Otsingu tulemused

Ühing pakub tasuta juriidilist, psühholoogilist ja kogemuspõhist nõustamist. Lisaks kohtuvad ühingu juures erinevad tugigrupid. Võta meiega ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Tasuta esmatasandi juriidiline nõustamine Jurist ja huvikaitseekspert Aili Kala (aili(at)lgbt.ee) aitab järgmiste teemadega: seadustest tulenevad õigused ja võimalused kooselulepingu sõlmimine lapsendamine sootunnustamise juriidilised toimingud abi taotluste ja pöördumiste koostamisel suunamine sobiva ameti, nt võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole poliitikakujundajatega suhtlemine Tasuta esmatasandi psühholoogiline nõustamine Psühholoogiline nõustaja Evelin Kala (evelin(at)lgbt.ee) aitab taoliste teemadega: seksuaalne identiteet sooidentiteet soorollid endas selgusele jõudmine kapist välja tulemine suhted lähedastega suhted kooli- või töökeskkonnas Tasuta kogemusnõustamine Kogemusnõustajad kuulavad ja jagavad enda kogemusi vastavalt oma identiteedile. Vahel võib just sellist abi vaja olla, sest näiteks psühholoog ei pruugi su teekonda lõpuni mõista. Kogemusnõustajate tutvustused leiad kontaktide lehelt . Kui ühegi nõustaja kirjeldus sind ei kõneta, kirjuta meile info(at)lgbt.ee ning aitame sulle leida sobiva inimese. Tugigrupid Eesti LGBT Ühingu juures kohtuvad erinevad tugigrupid. Nende kohtumiste kohta saad infot meie Facebooki lehelt või kirjutades info@lgbt.ee. Transsooliste inimeste grupp . Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Õhtu on broneeritud transsoolisusega seotud küsimuste ja vastustega inimestele. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Paul ja Mel, kes on ka "Lilla agenda" taskuhäälingu juhid. Transsooliste inimeste vanemad . Grupp vanematele, kelle laps on transsooline inimene. Trans inimese teekond mõjutab ka tema perekonda, mistõttu on oluline, et inimene oskaks toetajana ka ennast hoida. Geikristlaste Kogu . Geikristlaste Kogu on LGBT+ kristlasi liitev kiriklikult ja poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik ühendus. Kohtumistele on teretulnud kõik sõbralikud inimesed, sõltumata usulisest kuuluvusest või seksuaalsest orientatsioonist. Ülevaate Geikristlaste Kogu tegemistest leiad nende kodulehelt ja Facebookist . Samast soost vanematega pered . Facebooki grupp peredele, et jagada omavahel avatult suheldes rõõme ja muresid ning esitada küsimusi. Gruppi on teretulnud nii lastega pered kui ka need, kel lasteplaanid alles ees.

Siit leiad infot, kuidas oma töös märgata ja toetada LGBt+ inimesi ja nende lähedasi. Spetsialist Leht kasvab ja areneb – tulekul on veelgi väärtuslikum sisu! Siit lehelt leiad juba praegu mitmeid kasulikke materjale ja infot LGBT+ teemade kohta. Aga see on alles algus! Töötame parasjagu uue ja põhjalikuma sisulehe kallal, mis on mõeldud just spetsialistidele – õpetajatele, noorsootöötajatele, vaimse tervise spetsialistidele, meditsiinitöötajatele ning teistele, kes puutuvad oma töös kokku LGBT+ inimeste ja nende lähedastega. Kevadeks valmib praktiline ja usaldusväärne keskkond, kust leiad töövahendeid, soovitusi ja teadmisi, mis aitavad sul paremini märgata, mõista ja toetada LGBT+ inimesi igapäevatöös. Spetsialistide toetamine Ühing pakub spetsialistidele mitmekülgset tuge LGBT+ inimeste vajaduste mõistmiseks ning neile turvalisema ja ligipääsetava keskkonna loomiseks. Meie teenused hõlmavad nõustamist, koolitusi, praktilisi teadmisi ja erinevate valdkondade materjale. Meie töö tugineb pikaajalisele kogemusele, teadusele, rahvusvahelistele parimatele praktikatele ja kogukonna sisenditele. Meie tugi aitab spetsialistidel pakkuda kvaliteetseid ja tõeliselt asjakohaseid teenuseid, edendades seeläbi võrdsust ja kaasatust igal tasandil. LGBT+ teemad võivad hõlmata keerulisi ja spetsiifilisi olukordi, millele spetsialistid ei pruugi alati osata mõelda. Näiteks: • Tugi transsoolisele lapsele. Milliseid praktilisi samme astuda, et toetada last koolis, tervishoius või igapäevaelus? Kuidas arvestada lapse identiteediga tema arenguprotsessis? • Perevägivalla dünaamika LGBT+ peredes. Kuidas mõista ja käsitleda vägivalla mustreid, mis võivad erineda heteronormatiivsetest peredest? Milliseid ressursse sellistes olukordades pakkuda? • Mikroagressioonid ja nähtamatud barjäärid. Kuidas ära tunda ja vältida väikesi, kuid kahjulikke käitumismustreid, mis võivad kahjustada LGBT+ inimeste enesekindlust ja heaolu? • Tervishoiuteenused transsoolistele patsientidele. Kuidas arvestada transsoolise patsiendi vajadustega visiidil? Millised küsimused võivad tunduda invasiivsed või ebavajalikud? Saame rääkida küsimustest ja muredest anonüümselt, nii ei pea kartma, et meiega arutades rikute konfidentsiaalsust. Võta meiega julgesti ühendust.(https://www.lgbt.ee/kontakt) Koolitused spetsialistidele Ühingult on võimalik tellida koolitusi, mis aitavad eri valdkondade spetsialistidel paremini mõista LGBT+ inimeste olukorda, küsimusi ja võimalikke probleeme. Koolitused toetuvad nüüdisaegsele õpikäsitusele, kus vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal mõista LGBT+ teemat, kinnistada infot ning siduda uued teadmised ja oskused igapäevatööga. Ühing on koolitanud lastekaitsetöötajaid, noorsootöötajaid, õpetajaid ja teisi koolitöötajaid, vaimse tervise spetsialiste, meditsiinitöötajaid ning tööandjaid. Koolituse täpse sisu, pikkuse ja tasu saame iga soovijaga eraldi kokku leppida. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee.(mailto:info@lgbt.ee) Märgis "Kõik on teretulnud" “Kõik on teretulnud” on Eesti LGBT Ühingu loodud märgis, millega kohad ja teenusepakkujad saavad teha ennast nähtavaks LGBT+ inimestele. Tegemist on hea tahte avaldusega, millega väljendatakse: • valmisolekut kohelda LGBT+ inimesi astusega ja lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest;(https://www.volinik.ee/vordne-kohtlemine.html) • püüdlust luua turvalist ning ligipääsetavat kohta ja teenust LGBT+ inimestele. Kui soovid märgist kasutada veebis, siis saad selle siit lehelt alla laadida. Kui soovid kleebist, siis kirjuta meile aadressil info@lgbt.ee. Pakume märgist tasuta, kuid soovime, et nende kasutus oleks mõtestatud. Et inimesed, kes need enda ruumidele, veebi, asjadele vm panevad, oleksid tegelikult valmis selleks, et LGBT+ inimesed nende poole pöörduvad. Siis on märgis leidnud õige koha ja töötab nii nagu vaja. Meie omalt poolt saame pakkuda koolitusi ning tuge, kui on vaja arutada üles tulnud teemasid ja probleeme. Saame rääkida küsimustest ja muredest anonüümselt, nii ei pea kartma, et meiega arutades rikute konfidentsiaalsust. Võta meiega julgesti ühendust.(https://www.lgbt.ee/kontakt) Märgise autoriõigused kuuluvad Eesti LGBT Ühingule. Tasuta nõustamised LGBT+ inimestele ja nende lähedastele Tasuta esmatasandi juriidiline nõustamine Ühingu jurist ja huvikaitsejuht Aili Kala (aili(at)lgbt.ee) aitab sind järgmiste teemadega: • seadustest tulenevad õigused ja võimalused; • kooselu ja abielu sõlmimine; • lapsendamine; • sootunnustamise juriidilised toimingud; • abi taotluste ja pöördumiste koostamisel; • suunamine sobiva ameti, nt võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole; • suhtlemine poliitikakujundajatega. Tasuta esmatasandi psühholoogiline nõustamine Ühingu psühholoogiline nõustaja Evelin Kala (evelin(at)lgbt.ee) aitab sind taoliste teemadega: • seksuaalne orientatsioon; • sooline eneseväljendus; • sooidentiteet; • soorollid; • identiteediotsingud; • kapist välja tulemine; • suhted lähedastega, sh vanemad, partner; • lähisuhtevägivald; • vaimne tervis; • suhted kooli- või töökeskkonnas. Tasuta kogemusnõustamine Ühingu kogemusnõustajad pakuvad tuge, jagades oma kogemusi ja kuulates sinu lugu. Nõustamine põhineb isiklikul kogemusel ja aitab luua turvalise keskkonna, kus saad rääkida inimesega, kes mõistab sinu teekonda. Selline nõustamisviis täiendab professionaalset tuge, pakkudes unikaalset perspektiivi ja kogukonna mõistmist. Olgu tegemist nt soolise ülemineku, LGBT+ lapse toetamise, vaimse tervise, kunstliku viljastamise või pere loomise teemadega – meie kogemusnõustajad on olemas, et jagada teadmisi ja pakkuda tuge, mida vajad. Kogemusnõustajate tutvustused leiad kontaktide lehelt. Kui ühegi nõustaja kirjeldus sind ei kõneta, kirjuta meile info(at)lgbt.ee ja me aitame sulle leida sobiva inimese. Tasuta tugigrupid LGBT+ inimestele ja nende lähedastele Ühingu juures kohtuvad erinevad tugigrupid. Nende kohtumiste kohta saad infot meie Facebooki lehelt või kirjutades info@lgbt.ee. • Transsooliste inimeste grupp. Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Eesti Transinimeste Ühingu vabatahtlikud. • 25+ transsooliste inimeste grupp. Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Oodatud on transsoolised inimesed alates vanusest 25. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Eesti Transinimeste Ühingu vabatahtlikud. • Transsooliste inimeste vanemad. Grupp vanematele, kelle laps on transsooline inimene. Trans inimese teekond mõjutab ka tema perekonda, mistõttu on oluline, et inimene oskaks toetajana ka ennast hoida. Gruppi veab ühingu koostöö koordinaator Eeva Koplimets. • Samast soost vanematega pered. Facebooki grupp peredele, et jagada omavahel avatult rõõme ja muresid ning esitada küsimusi. Gruppi on teretulnud nii lastega pered kui ka need, kel lasteplaanid alles ees. LGBT+ sõnastik jm Siit leiad: • LGBT+ sõnastik (https://www.lgbt.ee/sonastik) • Mis on seksuaalne orientatsioon?(https://www.lgbt.ee/seksuaalneorientatsioon) • Mis on transsoolisus?(https://www.lgbt.ee/transsoolisus) • Mis on intersoolisus?(https://www.lgbt.ee/intersoolisus) Materjalid vaimse tervise spetsialistidele Materjalid leiad siit: • E-kursus (https://digiriigiakadeemia.ee/enrol/index.php?id=35)„Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. • Infoleht (https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_18549805dbec4483b296c2d1f96a6ade.pdf)vaimse tervise spetsialistidele LGBT+ noortega töötamisel. Materjalid õpetajatele jt koolitöötajatele Materjalid leiad siit: • Koolitöötaja võimalused (https://www.lgbt.ee/post/koolitootaja-voimalused-lgbt-noorte-vaimse-ja-fuusilise-turvalisuse-tagamiseks)LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. • Miks ja kuidas (https://www.lgbt.ee/post/miks-ja-kuidas-lgbt-teemadest-tunnis-raakida)LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. • Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring (https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_7a096b2e01084f81b16fb72914cf3380.pdf)2018. Materjalid lastega töötavatele spetsialistidele (laste heaolu spetsialist, sotsiaaltöötaja jne) Materjalid leiad siit: • E-kursus (https://digiriigiakadeemia.ee/enrol/index.php?id=35)„Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. • Infoleht (https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_18549805dbec4483b296c2d1f96a6ade.pdf)vaimse tervise spetsialistidele LGBT+ noortega töötamisel. Sobilik ka teistele lastega töötavatele spetsialistidele. • Infoleht (https://drive.google.com/file/d/1AK4U6RHa4OWx8p383Ik2evEniSL13TAD/view?usp=drive_link)vanemale, kellel on transsooline laps. • Ingliskeelne raamat (https://ctys.org/wp-content/uploads/2022/11/CTYS-FIT-Guide-2020-English-1.pdf)trans lapse vanemale. Families in transition: a resource guide for parents of trans youth. Kuhu LGBT+ laps/pere abi saamiseks suunata - Eesti LGBT Ühing, Eesti Transinimeste Ühing, LGBT+ teadlik spetsialist (kontakte küsi Eesti LGBT Ühingust), Seksuaaltervise Liit, Noorte nõustamiskabinetid, Peaasi.ee, Vaimse tervise keskus Tallinnas. Uuringud ja ülevaated LGBT+ teemadel leiad Eesti LGBT Ühingu uuringute lehelt.(https://www.lgbt.ee/uuringud) Materjalid meditsiinitöötajale Materjalid leiad siit: • Mida peaksin teadma LGBTQI+ inimeste kohta? (https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_9e705cd2e9fe477b831af7c511db6439.pdf)Juhendmaterjal tervishoiutöötajatele. • Trans-tervishoiu põhitõed.(https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_fd39a7483e9d408a8f6298b91f8e2272.pdf) Juhendmaterjal tervishoiutöötajale. • Minu tervis, minu õigused.(https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_a06788330a7b4ab19549553eeccad447.pdf) Taskuteatmik LGBTQI+ inimestele. • Tervishoiutöötajate ja -tudengite hoiakud ja teadlikkus seoses LGBTI inimestega.(https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_330e63afcaad41ba8a5c86948b3a9265.pdf) Uuringu aruanne. • "Mis takistab lgbt+ inimeste tervisevõrdsust"(https://www.youtube.com/watch?v=EdjrMzC6sFU&t=378s) (Eesti Arstide Päevad 2023, 13.04.2023) • Eesti LGBT+ inimeste võrdsuse tegevuskava poliitikasoovitused (https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_1e498c13e88941c084d8abbce7bdc211.pdf)(sh tervishoiu teema). • LGBTQI võrdsus Eestis – barjäärid ja võimalused (https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_9e34c11111ac474eb9498ec2b2a67c8e.pdf)(sh tervishoiu teema). • „Tervisevõrdsus, LGBTQI+ õigused ja transinimeste tervishoid“(https://5a19006b-0ab9-48a9-ba62-93b55ac5a88f.usrfiles.com/ugd/5a1900_54247ba0b98f4caaa2eb54dae1ce7c18.pdf) projekti poliitikasoovitused.

Siit leiad kasulikku infot erinevate seksuaalsete orientatsioonide kohta. Seksuaalne orientatsioon Inimese seksuaalsus on lai mõiste, mis sisaldab bioloogilisi, erootilisi, füüsilisi, emotsionaalseid, sotsiaalseid ja vaimseid aspekte. See tähendab, et lisaks bioloogilisele paljunemisvõimele hõlmab see kultuurilisi ja sotsiaalseid faktoreid. Inimese seksuaalsus areneb sünnist surmani. Seksuaalsuse üks osa on seksuaalne orientatsioon, mis näitab kas ja millisest soost inimeste suhtes keegi külgetõmmet tunneb, näiteks võib inimene olla hetero-, homo-, bi-, pan- või aseksuaalne. Seksuaalse orientatsiooni üldmõiste alla kuulub sageli nii füüsiline kui ka romantiline külgetõmme, mis ühe inimese puhul võivad, kuid ei pruugi ühtida. Näiteks võib inimene olla biseksuaalne ja homoromantiline, mis tähendab, et ta soovib seksuaalsuhteid nii endaga samast kui ka erinevast soost inimestega, kuid emotsionaalseid ja romantilisi suhteid soovib luua vaid endaga samast soost inimestega. Kuidas tulla kapist välja Sellest alapeatükist leiad info, kas ja kuidas kapist välja tulla ning mida sellisel juhul arvesse võtta. Kui otsustad kapist välja tulla, siis: • Kinnita oma lähedastele, et armastad neid ja nad on sulle tähtsad. • Jaga lähedastele infomaterjale, mis aitavad neil end teemaga kurssi viia, või suuna nad Eesti LGBT Ühingu spetsialistide juurde. • Anna lähedastele aega harjuda oma seksuaalidentiteediga. • Otsi tuge sõpradelt, lähedastelt ning Eesti LGBT Ühingu nõustajatelt ja tugigruppidest. • Kinnita oma lähedastele, et oled just niimoodi kõige õnnelikum. Mõtle hoolikalt järele, kas kapist välja tulla, kui: • Lähedased väljendavad end tihti homofoobselt. • Lähedased on ilmutanud vaenulikkust sinu võimaliku seksuaalidentiteedi suhtes. • Sa sõltud majanduslikult oma lähedastest. • Sul puudub turvaline koht, kuhu minna, kui sind kodust välja visatakse. • Su lähedaste negatiivne reaktsioon mõjub Sulle raskelt. • Sa vähegi kõhkled, kas ikka tasub kapist välja tulla. Allikas: Michael C. LaSala,(http://www.comingoutcominghome.com/) Ph.D., LCSW Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin (javascript:void(0))ja võta julgelt ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Eesti LGBT Ühingu töötajad ja vabatahtlikud pakuvad tasuta psühholoogilist, juriidilist ja kogemusnõustamist üle Eesti. Ühingu juures kogunevad ka erinevad tugigrupid, et pakkuda kogukonnatunnet, leida vastuseid küsimustele ja tuua kokku sarnaste lugudega inimesi. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin (javascript:void(0))ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid lähedasele Kui lähedane tuleb sulle kapist välja: • Tunnusta lähedast usalduse eest. Seksuaalses sättumuses selgusele jõudmine ei ole kerge. On üsna tõenäoline, et su lähedasel pole lihtne sinuga sellest rääkida ning see nõuab temaltki eneseületust. Ta võib karta hukkamõistu, lähedastest ilmajäämist jms. Samas võib ta väga soovida seda sinuga jagada. Sinu toetus ja suhtumine tema valikutesse on talle tähtis ning võib teda mõjutada kogu elu. Ära tõrju, süüdista ega ründa teda, pigem hinda, et ta sind nii palju usaldab. • Varu aega harjumiseks. Lähedase soov, et sa tema seksuaalset sättumust aktsepteerid, võib mõjuda sulle agressiivselt. Meenuta siis tallegi, et see uudis on sulle ehk ootamatu ning et temal on olnud sinuga võrreldes rohkem aega oma seksuaalsust mõista ja sellega sõbraks saada. Palu tal mõista, et ka sina vajad harjumiseks aega. • Ära ole lähedase peale solvunud. Kui lähedane on otsustanud sulle kapist välja tulla, on see tema jaoks väga suur samm. Paradoksaalsel kombel võid sina olla viimane, kes sellest teada saab. Ära pane seda talle pahaks. Lähedane võib karta teha sulle haiget ega julge sageli just seetõttu sulle oma sättumusest rääkida. • Lähedane on sama inimene, kes ta on alati olnud. Paljudele tuleb uudis lähedase teistsugusest soo- või seksuaalidentiteedist šokina. Sulle võib tunduda, et korraga on ta võõras inimene, kellel on oma salaelu. Ära unusta, et seksuaalsus on vaid üks komponent inimese elus. Su lähedane on ikka see, kes ta alati on olnud. • Sa ei ole last kasvatades midagi valesti teinud. Lapsevanemana võib sul tekkida küsimus, mida sa oled valesti teinud, et su laps on teistsuguse seksuaalse identiteediga. Sa ei ole midagi valesti teinud. Vanema inimese eeskuju, olgu selleks ema, isa, õe või venna oma, ei saa muuta last geiks või lesbiks. • Mida öelda sugulastele ja tuttavatele? Kõik oleneb konkreetsest olukorrast. Esmajoones tasub teemaga iseendas rahu teha – kui juba ise olukorda normaalselt suhtud, siis polegi vaja teistele mingeid erilisi avaldusi teha. Kui aga ilmutatakse huvi ja uuritakse, võib rahulikult rääkida, milline on olukord, arvestades sealjuures küsija vastuvõtu- ja vastutusvõimega. Tutvu tasuta nõustamisteenuste ja tugigruppidega siin (javascript:void(0))ja võta julgelt ühendust! Info ja materjalid spetsialistile LGBT+ inimestele turvaline ja ligipääsetav keskkond, teenus ja spetsialist: 1. OLE NÄHTAV JA KAASAV – kõne, info, teenus, ruum. 2. TÄIENDA vajadusel enda teadmisi. 3. KUULA avatud südamega ja hinnanguvabalt. 4. KÜSI, mis abi inimene vajab või kuidas sina saad toetada teda. 5. SUUNA vajadusel inimene edasi. Aita tal leida teaduspõhine ja neutraalne LGBT+ info ja/või spetsialist ning kogukond. Materjalid spetsialistidele: • Koolitöötaja võimalused (https://www.lgbt.ee/post/koolitootaja-voimalused-lgbt-noorte-vaimse-ja-fuusilise-turvalisuse-tagamiseks)LGBT+ noorte vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks. • Miks ja kuidas (https://www.lgbt.ee/post/miks-ja-kuidas-lgbt-teemadest-tunnis-raakida)LGBT+ teemadest tunnis rääkida? See on empaatia küsimus. • Eesti LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuring (https://4cda3621-8903-4162-9140-353a2ef1ab04.usrfiles.com/ugd/5a1900_7a096b2e01084f81b16fb72914cf3380.pdf)2018. • Serving LGBT2SQ children and youth in the child welfare system: a resource guide.(https://www.oacas.org/wp-content/uploads/2018/08/LGBT2SQ-Resource-Guide-LGBT2SQ-for-Youth-in-CW-English-Aug20.18.pdf) • E-kursus (https://digiriigiakadeemia.ee/enrol/index.php?id=35)„Lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamine“, sh on ka peatükk LGBT+ suhetest. • Materjalid ja info (täiendamisel) meditsiinitöötajatele.(https://www.praxis.ee/tood/health/) Kasuta märgist "Kõik on teretulnud". Eesti seadused, mis reguleerivad LGB+ inimeste võimalusi Kooseluseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/KooS) Kooseluseadus võimaldab kahel täisealisel inimesel notari juures oma kooselu õiguslikult reguleerida. Registreeritud kooselu annab samast soost paaridele riigipoolse kaitse ja tunnustamise. Seadus annab ka võimaluse lapsendada oma registreeritud elukaaslase laps. Kooselu registreerimisest loe lähemalt alapeatükist "Kooselu registreerimine"(https://www.lgbt.ee/kooselu-registreerimine). Perekonnaseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603)ja Kooseluseadus(https://www.riigiteataja.ee/akt/KooS) Vastavalt perekonnaseaduse ja kooseluseaduse sätetele on kooselu registreerinud isikul võimalik lapsendada registreeritud elukaasalse laps. Nö peresisene lapsendamine toimub samadel alustel, mille alusel toimub lapsendamine abielus olevate isikute poolt. Lapsendamise protsessist loe lähemalt alapeatükist “Peresisene lapsendamine”(https://www.lgbt.ee/peresisene-lapsendamine). Võrdse kohtlemise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13096445?leiaKehtiv) Võrdse kohtlemise seadus keelab isikute diskrimineerimise seksuaalse sättumuse tõttu: töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjaks saamise ja kutsealale pääsemise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel, samuti edutamisel; töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel; kutseõppes, karjäärinõustamisel, ümber- või täiendusõppe võimaldamisel, praktiliste töökogemuste omandamisel; töötajate või tööandjate ühingusse, sealhulgas kutseühendusse kuulumisel ning nende organisatsioonide poolt soodustuste andmisel. Isikul on õigus pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. LGBT+ inimeste võimalused ja olukord Euroopas Kooseluseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/KooS)vastuvõtmisest saati on LGBT+ inimeste olukord püsinud Eestis enamvähem muutumatuna. Kooseluseaduse vastuvõtmata rakendusaktid põhjustavad palju õigussegadust, millest osasid lahendatakse kohtukaasustena ning ülejäänud probleemid ootavad lahendust parlamendist. Kooseluseaduse rakendumine on aga andnud esmakordselt Eesti samast soost paaridele võimaluse peresiseseks lapsendamiseks. Loe lähemalt ka väljaande "Inimõigused Eestis 2016–2017" peatükki "LGBT inimeste olukord"(https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2016-2017/lgbt-inimeste-olukord/). 2018. aasta seisuga on Euroopa riikides, mis seni juhtisid LGBT+ inimeste olukorra tabelit, areng seiskunud. Üha vähemates riikides muutub LGBT+ inimeste olukord paremaks ning seetõttu võib täheldada inimõiguste valdkonnas tugevat tagasilööki. Olukorraga Euroopas tutvu lähemalt ILGA Europe'i(https://rainbow-europe.org/) LGBT+ õiguste 2018. aasta kaartidelt. Institutsioonide seisukohad LGBT+ inimeste küsimustes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 12 s(https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv)ätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Euroopa Liidu direktiiv 2004/38/EÜs(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32004L0038&from=ET)eisukoht on, et Euroopa Liidu õigus kohustab liikmesriike kohtlema EL õiguse kohaldamisel samasoolisi paare vastassooliste paaridega võrdselt. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (art 21) (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET)järgi on keelatud igasugune diskrimineerimine, sealhulgas soo [...] või seksuaalse sättumuse tõttu.

Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid ja läbida meditsiinilisi toiminguid. Loe õigustest ja võimalustest! Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi). Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 1999. aastal vastu võetud määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Neis õigusaktides kasutatakse aegunud termineid „soovahetus“, „soo muutmine“ ja „transseksuaalsus“. Trans-inimeste väärikust austavad terminid on soo tunnustamine, sooline üleminek, transsoolisus ja trans-identiteet. Eestis kehtivate õigusaktide järgi otsustab soo tunnustamise ja soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste üle Sotsiaalministeeriumi all tegutsev arstlik ekspertiisikomisjon (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta ei juriidilisi sooandmeid ega alustada hormoonravi. Hormoonraviks annab komisjon loa pärast esimest kohtumist, kuid sooandmete muutmiseks tuleb komisjoniga kohtuda ka teist korda ja seda määruse kohaselt kahe aasta möödumisel pärast esimest kohtumist. Kui sa soovid oma sooandmeid muuta, siis anna sellest komisjoni liikmetele juba esimesel kohtumisel teada, ning küsi kohe, millal on sul võimalik nendega teist korda kohtuda. On võimalik, et saad kohtuda komisjoniga ka varem. 1999. aastal vastu võetud määrus on tänaseks aegunud, kuid uut valdkonda reguleerivat määrust ei ole vastu võetud. Seetõttu ei vasta tänane soo tunnustamise ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise praktika enam määruses kirjutatule. Näiteks ei ole geneetilised uuringud enam nõutud. 2022. aasta veebruaris tööd alustanud komisjoni koosseis on kinnitanud, et kromosomaalse soo määramine geneetiku poolt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, kohustuslikud geneetilised uuringud on ebaeetilised ning sellest nõudest on loobutud. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine “. Kuidas alustada Hormoonraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud: Võta ühendust Sotsiaalministeeriumiga, et anda teada oma soovist kohtuda komisjoniga. Selleks saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@sm.ee . Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt. Avalduses peaks olema kirjas: sinu juriidiline nimi, sinu isikukood, sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel, kas tegemist on esimese või teise komisjoniga ja pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonravi või soov muuta oma sooandmeid). Komisjoniga kohtumine Komisjoni kohtumised toimuvad üldreeglina üks kord kuus. See on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). Kuigi komisjoni moodustamise käskkirja järgi ei tohi komisjoniga kohtumise ooteaeg ületada kolme kuud, on hetkel järjekord komisjoni juurde mitu aastat. Kui järg jõuab sinu kätte, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonravilt, kui sa seda soovid) ootad. Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiiline, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu digilukku, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, identiteet on püsiv olnud vähemalt kaks aastat. Hormoonravi Kui soovid alustada hormoonraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee ). Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. Komisjonga kohtumise järgselt saad 1–1,5 kuu pärast postiga või meili teel terviseministri käskkirja, mis annab sulle loa pääseda ligi üleminekuga seotud meditsiiniteenustele. Kui sa hormoonravi ei soovi, siis sa ei pea ega saa esimese komisjoni järgselt midagi teha. Kui sa soovid hormoonravi, saad uuesti endokrinoloogi juurde minna ning varem määratud raviplaani järgi hormoonraviga alustada. Endokrinoloogi juurde minnes võta ministri käskkiri endaga kaasa. Hormoonravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. Dokumentide uuendamine Juriidiliste sooandmete muutmiseks tuleb pöörduda teist korda komisjoni poole. Kehtiva määruse järgi kaks aastat pärast terviseministri käskkirja väljastamise kuupäeva, kuid see tasub esimesel kohtumisel komisjonis üle küsida. Kui sa ei soovi oma sooandmeid muuta või kui Eestis ei ole sulle sobivat sootähist, siis ei ole põhjust teist korda komisjoni poole pöörduda. Sooandmete muutmiseks tuleb pärast teist komisjoni sealt saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi , mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 100 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele Pikemalt saad lugeda selle kohta siit .

Erinevate seksuaalsete identiteetide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Siit leiad palju soo ja seksuaalsusega seotud mõisteid koos seletustega. LGBT+ sõnastik Sõnastik Erinevate seksuaalsete orientatsioonide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Alloromantiline inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet. Alloromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Alloseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet. Alloseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Aromantiline inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne ning soovida füüsilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne vms. Aseksuaalsus ei tähenda tingimata libiido puudumist, näiteks võib aseksuaalne inimene masturbeerida. Aseksuaalsus erineb teadlikult seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on motiveeritud inimese isiklikest tõekspidamistest. Asooline inimene Inimene, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Binaarne ja mittebinaarne soosüsteem Binaarne soosüsteem jagab inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. See jagunemine tuleneb bioloogilisest soost, mis määratakse sünnil lähtuvalt genitaalidest. Kuigi kaasaegses Lääne kultuuris vaadeldakse sugu binaarselt, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja on eksisteerinud eri kultuurides üle maailma. Mittebinaarne soosüsteem on paljudes kultuurides tänagi veel elujõuline, näiteks põlisameeriklastel, hindudel jm. Bioloogiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest. Selle alusel jagatakse meid meesteks ja naisteks, mis on lihtsustatud käsitlus mitmes mõttes, sh ei ole nt kromosoomide, hormoonide ja anatoomia piirid alati selged. Bioloogiline sugu koosneb anatoomiast (rinnad, tupp, peenis jne), füsioloogiast (hormoonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaalsükkel jne) ja geneetikast (kromosoomitüübid). Biromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biromantilistena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biromantilisust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biromantilisus erineb panromantilisusest selle poolest, et biromantilisele inimesele on sugu romantilise külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panromantilisuse puhul pigem mitte. Biromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, biseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Biseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja/või seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biseksuaalsust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biseksuaalsus erineb panseksuaalsusest selle poolest, et biseksuaalsele inimesele on sugu külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panseksuaalsuse puhul pigem mitte. Bivaen (ka bifoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost ja teisest soost inimeste vastu. Bivaenu esineb nii cis-hetero kui LGBT+ inimeste seas, nt arvamustes, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult kapis geid, et nad ainult eksperimenteerivad, et neil on tingimata palju seksuaalpartnereid jms. Soovitame kasutada bivaenu mõistet bifoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Cis -sooline inimene (ladina k. cis - "samal pool"), ka paiksooline inimene Inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on cis-soolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena ja ta tunneb end mehena. Drag king Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil meheks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Drag queen Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil naiseks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Gei Mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste vastu. Kasutatakse ka üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne mees”. Heteroromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Heteroromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, heteroseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Heteroseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Homoromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Homoromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, homoseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Homoseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste vastu. Homovaen (ka homofoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Soovitame kasutada homovaenu mõistet homofoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Intersooline inimene Inimene, kes on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist. Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada. Juriidiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, lähtuvalt bioloogilisest soost. Juriidiline sugu kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil. Eestis on võimalik määrata kahte sugu – mees või naine. Karud Geimeeste subkultuur, millesse kuuluvad pigem karvased, habemega, suuremad mehed. Eestis esindab karude kultuuri Tallinn Bearty . Kväär (inglise k. queer ) Inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, nüüdseks on sellest saanud ka identiteedisilt. Kasutatake nii nimi- kui omadussõnana. Lesbi Naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste vastu. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne naine”. LGBT, LGBT+, LGBTQ, LGBTI, LGBTQIA jne Lühend, mis viitab erineva seksuaalse orientatsiooni, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele jt inimestele. Mittebinaarse sooidentiteediga inimene Inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga. Omniseksuaalne inimene Inimene, kes kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Otsiv (inglise k. questioning ) Termin, mida kasutatakse inimeste kirjeldamiseks, kes otsivad oma seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. Panromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Panromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, panseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Panseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet inimeste vastu nende soost sõltumata. Polüsooline inimene Inimene, kes tunneb tunneb korraga mitut sooidentiteeti. Polüseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet erinevast, aga mitte kõigist, soost inimeste vastu. Ristiriietuja (inglise k. cross-dresser ) Inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga. Sookväär (inglise k. genderqueer ) Lai mõiste inimese kohta, kes tunneb, et tema sootunnetus või sooline eneseväljendus ei vasta ühiskondlikele normidele. Sooline eneseväljendus Soolise eneseväljendus on oma soo rõhutamine riietumise, käitumise, soengu, hääle jms. Kuigi enamasti peegeldab sooline eneseväljendus inimese sooidentiteeti, siis alati see nii ei pruugi olla. Seega, kui inimene nt väljendab ennast naisena, ei pruugi see olla tema sooidentiteet. Sooline üleminek Protsess, mille käigus transsooline inimene hakkab elama vastavalt oma tunnetuslikule soole. Võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. "Soovahetus" ei ole sobiv mõiste, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. "Sookorrigeerimine" ei ole sobiv, sest eeldab, et transsoolises inimeses on midagi valesti, mis vajab parandamist. Sooline üleminek ei ole ajaliselt piiritletud, seda ei defineeri ükski kindel tegevus või sündmus. Transsoolist inimest ümbritsevad inimesed ja asutused saavad tema sugu tunnustada. Loe ka soo tunnustamise võimaluste kohta Eestis. Sooneutraalsus Mõiste, mis kirjeldab nähtusi, milles sugu ei ole määrav. Näiteks on sooneutraalsed enamik seadustest (st seadus kohtleb eri soost inimesi samamoodi), kaubad ja teenused (nt ühistransport, toidupood), teatud eranditega haridus (st igaüks saab kooli minna) jne. Sooneutraalsus võib endas peita ka soopimedust, st olukorda, kus soospetsiifiliste vajadustega ei arvestata (nt seadused või meetmed, mis on justkui sooneutraalsed, kuid päriselus mõjutavad ülekaalukalt vaid ühte sugu). Sooneutraalsus ei tähenda sugude eiramist või kaotamist. Sotsiaalne sugu (inglise k. gender ) Ühiskonna arusaam sellest, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks. Sotsiaalne sugu võib erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooidentiteet (ka sooline identiteet, tunnetuslik sugu) Sooidentiteet on inimese enda tunnetus oma soost, mis võib olla mees, naine, sootu, asooline, mittebinaarne vms. Inimene võib tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ei identifitseeri inimene end üldse sooliselt. Soostereotüüp Soostereotüüp on lihtsustatud ja eelarvamuslik arusaam soorollidest. Soovoolavus (inglise k. gender fluid ) Inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või üleselt. Sünnil määratud sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest, kuid ei pruugi ühtida nö bioloogilise naise või mehe normidega. Samuti ei pruugi see ühtida inimese tunnetusliku sooga (sooidentiteediga). Transsooline inimene (ladina k. trans - "teisel pool") Inimene, kelle sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga. Pole teada, kuidas transsoolisus kujuneb. Transsoolise inimese sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. Transsooline mees (ka trans mees) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on mees, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole mees. Transsooline naine (ka trans naine) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on naine, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole naine. Transvaen (ka transfoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha transsoolise identiteedi või teistsuguse soolise eneseväljendusega inimeste vastu, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises. Soovitame kasutada transvaenu mõistet transfoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Two-spirit (inglise k. kaks hinge) Kolmas sugu mehe ja naise kõrval põlisameeriklaste kultuurides, mis, olenevalt kultuurist, võib tähendada erinevaid mehe ja naise sooidentiteedi kombinatsioone ühes inimeses.

Toeta Eesti LGBT Ühingut. Vormista püsiannetus või ühekordne annetus. Aitäh, et toetad meid! Luminor i ja COOP panga klientidel palume püsikorralduse vormistamiseks sisestada andmed panga veebis käsitsi. Eesti LGBT Ühingu arvelduskonto: EE452200221043304212 Selgitus: Annetus Eesti LGBT Ühingu toetuseks NB! Kui annetad millegi konkreetse jaoks, siis palun maini seda selgituses. Kui soovid aeg-ajalt tervitusi ja infot annetuste kasutamise kohta, siis jäta selgituse lahtrisse ka oma meiliaadress . Pangaandmed: Eesti LGBT Ühing Swedbank, Liivalaia 8, Tallinn 15040 SWIFT/BIC: HABAEE2X IBAN: EE452200221043304212 Eesti LGBT Ühing on alates 1. jaanuarist 2014 tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirjas. Seetõttu saavad nii eraisikud kui ka juriidilised isikud ühingule soodsamalt annetusi teha – tuludeklaratsiooni täites saab annetatud summa maksustamisperioodi tulust maha arvata ning seeläbi vähem makse maksta. Eesti LGBT Ühing jälgib oma töös annetuste kogumise head tava . Tahad meid veel kuidagi toetada? Osta midagi meie e-poest Telli meilt koolitusi

Pakume koolitust "LGBT: kes, miks ja milleks seda mõista" arstidele, õdedele ja valdkonna tudengitele. Telli koolitus oma kollektiivile või kursusele! Koolitus meditsiinitöötajatele Pakume koolitust arstidele, õdedele ja teistele meditsiinitöötajatele ning -tudengitele. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista EESMÄRK Koolitus annab meditsiinivaldkonnas töötajatele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ inimesi. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● LGBT+ inimeste tervis ja vajalikud teenused ● töö LGBT+ inimestega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee .

Pakume koolitusi ja ühingu tutvustust eri valdkondade spetsialistidele, organisatsioonidele ja ettevõtetele. Võta ühendust! Koolitused Eesti LGBT Ühingult on võimalik tellida koolitusi, mis aitavad eri valdkondade spetsialistidel paremini mõista LGBT+ inimeste olukorda, küsimusi ja võimalikke probleeme. Need teadmised aitavad analüüsida oma keskkonda ja ammutada ideid, kuidas luua LGBT+ inimestele võimalikult turvaline keskkond. Eesti LGBT Ühing on koolitanud noorsootöötajaid, õpetajaid ja teisi koolitöötajaid, psühholooge ja teisi vaimse tervise spetsialiste, meditsiinitöötajaid ning ettevõtteid. Koolituse täpse sisu, pikkuse ja tasu saame iga soovijaga eraldi kokku leppida. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . Haridustöötajad Koolitus õpetajatele ja teistele koolitöötajatele, noorsootöötajatele ning valdkonna tudengitele Loe lähemalt Vaimse tervise spetsialistid Koolitus psühholoogidele, psühhiaatritele ja valdkonna tudengitele Loe lähemalt Meditsiinitöötajad Koolitus arstidele, õdedele, teistele meditsiinitöötajatele ja -tudengitele Loe lähemalt

In recent years, the progress in the rights of LGBT+ people has largely been at a standstill. The state has not passed any strategies concerning LGBT+ people nor has it implemented any EU recommendations. There is a need for effective strategic advocacy and policy making which include all groups concerned with the promotion of the rights of LGBT+ people. Recommendations for the action plan on promoting equal rights for LGBT+ people In recent years, the progress in the rights of LGBT+ people has largely been at a standstill. The state has not passed any strategies concerning LGBT+ people nor has it implemented any EU recommendations. There is a need for effective strategic advocacy and policy making which include all groups concerned with the promotion of the rights of LGBT+ people. Main project page in Estonian Research We will organize a study mapping the current situation which will include politicians, policy makers and the LGBT+ people of Estonia. Recommendations We will create action plan recommendations for use by the state on promoting the equal rights of LGBT+ people. Plan To guarantee the effective implementation of the action plan recommendations, we will create an advocacy plan for the Estonian LGBT Association. Partners This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations.. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Ühingu keskuses toimuvad üritused, koolitused ja nõustamine. Tule külla! Ankur teenused Keskus Eesti LGBT Ühingu keskus ühendab LGBT+ inimesi ja nende lähedasi ning nende küsimusi, mõtteid, muresid ja soove. Keskus asub Tallinnas, aadressil Kaarli pst 5–1. Kui soovid keskust külastada, siis anna meile teada aadressil info@lgbt.ee ja lepime koos aja kokku!

Raamat “Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist” tutvustab arhiivimaterjalidele ja kohtutoimikutele tuginedes lesbide, geide, biseksuaalsete, transooliste ja muu seksuaalse- ja sooidentiteediga inimeste mitmetahulist ajalugu Eestis. Raamatus on muu hulgas juttu Eesti esimesest homoseksuaalsete meeste kohtuprotsessist, avalikest aruteludest möödunud sajandi ajakirjanduses ning esimestest ühingutest, kes seisid LGBT+ inimeste heaolu eest. Raamat "Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist" „Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20 sajandi Eestist“ väljaandmise aastal tähistame Eestis homoseksuaalsuse dekriminaliseerimise 30. aastapäeva: 1. juunil 1992. aastal jõustus taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks, milles meeste homoseksuaalseid suhteid enam ei keelatud. Viimase kümnekonna aasta jooksul on hakatud uurima Eesti soo- ja seksuaalvähemuste ajalugu ning Eesti avalikkus on LGBT+ inimesed ja teemad üha enam omaks võtnud. Lootuses, et oma kaasaja mõtestamisel võib ajaloo tundmisest abi olla, oleme nende kaante vahele kogunud lesbide, geide ja biseksuaalsete ning transsooliste ja ennast sooliselt mittebinaarselt väljendavate inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist kaheteistkümne autori sulest. Olgu raamat abiks nii LGBT+ inimeste kui ka Eesti ajaloo mõistmisel uuest vaatevinklist! Raamatu autorid on Vahur Aabrams, Sara Arumetsa, Ken Ird, Andreas Kalkun, Taavi Koppel, Raili Marling, Bart Pushaw, Rebeka Põldsam, Martin Rünk, Kai Stahl, Riikka Taavetti ja Hannes Vinnal. Raamatu toimetajad on Rebeka Põldsam, Vahur Aabrams, Andreas Kalkun, keeletoimetaja Aet Kuusik. Raamatu koostasid Uku Lember ja Rebeka Põldsam. Illustreeris Jaanus Samma ning kujundas Stuudio Stuudio. Väljaandja on Eesti LGBT Ühing. TAHAN TASUTA E-RAAMATUT

Käsiraamatud ja raamatud LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning nendega töötavatele spetsialistidele Raamatud Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist https://static.wixstatic.com/media/5a1900_a0332f1c23e64a2291bbb92302396c3e~mv2.jpg Lootuses, et oma kaasaja mõtestamisel võib ajaloo tundmisest abi olla, oleme nende kaante vahele kogunud lesbide, geide ja biseksuaalsete ning transsooliste ja ennast sooliselt mittebinaarselt väljendavate inimeste lugusid 19. ja 20. sajandist kaheteistkümne autori sulest. Olgu raamat abiks nii LGBT+ inimeste kui ka Eesti ajaloo mõistmisel uuest vaatevinklist! Vikerkaarekangelased https://static.wixstatic.com/media/undefined Eesti LGBT Ühing korraldas 2019. aastal Vikerkaarekangelaste sarja töötoad, milles õpiti erinevaid konflikte ja vägivallavorme ära tundma, ennetama, lahendama ning end ja teisi neis kaitsma. Töötubade läbiviijad on koostanud oma teemadest kasulike soovitustega kokkuvõtted. Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest https://static.wixstatic.com/media/undefined Esseekogumikku „Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest" võib pidada omal alal teerajajaks – see on Eestis ilmunud raamatutest esimene, mis käsitleb homo ja biseksuaalsuse ja transsoolisusega seotud teemasid niivõrd laiahaardeliselt. NB! Pärast raamatu ilmumist on LGBT+ sõnavara muutunud. Tänapäeval kasutatakse sõna "transsoolisus", mitte "transseksuaalsus". The Equal Jus Legal Handbook to LGBT Rights in Europe https://static.wixstatic.com/media/undefined This handbook is an instrument aimed at lawyers and jurists. The Equal Jus Project aims to provide the tools needed by legal practitioners for better understanding of the protection afforded by European and national law in cases of discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity. Supporting your intersex child – A parents’ toolkit https://static.wixstatic.com/media/undefined This guide has been created by IGLYO, OII Europe and EPA. It aims to introduce the topic, give advice on how to best support your intersex child, and where to get further information.