkond LGBT+ ja teistele haavatavatele noortele turvalisemaks. Jätsime koroonaviiruse tõttu Baltic Pride festivali Tallinnas planeeritud kujul ära, kuid korraldasime peamiselt veebis toimunud nädalapikkuse festivali. Hakkasime tegema ühingu raadiosaadet "Argieluvõrdsus" IDA Raadios. 2019 Korraldasime koostöös ECOMiga noortele ja haridusvaldkonna töötajatele hariduskonverentsi "Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu". 2018 Tähistasime Eesti LGBT Ühingu 10. sünnipäeva. Korraldasime Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu. Koostasime ülevaate, kas ja kuidas on Eesti järginud Euroopa Komisjoni soovitusi LGBT+ inimeste diskrimineerimise vähendamiseks. Algatasime koostöö politsei ja sotsiaalkindlustusametiga. 2017 Korraldasime koostöös Tallinn Pride'iga Tallinnas kultuurifestivali Baltic Pride, kus osales mitu tuhat inimest ning esimest korda üle kümne aasta toimus Eestis pride -marss. Käisime esimest korda Eesti iseseisvumise taastamise aastapäeva puhul presidendi roosiaia vastuvõtul ja kohtusime president Kersti Kaljulaiuga. 2015 Haridus- ja teadusminister muutis haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivat määrust. Tänu sellele on transsoolistel inimestel võimalik taotleda uusi hariduslikke dokumente, kui isikukood on pärast õpinguid muutunud. Määruse muutmisse andis oma panuse ka Eesti LGBT Ühing. 2014 Korraldasime teise Baltic Pride festivali Tallinnas, mille puhul kutsus riigikogu esimees Eiki Nestor korraldajad ja partnerid Riigikogu valgesse saali vastuvõtule. See oli meie püüdlustele selleks hetkeks kõrgeim avalik tunnustus. Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse, mille nimel olime aastaid tööd teinud. 2013 Tähistasime esimest korda IDAHOTi päeva ehk päeva LGBT-vaenu vastu, mille puhul heiskasid vikerkaarelipud näiteks Ameerika Ühendriikide, Kanada, Suurbritannia ja Austria saatkonnad. Toimus erakondade paneelarutelu, milles kõlas esimest korda avalikult mõte teha kooseluseaduse vastuvõtmiseks parteideülest koostööd. 2012 Nimetasime Eesti Gei Noored ümber Eesti LGBT Ühinguks ning hakkasime rohkem keskenduma huvikaitse- ja koolitustegevusele. Alustasime õpetajate koolitamist LGBT+ teemadel. 2011 Korraldasime esimese Baltic Pride festivali Tallinnas, koduse nimega OMA ("oma maailma avardamise") festival. Avasime kogukonnakeskuse OMA ("oma maailma avardamise") Keskus. Avamisel osales sotsiaalminister Hanno Pevkur. Nii keskuses kui ka mujal meie eestvedamisel hakkasid toimuma erinevad tugigrupid. 2010 Režissöör Roland Javornik väntas filmi “Two Prides, Two Worlds”, milles osalesid ka tollased Eesti Gei Noored. Avaldasime artiklikogumiku “Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest”. 2009 Riias toimus esimene Baltic Pride festival, milles osalesime koos Läti ja Leedu organisatsioonidega. 2008 Registreerisime ühenduse Eesti Gei Noored. Tartu ja Tallinna aktivistid kohtusid Siguldas esimese Baltic Pride festivali arutlusõhtul teiste Baltimaade aktivistidega ja ühtlasi otsustasid registreerida notari juures ühise Eesti grupi. 2007 Tallinnas tuli kokku ühendus Tallinna Gei Noored, Tartus Tartu Gei Noored. Eesti LGBT Ühingu asutajad on Ago Press, Ilke Ester Jaspers, Jaan Kroon, Janika Saul, Madle Saluveer ja Maret Ney. Ühingu presidendid: Ilke Jaspers (2008–2009) Hanna Kannelmäe (2009–2010) Maret Ney (2010–2012) Helen Talalaev (2012–2016) Aili Kala (2016–2017)

Baltic Pride on Eesti, Läti ja Leedu LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusfestival, mis seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest. Eesti, Läti ja Leedu ühist kultuurifestivali Baltic Pr ide on kolmes riigis korraldanud vastavalt Eesti LGBT Ühing, Mozaika ja LGL aastast 2009. Baltic Pride on Eestis ase t leidnud aastatel 2011, 2014, 2017 ja 2020. Baltic Pride seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest Pride -festivale on maailmas korraldatud ligi pool sajandit. Esialgu tähistati pride ’idega Stonewalli sündmuseid, kui 1969. aastal hakkas hulk inimesi vastu politseivägivallale New Yorgi kogukonnabaaris. Hiljem on pride ’ide eesmärk olnud juhtida tähelepanu probleemidele, millega eri seksuaalse ja sooidentiteediga inimesed ühiskonnas kokku puutuvad. Baltic Pride'i infoga saad kursis olla Facebookis ja Instagramis .

Eesti LGBT Ühingu märgis "Kõik on teretulnud". Ankur teenused Märgis "Kõik on teretulnud" “Kõik on teretulnud” on Eesti LGBT Ühingu loodud märgis, millega kohad ja teenusepakkujad saavad teha ennast nähtavaks LGBT+ inimestele. Tegemist on hea tahte avaldusega, millega väljendatakse: valmisolekut kohelda LGBT+ inimesi astusega ja lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest; püüdlust luua turvalist ning ligipääsetavat kohta ja teenust LGBT+ inimestele. Kui soovid märgist kasutada veebis, siis saad selle siit lehelt alla laadida. Kui soovid kleebist, siis võta ühendust Eesti LGBT Ühinguga. Pakume märgist tasuta, kuid soovime, et nende kasutus oleks mõtestatud. Et inimesed, kes need enda ruumidele, veebi, asjadele vm panevad, oleksid tegelikult valmis selleks, et LGBT+ inimesed nende poole pöörduvad. Siis on märgis leidnud õige koha ja töötab nii nagu vaja. Meie omalt poolt saame pakkuda koolitusi ning tuge, kui on vaja arutada üles tulnud teemasid ja probleeme. Saame rääkida küsimustest ja muredest anonüümselt, nii et ei pea kartma, et meiega arutades rikutakse konfidentsiaalsust. Võta meiega julgesti ühendust . Märgise autoriõigused kuuluvad Eesti LGBT Ühingule.

Pakume koolitust "LGBT: kes, miks ja milleks seda mõista" õpetajatele, huvijuhtidele, koolipsühholoogidele, sotsiaalpedagoogidele, noorsootöötajatele ja valdkonna tudengitele. Telli koolitus oma kollektiivile või kursusele! Koolitus haridustöötajatele Pakume koolitust õpetajatele ja teistele koolitöötajatele , noorsootöötajatele ning valdkonna tudengitele. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista EESMÄRK Koolitus annab noortega töötavatele spetsialistidele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ noori. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● töö LGBT+ noortega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee .

Ühing pakub tasuta juriidilist, psühholoogilist ja kogemuspõhist nõustamist. Lisaks kohtuvad ühingu juures erinevad tugigrupid. Võta meiega ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Tasuta esmatasandi juriidiline nõustamine Jurist ja huvikaitseekspert Aili Kala (aili(at)lgbt.ee) aitab järgmiste teemadega: seadustest tulenevad õigused ja võimalused kooselulepingu sõlmimine lapsendamine sootunnustamise juriidilised toimingud abi taotluste ja pöördumiste koostamisel suunamine sobiva ameti, nt võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole poliitikakujundajatega suhtlemine Tasuta esmatasandi psühholoogiline nõustamine Psühholoogiline nõustaja Evelin Kala (evelin(at)lgbt.ee) aitab taoliste teemadega: seksuaalne identiteet sooidentiteet soorollid endas selgusele jõudmine kapist välja tulemine suhted lähedastega suhted kooli- või töökeskkonnas Tasuta kogemusnõustamine Kogemusnõustajad kuulavad ja jagavad enda kogemusi vastavalt oma identiteedile. Vahel võib just sellist abi vaja olla, sest näiteks psühholoog ei pruugi su teekonda lõpuni mõista. Kogemusnõustajate tutvustused leiad kontaktide lehelt . Kui ühegi nõustaja kirjeldus sind ei kõneta, kirjuta meile info(at)lgbt.ee ning aitame sulle leida sobiva inimese. Tugigrupid Eesti LGBT Ühingu juures kohtuvad erinevad tugigrupid. Nende kohtumiste kohta saad infot meie Facebooki lehelt või kirjutades info@lgbt.ee. Transsooliste inimeste grupp . Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Õhtu on broneeritud transsoolisusega seotud küsimuste ja vastustega inimestele. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Paul ja Mel, kes on ka "Lilla agenda" taskuhäälingu juhid. Transsooliste inimeste vanemad . Grupp vanematele, kelle laps on transsooline inimene. Trans inimese teekond mõjutab ka tema perekonda, mistõttu on oluline, et inimene oskaks toetajana ka ennast hoida. Geikristlaste Kogu . Geikristlaste Kogu on LGBT+ kristlasi liitev kiriklikult ja poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik ühendus. Kohtumistele on teretulnud kõik sõbralikud inimesed, sõltumata usulisest kuuluvusest või seksuaalsest orientatsioonist. Ülevaate Geikristlaste Kogu tegemistest leiad nende kodulehelt ja Facebookist . Samast soost vanematega pered . Facebooki grupp peredele, et jagada omavahel avatult suheldes rõõme ja muresid ning esitada küsimusi. Gruppi on teretulnud nii lastega pered kui ka need, kel lasteplaanid alles ees.

Siit leiad kasulikku infot erinevate seksuaalsete orientatsioonide kohta. Seksuaalne orientatsioon Inimese seksuaalsus on lai mõiste, mis sisaldab bioloogilisi, erootilisi, füüsilisi, emotsionaalseid, sotsiaalseid ja vaimseid aspekte. See tähendab, et lisaks bioloogilisele paljunemisvõimele hõlmab see kultuurilisi ja sotsiaalseid faktoreid. Inimese seksuaalsus areneb sünnist surmani. Seksuaalsuse üks osa on seksuaalne orientatsioon, mis näitab kas ja millisest soost inimeste suhtes keegi külgetõmmet tunneb, näiteks võib inimene olla hetero-, homo-, bi-, pan- või aseksuaalne. Seksuaalse orientatsiooni üldmõiste alla kuulub sageli nii füüsiline kui ka romantiline külgetõmme, mis ühe inimese puhul võivad, kuid ei pruugi ühtida. Näiteks võib inimene olla biseksuaalne ja homoromantiline, mis tähendab, et ta soovib seksuaalsuhteid nii endaga samast kui ka erinevast soost inimestega, kuid emotsionaalseid ja romantilisi suhteid soovib luua vaid endaga samast soost inimestega. Kuidas tulla kapist välja Sellest alapeatükist leiad info, kas ja kuidas kapist välja tulla ning mida sellisel juhul arvesse võtta. Kui otsustad kapist välja tulla, siis: Kinnita oma lähedastele, et armastad neid ja nad on sulle tähtsad. Jaga lähedastele infomaterjale, mis aitavad neil end teemaga kurssi viia, või suuna nad Eesti LGBT Ühingu spetsialistide juurde. Anna lähedastele aega harjuda oma seksuaalidentiteediga. Otsi tuge sõpradelt, lähedastelt ning Eesti LGBT Ühingu nõustajatelt ja tugigruppidest. Kinnita oma lähedastele, et oled just niimoodi kõige õnnelikum. Mõtle hoolikalt järele, kas kapist välja tulla, kui: Lähedased väljendavad end tihti homofoobselt. Lähedased on ilmutanud vaenulikkust sinu võimaliku seksuaalidentiteedi suhtes. Sa sõltud majanduslikult oma lähedastest. Sul puudub turvaline koht, kuhu minna, kui sind kodust välja visatakse. Su lähedaste negatiivne reaktsioon mõjub Sulle raskelt. Sa vähegi kõhkled, kas ikka tasub kapist välja tulla. Allikas: Michael C. LaSala , Ph.D., LCSW Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid lähedasele Kui lähedane tuleb sulle kapist välja: Tunnusta lähedast usalduse eest. Seksuaalses sättumuses selgusele jõudmine ei ole kerge. On üsna tõenäoline, et su lähedasel pole lihtne sinuga sellest rääkida ning see nõuab temaltki eneseületust. Ta võib karta hukkamõistu, lähedastest ilmajäämist jms. Samas võib ta väga soovida seda sinuga jagada. Sinu toetus ja suhtumine tema valikutesse on talle tähtis ning võib teda mõjutada kogu elu. Ära tõrju, süüdista ega ründa teda, pigem hinda, et ta sind nii palju usaldab. Varu aega harjumiseks. Lähedase soov, et sa tema seksuaalset sättumust aktsepteerid, võib mõjuda sulle agressiivselt. Meenuta siis tallegi, et see uudis on sulle ehk ootamatu ning et temal on olnud sinuga võrreldes rohkem aega oma seksuaalsust mõista ja sellega sõbraks saada. Palu tal mõista, et ka sina vajad harjumiseks aega. Ära ole lähedase peale solvunud. Kui lähedane on otsustanud sulle kapist välja tulla, on see tema jaoks väga suur samm. Paradoksaalsel kombel võid sina olla viimane, kes sellest teada saab. Ära pane seda talle pahaks. Lähedane võib karta teha sulle haiget ega julge sageli just seetõttu sulle oma sättumusest rääkida. Lähedane on sama inimene, kes ta on alati olnud. Paljudele tuleb uudis lähedase teistsugusest soo- või seksuaalidentiteedist šokina. Sulle võib tunduda, et korraga on ta võõras inimene, kellel on oma salaelu. Ära unusta, et seksuaalsus on vaid üks komponent inimese elus. Su lähedane on ikka see, kes ta alati on olnud. Sa ei ole last kasvatades midagi valesti teinud. Lapsevanemana võib sul tekkida küsimus, mida sa oled valesti teinud, et su laps on teistsuguse seksuaalse identiteediga. Sa ei ole midagi valesti teinud. Vanema inimese eeskuju, olgu selleks ema, isa, õe või venna oma, ei saa muuta last geiks või lesbiks. Mida öelda sugulastele ja tuttavatele? Kõik oleneb konkreetsest olukorrast. Esmajoones tasub teemaga iseendas rahu teha – kui juba ise olukorda normaalselt suhtud, siis polegi vaja teistele mingeid erilisi avaldusi teha. Kui aga ilmutatakse huvi ja uuritakse, võib rahulikult rääkida, milline on olukord, arvestades sealjuures küsija vastuvõtu- ja vastutusvõimega. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: Koolitöötaja võimalused LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Miks ja kuidas LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018. Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide . E-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele . Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Eesti seadused, mis reguleerivad LGB+ inimeste võimalusi Kooseluseadus Kooseluseadus võimaldab kahel täisealisel inimesel notari juures oma kooselu õiguslikult reguleerida. Registreeritud kooselu annab samast soost paaridele riigipoolse kaitse ja tunnustamise. Seadus annab ka võimaluse lapsendada oma registreeritud elukaaslase laps. Kooselu registreerimisest loe lähemalt alapeatükist " Kooselu registreerimine ". Perekonnaseadus ja Kooseluseadus Vastavalt perekonnaseaduse ja kooseluseaduse sätetele on kooselu registreerinud isikul võimalik lapsendada registreeritud elukaasalse laps. Nö peresisene lapsendamine toimub samadel alustel, mille alusel toimub lapsendamine abielus olevate isikute poolt. Lapsendamise protsessist loe lähemalt alapeatükist “ Peresisene lapsendamine ”. Võrdse kohtlemise seadus Võrdse kohtlemise seadus keelab isikute diskrimineerimise seksuaalse sättumuse tõttu: töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel; kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel. Isikul on õigus pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. LGBT+ inimeste võimalused ja olukord Euroopas Kooseluseaduse vastuvõtmisest saati on LGBT+ inimeste olukord püsinud Eestis enamvähem muutumatuna. Kooseluseaduse vastuvõtmata rakendusaktid põhjustavad palju õigussegadust, millest osasid lahendatakse kohtukaasustena ning ülejäänud probleemid ootavad lahendust parlamendist. Kooseluseaduse rakendumine on aga andnud esmakordselt Eesti samast soost paaridele võimaluse peresiseseks lapsendamiseks. Loe lähemalt ka väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki " LGBT inimeste olukord ". 2018. aasta seisuga on Euroopa riikides , mis seni juhtisid LGBT+ inimeste olukorra tabelit, areng seiskunud. Üha vähemates riikides muutub LGBT+ inimeste olukord paremaks ning seetõttu võib täheldada inimõiguste valdkonnas tugevat tagasilööki. Olukorraga Euroopas tutvu lähemalt ILGA Europe' i LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt. Institutsioonide seisukohad LGBT+ inimeste küsimustes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Euroopa Liidu direktiiv 2004/38/EÜ seisukoht on, et Euroopa Liidu õigus kohustab liikmesriike kohtlema EL õiguse kohaldamisel samasoolisi paare vastassooliste paaridega võrdselt. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (art 21) järgi on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas soo [...] või seksuaalse sättumuse tõttu.

Siit leiad kasulikku infot, kui oled transsooline või kui soovid transsoolisuse kohta rohkem teada. Ankur sugu Transsoolisus Sugu on osa inimese identiteedist, mis koosneb sünnil määratud soost, bioloogilisest soost, juriidilisest soost, sotsiaalsest soost, tunnetuslikust soost ja soolisest eneseväljendusest. Umbes eelmise sajandi keskpaigani oli sugu kasutuses enamasti kui bioloogiline mõiste, mis eristas meeste ja naiste liigi. Kuigi inimese bioloogiline sugu hõlmab endas anatoomiat, füsioloogiat ja geneetikat, siis sünnil lähtutakse lapse soo määramisel enamasti vaid välisest vaatlusest. Kui inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu kattuvad on tegemist cis -soolise inimesega. Kui aga inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu ei kattu, võib olla tegemist transsoolise inimesega. Kuidas kapist välja tulla Miks kapist välja tulla? Saad elada sellena, kes tegelikult oled; tunned end üha enam iseendana; võid leida endale sarnased inimesi; saad aidata ja toetada teisi trans inimesi; saad harida teisi, murda stereotüüpe ja müüte; oled teistele positiivne eeskuju. Millega kapist välja tulles arvestada? Võimalik transfoobia ja negatiivsed reaktsioonid; vajadus tagada enda turvalisus; inimesed, kes ei kuula/ei mõista; inimesed, kes proovivad su meelt muuta või hirmutada; protsessi pikaajalisus, mis nõuab kannatlikkust; otsuse elumuutev mõju. Mõned näpunäited Kui otsustad, et oled valmis kapist välja tulema, siis anna endale aega, et mõelda läbi, kuidas sa seda teed ja mida ütled. Mõtle välja, kes võiks olla sinu lähikonnas kõige toetavam, ja tule temale esimesena kapist välja. Tihti võib aru saada sellest, kui sõbralik on inimene transsoolisuse suhtes sellest, kuidas see teema vestluses avaldub. Tee uurimistööd, et sul oleks infot transsoolisuse kohta, juhul kui inimestel on küsimusi. Võimalus on ka kirja või meili teel kapist välja tulla. Tee täpselt nii, nagu sul endal on mugavam ja turvalisem, ent ole valmis hiljem ka suuliselt rääkima. Kui oled otsustanud, kellele ja kuidas välja tulla, ole valmis ootama, kuni lähedased uut infot seedivad ja aktsepteerivad. Anna neile aega, et asjad läbi mõelda ja mõista, mida läbi elad. Su lähedastel võib olla õppida palju uut, enne kui nad sind täielikult mõistavad. Esimene reaktsioon ei pruugi peegeldada seda, kuidas nad end pikas perspektiivis tundma hakkavad. Mõista, et sinu lähedased võivad vajada emotsionaalset tuge. Mõned trans inimeste lähedased kasutavad selleks teraapiat. Mõnikord võtab teistel uue nime ja identiteediga harjumine aega ja nad võivad eksida, isegi kui nad ei tee seda meelega. Kui on suur oht, et pärast välja tulemist ähvardab sind näiteks füüsiline või vaimne vägivald või kodust ilma jäämine, siis tasub turvalisuse huvides oodata aega, kus sa ei ole selles olukorras või nendest inimestest sõltuv. Ära eelda, et kõik inimesed reageerivad tingimata negatiivselt. Mõned inimesed võivad sind üllatada avatuse ja aktsepteerimisega. Ole enesekindel – ainult sina tead, kes sa oled. Sa jagad teatud aspekti oma identiteedist oma lähedastega, mitte ei küsi neilt luba elada iseendana. Sinu lähedased võivad olla šokis või leinas. Neile võib tunduda, et nad on kellegi kaotanud. Rahusta neid – sa oled olnud ja oled alati sama inimene. Nad ei kaota sind kui inimest. Seleta, et sinu sugu ei ole ainuke osa sinust ja teie suhe/sõprus ei muutu selle tõttu. Sinu lähedastele võib tunduda, et nad on ise näiteks sinu kasvatamisel midagi valesti teinud, ja nad süüdistavad ennast. Selgita neile, et transsoolisus ei ole ümbritsevate inimestega ega kasvatusega kuidagi seotud. Maini ära, kellega tahad seda informatsiooni jagada ja kellega mitte. On oluline, et nad saaks aru, et on sinu valik omal ajal sellest teistele rääkida. Küsimused/väited, mis su lähedastel võivad tekkida “Mida see tähendab?” Vasta oma definitsiooniga, kuidas end määratled. “Sa ei saa kunagi lapsi!” Trans inimestel on palju võimalusi saada lapsi. “Sa ei saa kunagi päris meheks/naiseks!” Mis on päris mehe/naise definitsioon ja kellel on õigus öelda, mis on päris mees/naine? “Ma näen sind siiski alati oma poja/tütre/venna/õena.” Loodetavasti see muutub ajaga ja see tähendaks mulle palju, kui sa püüaksid. “Aga mulle meeldib, et sa oled mu poeg/tütar/vend/õde.” Ma olen sama inimene edasi ning muutun ainult väliselt (kui on kavas meditsiiniline sekkumine) “Aga miks sa oled siis nii mehelik/naiselik vms?” See ei ole minu sooga seotud – see on minu olemus. Trans inimesed ei pea vastama soostereotüüpidele. Isiklikud küsimused sinu keha/operatsioonide/seksuaalelu kohta On sinu valik, kas tunned end neile küsimustele vastates mugavalt. Kas inimeselt, kes pole trans, küsitaks samu küsimusi? Siit leiad veel suuniseid, kuidas erikeskondades kapist välja tulla. Tutvu ka tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin ja võta julgelt ühendust! Binder Osadel trans meestel ja mittebinaarsetel inimestel aitab soodüsfooriat leevendada binder. Binder on riideese, mille eesmärk on vähendada rindade väljapaistvust. Tuntuimad lehed, kust bindereid tellida, on Underworks ja gc2b Transitional Apparel. Kui sul pole binderi soetamiseks raha, siis tasub jälgida sotsiaalmeediat (näiteks Tumblr, Instagram). Seal teevad paljud trans mehed ja mittebinaarsed inimesed heategevuslikke loose, kus annavad ära tasuta uued või kasutatud binderid. Ole binder it kandes ettevaatlik! Ära kanna binderit kunagi üle kaheksa tundi. Vastasel juhul võivad sul tekkida hingamisprobleemid, seljavalu ja nahaärritus. Võta alati binder enne magamaminekut seljast, lase oma kehal puhata. Samuti võta see ära enne treeningut. Spordirinnahoidjad on disainitud koos sinuga trenni ajal liikuma, kuid binder võib teha liikumise ja hingamise veel raskemaks. Ära kunagi kasuta teipi või sidemeid bindimiseks, sest need piiravad hingamis- ja liikumisvõimet! Elastsed sidemed (ing k ace bandages) on disainitud kitsenema, seega muutuvad need hingates aina kitsemaks ja võivad palju haiget teha. Kui kuskil valutab, võta binder kohe ära. Proovi suuremat numbrit või teisi alternatiive. Pea meeles, et valu tähendab alati, et miskit on valesti! Info ja materjalid lähedastele Uudis lähedase transsoolisusest võib olla raske ja uue olukorraga leppimine keeruline. Ent uuringute kohaselt suurendab lähedaste toetuse puudumine depressiooni ja teiste vaimsete haiguste esinemist, halvemal juhul enesetapuriski. Ka kõige heasoovlikumad lähedased ei tea vahel, kuidas transsoolist inimest toetada. Kuidas seda teha? Aktsepteeri oma transsoolise lähedase identiteeti. Tema trans identiteedi ignoreerimine või selle tõestamisele sundimine võib lapsele teha palju kahju. Kui transsooline inimene on sulle kapist välja tulnud, on ta tõenäoliselt selle üle palju mõelnud. Tema on ainus, kes tunneb oma elu ja tundeid kõige paremini. Mõned lähedased arvavad, et transsoolisus on mööduv faas. Ära arva seda. Tõsi, mõni transsooline inimene, kes identifitseerib end transsoolisena, muudab hiljem oma meelt, kuid see on haruldane. Ja isegi kui su lähedane kuulub sellesse haruldasse gruppi, ei tee tema identiteedi aktsepteerimine kellelegi liida. Lepi tema sooidentiteediga samamoodi nagu aktsepteeriksid tema usulisi või poliitilisi vaateid teades, et need võivad muutuda. Mõtle, kuidas sa end tunneksid, kui keegi rõhutaks, et oled teisest soost või kutsuks sind nimega, mis on seotud teise sooga. Sinu transsooline lähedane võib tunda sama, kui lähedased ei aktsepteeri tema sooidentiteeti. Transsoolisus tähendab eri inimestele eri asju. Ära eelda, et su transsooline lähedane tahab alustada sookorrigeerimisega, kanda teatud tüüpi riideid või muuta oma hobisid. Kuula, mida transsoolisus tema jaoks tähendab. Tea, et pole õiget ega vale viisi olla trans. Hari end transsoolisuse teemadel. See aitab sul lähedast paremini mõista. Ära kasuta transsoolise lähedasega seoses sünninime ega sünnisoo termineid. Kui eksid kogemata, siis vabanda, kuid ära tee seda meelega. See näitab, et keeldud arvesse võtmast tema heaolu ja tundeid, ning ta kaotab sinu vastu usalduse. Ära oota transsooliselt lähedaselt soostereotüüpide järgi elamist. Näiteks transsooline laps, kes määratleb end tüdrukuna, ei pea tingimata tahtma kanda kleite. Poiss ei pea olema huvitatud jalgpallist. Need soostereotüübid suurendavad veel rohkem survet, millega trans lapsed silmitsi seisavad. Sinu transsooline lähedane on üks indiviid, seega lase tal väljendada oma individuaalsust. Ära räägi oma transsoolise lähedase identiteedist teistele, kui sul pole tema nõusolekut. Sul võib tekkida kiusatus väljendada solidaarsust jagades kõigiga, et su lähedane inimene on trans. Transsoolise inimese identiteedist suure asja tegemine võib olla haavav. Lase tal valida, kellega ta tahab jagada oma soomääratlust ning kellega mitte. Ära arva ennatlikult, et transsoolisus vajab ravi. Transsoolisus ei ole vaimne haigus ja su lähedase sootunnetus ei vaja ravi või “ümberpööramist”. Kuid teraapia võib aidata nii temal kui ka sul endal toime tulla nende väljakutsete ja stigmaga, mida transsoolisus ühiskonnas endaga kaasa toob. Transsoolisus võib olla suur väljakutse perekondadele, kes seisavad silmitsi stigma, vaenulike sugulaste ja näilise lootusetusega lapse tuleviku suhtes. See on raske nii sinule kui ka su transsoolisele lähedasele – mõlemad pooled peavad tegema suuri pingutusi, et vaimselt ümber kohaneda. Seega kaalu LGBT+ sõbraliku psühholoogi või terapeudi külastamist, kes aitaks nii sul kui ka su transsoolisel lähedasel edukalt muutustega toime tulla. Sa saad kõige rohkem oma transsoolist lähedast aidata sellega, kui jõuad ise punkti, kus oled oma mõtted peas korrastanud ja aktsepteerinud tema soomääratlust. Sinu transsooline lähedane ei ole üksi ja tal on võimalus elada õnnelikult, kuid ainult toetusega. Lähedaste toetus on transsoolistele inimestele ülimalt oluline. Paku oma transsoolisele lähedasele tingimusteta toetust ja võid näha, kuidas ta sirgub õnnelikuks ja terveks täiskasvanuks. Allikas: Strategies for Supporting a Transgender Child, Psychology Today Loe põhjalikumalt siit , kuidas oma transsoolist lähedast toetada. Tutvu ka meie tasuta tugiteenustega ja võta meiega julgesti ühendust. Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: Koolitöötaja võimalused LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. Miks ja kuidas LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring 2018. Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide . E-kursus „Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele . Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Eesti seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste võimalusi Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni. Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Loe ka " Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine ". Soo juriidiline tunnustamine ja meditsiiniline sekkumine Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid (soomarker, isikukood, nimi) ning läbida meditsiinilisi toiminguid nagu hormoonravi ja kirurgiline sekkumine. Eestis reguleerib valdkonda määrus: “ Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Määruses kasutatakse aegunud termineid "soovahetus", "soo muutmine" ja "transseksuaalsus". Loe soo tunnustamise protsessi kohta täpsemalt siit . Transsooliste inimeste võimalused ja olukord Eestis ja Euroopas Eestis reguleerib soo tunnustamise ja -korrigeerimisega seonduvat sotsiaalministri määrus “ Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Määruse kohaselt on inimesel võimalik saada uued juriidilised andmed ning vajaduse korral hormoonravi ja teisi meditsiinilisi protseduure. Määrus kehtib 1999. aastast ning on kaasaegse rahvusvahelise soo tunnustamise seadusandlusega vastuolus. Soo tunnustamise protsess on aeglane ja diskrimineeriv, sest nõuab meditsiinilisi toiminguid (vähemalt hormoonravi) ning juriidiliste andmete muutmine nõuab arstliku ekspertiisikomisjoni tõendit. Tulenevalt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 8, on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud, et sooline identiteet ja sooline enesemääratlus on inimese enda soo tunnetamine ja subjektiivne kogemine ning riik peab tunnustama isiku sugu lähtuvalt tema tunnetusest. Transsoolistel inimesel on andmete muutmisel võimalik uuendada ka haridust tõendavaid dokumente. Loe lähemalt väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki " LGBT inimeste olukord ". Euroopas on 2018. aasta andmete kohaselt trans inimestel enesemääratluse õiguse saavutamiseni veel pikk tee käia. 34 Euroopa riigis nõutakse soo tunnustamise protsessi alustamiseks jätkuvalt vaimse häire diagnoosimist, lisaks nõutakse osades riikides steriliseerimist ja/või teiste meditsiiniliste protseduuride läbimist ja abielu lahutamist. Väga palju on ka selliseid riike, kus üldse puudub soo tunnustamise protseduur. Uuri lähemalt olukorda Transgender Europe 'i ja ILGA Europe 'i LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt. Institutsioonide seisukohad transsoolisuse küsimuses Euroopa Parlament peab tähtsaks, et Euroopa Liidu liikmesriikide õigussüsteemides loodaks dokumentides soo andmete muutmise ning meditsiiniliste protseduuride eraldamise võimalus. Muu hulgas tähendab see, et soo andmete muutmise eelduseks ei oleks enam vaimse häire diagnoosi nõue ning et soo andmete muutmine ei lähtuks meditsiinilistest protseduuridest. Maailma Terviseorganisatsioon on teinud ettepaneku eemaldada F64 “sooidentsuse häire” psüühika- ja käitumishäirete nimekirjast. Maailma Arstide Liidu seisukoha kohaselt on olemas inimesi, kelle tunnetuslik sugu ei vasta sünnil määratud soole. Termin “transsooline” kirjeldab neid inimesi stigmatiseerimata ja kasutamata patoloogilist iseloomustust. Selle käsitluse järgi on transsoolisus soolise identiteedi üks osa, mida tuleb käsitleda eraldi seksuaalsest sättumusest

Erinevate seksuaalsete identiteetide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Siit leiad palju soo ja seksuaalsusega seotud mõisteid koos seletustega. LGBT+ sõnastik Sõnastik Erinevate seksuaalsete orientatsioonide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Alloromantiline inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet. Alloromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Alloseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet. Alloseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Aromantiline inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne ning soovida füüsilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne vms. Aseksuaalsus ei tähenda tingimata libiido puudumist, näiteks võib aseksuaalne inimene masturbeerida. Aseksuaalsus erineb teadlikult seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on motiveeritud inimese isiklikest tõekspidamistest. Asooline inimene Inimene, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Binaarne ja mittebinaarne soosüsteem Binaarne soosüsteem jagab inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. See jagunemine tuleneb bioloogilisest soost, mis määratakse sünnil lähtuvalt genitaalidest. Kuigi kaasaegses Lääne kultuuris vaadeldakse sugu binaarselt, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja on eksisteerinud eri kultuurides üle maailma. Mittebinaarne soosüsteem on paljudes kultuurides tänagi veel elujõuline, näiteks põlisameeriklastel, hindudel jm. Bioloogiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest. Selle alusel jagatakse meid meesteks ja naisteks, mis on lihtsustatud käsitlus mitmes mõttes, sh ei ole nt kromosoomide, hormoonide ja anatoomia piirid alati selged. Bioloogiline sugu koosneb anatoomiast (rinnad, tupp, peenis jne), füsioloogiast (hormoonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaalsükkel jne) ja geneetikast (kromosoomitüübid). Biromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biromantilistena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biromantilisust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biromantilisus erineb panromantilisusest selle poolest, et biromantilisele inimesele on sugu romantilise külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panromantilisuse puhul pigem mitte. Biromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, biseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Biseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja/või seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biseksuaalsust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biseksuaalsus erineb panseksuaalsusest selle poolest, et biseksuaalsele inimesele on sugu külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panseksuaalsuse puhul pigem mitte. Bivaen (ka bifoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost ja teisest soost inimeste vastu. Bivaenu esineb nii cis-hetero kui LGBT+ inimeste seas, nt arvamustes, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult kapis geid, et nad ainult eksperimenteerivad, et neil on tingimata palju seksuaalpartnereid jms. Soovitame kasutada bivaenu mõistet bifoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Cis -sooline inimene (ladina k. cis - "samal pool"), ka paiksooline inimene Inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on cis-soolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena ja ta tunneb end mehena. Drag king Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil meheks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Drag queen Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil naiseks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Gei Mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste vastu. Kasutatakse ka üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne mees”. Heteroromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Heteroromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, heteroseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Heteroseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Homoromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Homoromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, homoseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Homoseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste vastu. Homovaen (ka homofoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Soovitame kasutada homovaenu mõistet homofoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Intersooline inimene Inimene, kes on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist. Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada. Juriidiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, lähtuvalt bioloogilisest soost. Juriidiline sugu kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil. Eestis on võimalik määrata kahte sugu – mees või naine. Karud Geimeeste subkultuur, millesse kuuluvad pigem karvased, habemega, suuremad mehed. Eestis esindab karude kultuuri Tallinn Bearty . Kväär (inglise k. queer ) Inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, nüüdseks on sellest saanud ka identiteedisilt. Kasutatake nii nimi- kui omadussõnana. Lesbi Naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste vastu. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne naine”. LGBT, LGBT+, LGBTQ, LGBTI, LGBTQIA jne Lühend, mis viitab erineva seksuaalse orientatsiooni, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele jt inimestele. Mittebinaarse sooidentiteediga inimene Inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga. Omniseksuaalne inimene Inimene, kes kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Otsiv (inglise k. questioning ) Termin, mida kasutatakse inimeste kirjeldamiseks, kes otsivad oma seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. Panromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Panromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, panseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Panseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet inimeste vastu nende soost sõltumata. Polüsooline inimene Inimene, kes tunneb tunneb korraga mitut sooidentiteeti. Polüseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet erinevast, aga mitte kõigist, soost inimeste vastu. Ristiriietuja (inglise k. cross-dresser ) Inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga. Sookväär (inglise k. genderqueer ) Lai mõiste inimese kohta, kes tunneb, et tema sootunnetus või sooline eneseväljendus ei vasta ühiskondlikele normidele. Sooline eneseväljendus Soolise eneseväljendus on oma soo rõhutamine riietumise, käitumise, soengu, hääle jms. Kuigi enamasti peegeldab sooline eneseväljendus inimese sooidentiteeti, siis alati see nii ei pruugi olla. Seega, kui inimene nt väljendab ennast naisena, ei pruugi see olla tema sooidentiteet. Sooline üleminek Protsess, mille käigus transsooline inimene hakkab elama vastavalt oma tunnetuslikule soole. Võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. "Soovahetus" ei ole sobiv mõiste, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. "Sookorrigeerimine" ei ole sobiv, sest eeldab, et transsoolises inimeses on midagi valesti, mis vajab parandamist. Sooline üleminek ei ole ajaliselt piiritletud, seda ei defineeri ükski kindel tegevus või sündmus. Transsoolist inimest ümbritsevad inimesed ja asutused saavad tema sugu tunnustada. Loe ka soo tunnustamise võimaluste kohta Eestis. Sooneutraalsus Mõiste, mis kirjeldab nähtusi, milles sugu ei ole määrav. Näiteks on sooneutraalsed enamik seadustest (st seadus kohtleb eri soost inimesi samamoodi), kaubad ja teenused (nt ühistransport, toidupood), teatud eranditega haridus (st igaüks saab kooli minna) jne. Sooneutraalsus võib endas peita ka soopimedust, st olukorda, kus soospetsiifiliste vajadustega ei arvestata (nt seadused või meetmed, mis on justkui sooneutraalsed, kuid päriselus mõjutavad ülekaalukalt vaid ühte sugu). Sooneutraalsus ei tähenda sugude eiramist või kaotamist. Sotsiaalne sugu (inglise k. gender ) Ühiskonna arusaam sellest, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks. Sotsiaalne sugu võib erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooidentiteet (ka sooline identiteet, tunnetuslik sugu) Sooidentiteet on inimese enda tunnetus oma soost, mis võib olla mees, naine, sootu, asooline, mittebinaarne vms. Inimene võib tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ei identifitseeri inimene end üldse sooliselt. Soostereotüüp Soostereotüüp on lihtsustatud ja eelarvamuslik arusaam soorollidest. Soovoolavus (inglise k. gender fluid ) Inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või üleselt. Sünnil määratud sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest, kuid ei pruugi ühtida nö bioloogilise naise või mehe normidega. Samuti ei pruugi see ühtida inimese tunnetusliku sooga (sooidentiteediga). Transsooline inimene (ladina k. trans - "teisel pool") Inimene, kelle sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga. Pole teada, kuidas transsoolisus kujuneb. Transsoolise inimese sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. Transsooline mees (ka trans mees) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on mees, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole mees. Transsooline naine (ka trans naine) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on naine, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole naine. Transvaen (ka transfoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha transsoolise identiteedi või teistsuguse soolise eneseväljendusega inimeste vastu, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises. Soovitame kasutada transvaenu mõistet transfoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Two-spirit (inglise k. kaks hinge) Kolmas sugu mehe ja naise kõrval põlisameeriklaste kultuurides, mis, olenevalt kultuurist, võib tähendada erinevaid mehe ja naise sooidentiteedi kombinatsioone ühes inimeses.