Müügi- ja annetustingimused Eesti LGBT Ühingu veebipoe omanik on MTÜ Eesti LGBT Ühing (registrikood 80275811), asukohaga Kaarli pst 5-1, Tallinn. Müügilepingu kehtivus, kauba- ja hinnainfo Müügitingimused kehtivad Veebipoest kaupade ostmisel. Veebipoes müüdavate toodete hinnad on märgitud toodete juurde. Hinnale lisandub tasu kauba kättetoimetamise eest. Kõik Veebipoes müüdavate kaupade hinnad on eurodes. Kauba kättetoimetamise tasu sõltub ostja asukohast ning kättetoimetamise viisist. Kättetoimetamise tasu kuvatakse ostjale tellimuse vormistamisel. Teave kauba kohta on esitatud Veebipoes vahetult kauba juures. Tellimuse vormistamine Kauba tellimiseks tuleb lisada soovitud tooted ostukorvi. Tellimuse vormistamiseks tuleb valida sobiv toodete kohaletoimetamise viis, misjärel kuvatakse ekraanile tasu suurus, ning vajutada nupule „Maksma“. Pärast nõutud andmeväljade täitmist saab tasuda turvaliselt. Tasumine toimub läbi Wix e-poe keskkonna, millel on SSL Secure Shopping sertifikaat. Müüjal puudub ligipääs kliendi panga ja krediitkaardi andmetele. Leping jõustub alates tasumisele kuuluva summa laekumisest Veebipoe arvelduskontole. Kui tellitud kaupa ei ole võimalik tarnida seoses kauba lõppemisega või muul põhjusel, teavitatakse sellest ostjat esimesel võimalusel ning tagastatakse tasutud raha (sh kauba kättetoimetamise kulud) viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul teate saatmisest. Kohaletoimetamine E-poest ostetud toote saab tellida pakiautomaati (lisanduvad saatmiskulud) või tulla sellele järele kokkulepitud ajal Eesti LGBT Ühingusse (Kaarli pst 5–1, Tallinn; aja saab kokku leppida aadressil info(at)lgbt.ee). Välismaale saadame toote posti teel. Toote paneme posti nädala jooksul alates tellimuse sooritamisest. Kui ostja ei tule tootele järele hiljemalt 14 päeva jooksul pärast kokkulepitud toote kättesaamise kuupäeva, siis arvestame, et ostja ei soovi kaupa. Taganemisõigus Tagastada on võimalik kahe nädala jooksul kasutamata, rikkumata kaupa. Taganemistähtaeg lõpeb 14 päeva möödumisel alates päevast, mil ostja on saanud toote enda valdusesse. Otsusest tootest taganeda tuleb ühingut teavitada e-posti teel või Eesti LGBT Ühingu kontoris. Toode tuleb tagastada 14 päeva jooksul. Isikuandmete töötlemine Veebipood kasutab ostja sisestatud isikuandmeid ainult tellimuse töötlemiseks ning kauba ostjale saatmiseks. Veebipood edastab isikuandmeid veoteenust pakkuvale ettevõtetele selleks, et kohale toimetada kaupa. Vaidluste lahendamine Kui ostjal on Veebipoe osas pretensioone, tuleb need saata e-kirja aadressile info(at)lgbt.ee või helistada telefonil 5551 5817. Kui ostja ja Veebipood ei suuda lahendada vaidlust kokkuleppe teel, siis on ostjal võimalik pöörduda Tarbijavaidluste komisjoni poole. Menetlustingimustega saab tutvuda ning avaldust esitada siin . Tarbijavaidluste komisjoni pädevuses on lahendada ostja ja Veebipoe vahel sõlmitud lepingust tulenevaid vaidlusi. Ostja kaebuse läbivaatamine komisjonis on tasuta. Ostja võib pöörduda Euroopa Liidu tarbijavaidlusi lahendava platvormi poole . Annetamine Annetamiseks tuleb menüüribal vajutada nuppu toeta. Seejärel valida, kas soovitakse teha ühekordset annetust või püsiannetust. Ühekordse annetuse saab teha Maksekeskuse kaudu pangalingiga (Swedbank, SEB, LHV Pank, Luminor, COOP pank). Ühekordse annetuse puhul tuleb valida sobiv summa või kirjutada soovitav summa lahtrisse, sisestada küsitud isikuandmed ning valida maksmiseks sobiv pank. Püsiannetuse saab teha Maksekeskuse kaudu pangalingiga (Swedbank, SEB, LHV Pank). Luminori ja COOP panga kliendid saavad püsikorralduse vormistada sisestades annetuste lehel välja toodud andmed panga veebis käsitsi. Püsiannetusest võib igal ajal loobuda. Maksmine toimub väljaspool veebilehte vastava panga turvalises keskkonnas. Eesti LGBT Ühingul puudub ligipääs kliendi panga ja krediitkaardi andmetele. Eesti LGBT Ühing on isikuandmete vastutav töötleja ning edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Veebilehe lgbt.ee kaudu tehtud annetused laekuvad Eesti LGBT Ühingu pangakontole Swedbankis. Maksed toimuvad eurodes.

Ühingu ja Eesti LGBT+ ajaloo olulised teetähised Eesti LGBT Ühingu teetähised 2021 Korraldasime üleriigilise kampaania LGBT+ õpilaste olukorrast koolis. Kampaania oli nähtav ja kuuldav tänavatel, veebis ja raadios. Kampaania lehel olid LGBT+ inimeste audiolood ning numbrid meie koolikeskkonna uuringust. Lehte külastas mitukümmend tuhat inimest. Esitasime esimest korda koos võrdse kohtlemise võrgustikuga ÜROle aruande inimõiguste kohta Eestis, mille LGBT-teemalise peatüki kirjutas ühingu huvikaitsejuht Aili Kala. Aruande põhjal tegi Aili ÜROs ka ettekande ning kohtus välisriikide esindajatega, kes omakorda tegid selle põhjal Eestile soovitusi olukorra parandamiseks. 2020 Saime esmakordselt kutse presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtule. Esimese naispaarina osalesid vastuvõtul ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre ja jurist-huvikaitseekspert Aili Kala. Sama aasta kevadel sai Vabariigi President Kersti Kaljulaid ühingult Vikerkaarekangelase auhinna ning kohtus Kadriorus taas Kristeli ja Ailiga. Avaldasime Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu tulemused ja alustasime tööd haridusprojektiga, mille eesmärk on koostöös valdkonna organisatsioonide ja spetsialistidega muuta koolikeskkond LGBT+ ja teistele haavatavatele noortele turvalisemaks. Jätsime koroonaviiruse tõttu Baltic Pride festivali Tallinnas planeeritud kujul ära, kuid korraldasime peamiselt veebis toimunud nädalapikkuse festivali. Hakkasime tegema ühingu raadiosaadet "Argieluvõrdsus" IDA Raadios. 2019 Korraldasime koostöös ECOMiga noortele ja haridusvaldkonna töötajatele hariduskonverentsi "Hinge hinnaga haridus: LGBT+ õpilaste heaolu". 2018 Tähistasime Eesti LGBT Ühingu 10. sünnipäeva. Korraldasime Eesti esimese LGBT+ õpilaste koolikeskkonna uuringu. Koostasime ülevaate, kas ja kuidas on Eesti järginud Euroopa Komisjoni soovitusi LGBT+ inimeste diskrimineerimise vähendamiseks. Algatasime koostöö politsei ja sotsiaalkindlustusametiga. 2017 Korraldasime koostöös Tallinn Pride'iga Tallinnas kultuurifestivali Baltic Pride, kus osales mitu tuhat inimest ning esimest korda üle kümne aasta toimus Eestis pride-marss. Käisime esimest korda Eesti iseseisvumise taastamise aastapäeva puhul presidendi roosiaia vastuvõtul ja kohtusime president Kersti Kaljulaiuga. 2015 Haridus- ja teadusminister muutis haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivat määrust. Tänu sellele on transsoolistel inimestel võimalik taotleda uusi hariduslikke dokumente, kui isikukood on pärast õpinguid muutunud. Määruse muutmisse andis oma panuse ka Eesti LGBT Ühing. 2014 Korraldasime teise Baltic Pride festivali Tallinnas, mille puhul kutsus riigikogu esimees Eiki Nestor korraldajad ja partnerid Riigikogu valgesse saali vastuvõtule. See oli meie püüdlustele selleks hetkeks kõrgeim avalik tunnustus. Riigikogu võttis vastu kooseluseaduse, mille nimel olime aastaid tööd teinud. 2013 Tähistasime esimest korda IDAHOTi päeva ehk päeva LGBT-vaenu vastu, mille puhul heiskasid vikerkaarelipud näiteks Ameerika Ühendriikide, Kanada, Suurbritannia ja Austria saatkonnad. Toimus erakondade paneelarutelu, milles kõlas esimest korda avalikult mõte teha kooseluseaduse vastuvõtmiseks parteideülest koostööd. 2012 Nimetasime Eesti Gei Noored ümber Eesti LGBT Ühinguks ning hakkasime rohkem keskenduma huvikaitse- ja koolitustegevusele. Alustasime õpetajate koolitamist LGBT+ teemadel. 2011 Korraldasime esimese Baltic Pride festivali Tallinnas, koduse nimega OMA ("oma maailma avardamise") festival. Avasime kogukonnakeskuse OMA ("oma maailma avardamise") Keskus. Avamisel osales sotsiaalminister Hanno Pevkur. Nii keskuses kui ka mujal meie eestvedamisel hakkasid toimuma erinevad tugigrupid. 2010 Režissöör Roland Javornik väntas filmi “Two Prides, Two Worlds”, milles osalesid ka tollased Eesti Gei Noored. Avaldasime artiklikogumiku “Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest”. 2009 Riias toimus esimene Baltic Pride festival, milles osalesime koos Läti ja Leedu organisatsioonidega. 2008 Registreerisime ühenduse Eesti Gei Noored. Tartu ja Tallinna aktivistid kohtusid Siguldas esimese Baltic Pride festivali arutlusõhtul teiste Baltimaade aktivistidega ja ühtlasi otsustasid registreerida notari juures ühise Eesti grupi. 2007 Tallinnas tuli kokku ühendus Tallinna Gei Noored, Tartus Tartu Gei Noored. Eesti LGBT Ühingu asutajad on Ago Press, Ilke Ester Jaspers, Jaan Kroon, Janika Saul, Madle Saluveer ja Maret Ney. Ühingu presidendid: Ilke Jaspers (2008–2009) Hanna Kannelmäe (2009–2010) Maret Ney (2010–2012) Helen Talalaev (2012–2016) Aili Kala (2016–2017)

Aitäh, et toetasid Eesti LGBT Ühingut! Oled panustanud huvikaitse, teavitus- ja haridustöö edendamisse ning LGBT+ inimeste ja nende lähedaste toetamisse. Lähemalt meie töö ja teenuste kohta loe siit .

Sit leiad ühingu dokumendid, nagu põhikiri, strateegia ja majandusaastaaruanded. Ühingu tegevust suunavad dokumendid Alusdokumendid Eesti LGBT Ühingu põhikiri Eesti LGBT Ühingu strateegia 2022-2024 Majandusaasta aruanded 2021 majandusaasta aruanne 2020 majandusaasta aruanne 2019 majandusaasta aruanne 2018 majandusaasta aruanne 2017 majandusaasta aruanne 2016 majandusaasta aruanne 2015 majandusaasta aruanne 2014 majandusaasta aruanne 2013 majandusaasta aruanne 2012 majandusaasta aruanne 2011 majandusaasta aruanne 2010 majandusaasta aruanne 2009 majandusaasta aruanne

Eesti LGBT Ühingu ruume on võimalik rentida koosolekute, seminaride ja muude ürituste tarbeks. Ruumide rent Eesti LGBT Ühingu ruume on võimalik rentida koosolekute, seminaride jms ürituste tarbeks. Keskuses saab kasutada kolme ruumi: Teabetuba mahutab umbes 15–20 inimest ning sobib koosolekute pidamiseks, filmide vaatamiseks (ruumis koosolekulaud, mugavad toolid, pabertahvel, dataprojektor, arvuti, kõlarid); Hubatuba mahutab umbes 10 inimest ning sobib väiksemaks ja mitteformaalseks ajaveetmiseks, näiteks filmide vaatamiseks (ruumis diivan, põrandapadjad, tugitoolid, ratastel väike laud); Köök mahutab umbes 10 inimest ning sobib lisaks söömisele ka väiksemaks ja mitteformaalseks ajaveetmiseks (ruumis nõud, pliit, ahi, külmkapp, suur söögilaud). Rendihind sõltub ürituse tüübist, ajast ja kestusest. Olenevalt ruumikasutusest või mööblipaigutusest võib keskus kokku mahutada umbes 50 inimest. Soovi korral kirjuta meile info(at)lgbt.ee ja leiame sobivaima lahenduse. Fotod: Anna Kõuhkna

Siit leiad ülevaate Eesti LGBT Ühingu üritustest. Oled oodatud! ankur üritused ÜRITUSED Meie Facebookist leiad ülevaate üritustest, mida korraldab või milles osaleb Eesti LGBT Ühing. No events at the moment

Baltic Pride on Eesti, Läti ja Leedu LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusfestival, mis seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest. Eesti, Läti ja Leedu ühist kultuurifestivali Baltic Pr ide on kolmes riigis korraldanud vastavalt Eesti LGBT Ühing, Mozaika ja LGL aastast 2009. Baltic Pride on Eestis ase t leidnud aastatel 2011, 2014, 2017 ja 2020. Baltic Pride seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest Pride -festivale on maailmas korraldatud ligi pool sajandit. Esialgu tähistati pride ’idega Stonewalli sündmuseid, kui 1969. aastal hakkas hulk inimesi vastu politseivägivallale New Yorgi kogukonnabaaris. Hiljem on pride ’ide eesmärk olnud juhtida tähelepanu probleemidele, millega eri seksuaalse ja sooidentiteediga inimesed ühiskonnas kokku puutuvad. Baltic Pride'i infoga saad kursis olla Facebookis ja Instagramis .

Ühingu kodulehe kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid Kasutustingimused ja privaatsuspoliitika Veebilehte haldab MTÜ Eesti LGBT Ühing. Veebilehe all peame silmas kogu veebilehte ja selle sisu, sh kogu materjali, struktuuri ja disaini. Palume veebilehe esmakordsel kasutamisel tutvuda kasutustingimustega ning arvestada, et võime kasutustingimusi ette teatamata muuta. Kasutustingimustes selgitame eelkõige vastutuse välistamist, autoriõigust ja isikuandmete kaitset. Vastutuse välistamine MTÜ Eesti LGBT Ühingu veebileht on loodud selleks, et edastada ajakohast infot ühingu tegevuse ning laiemalt LGBT+ teemade kohta. MTÜ Eesti LGBT Ühing ei võta seoses veebilehel esitatud teabega vastutust ega kohustusi. Kodulehel esitatud teave On üldist laadi ning selle eesmärk ei ole käsitleda mis tahes konkreetse isikuga seotud asjaolusid. Ei pruugi olla kõikehõlmav, täielik, täpne ega ajakohastatud. On mõnikord linkide abil seotud väliste veebisaitidega, mille üle puudub meil kontroll ning mille eest me ei võta mingit vastutust. Ei kujuta endast erialast ega õigusalast nõuannet (palun pöörduge konkreetse nõuande saamiseks alati vastava ala asjatundja poole). Käesoleva veebisaidi sisu on teavitava iseloomuga ja sel ei ole juriidilist jõudu. Seetõttu ei tohiks käesolevale veebisaidile viidata kui ametlikule allikale. Autoriõigus Veebilehe kasutaja nõustub, et veebilehe autoriõigus ja intellektuaalomandi õigused kuuluvad MTÜ-le Eesti LGBT Ühing. Sisu kasutamine Sisu ei tohi ilma meie loata mujal avaldada või kopeerida. Lubatud on vaid isiklik või mitteäriline hariduslik kasutus. Igasuguse sisu reprodutseerimise puhul tervikuna või osaliselt ei või seda muuta ning see peab sisaldama viidet. Me ei luba käesoleva veebisaidi sisu reprodutseerida, taasavaldada või teisiti uuesti välja anda nii, et see on mujal avalikult kättesaadav. Selle asemel tuleb linkida või viidata käesolevale veebilehele. Kõik muud sisu kasutamisviisid, kaasa arvatud kopeerimine, hoiustamine või reprodutseerimine tervikuna või osaliselt muul otstarbel kui isiklikuks kasutuseks või mitteärilisel harival otstarbel on ilma meie loata keelatud. Teiste kasutusviiside või küsimuste korral palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee Linkimine Veebilehele linkimiseks ei ole vaja luba küsida tingimusel, et te ei kasuta loata MTÜ Eesti LGBT Ühing logo või muid visuaalseid materjale ega viita sellele, et teie veebileht on MTÜ Eesti LGBT Ühing poolt heaks kiidetud või sellega seotud. Tagasiside Tervitame tagasisidet, mis aitab meil veebilehte paremaks muuta. Vajadusel kirjutage palun allpool asuvale meiliaadressile. Palun arvestage, et me ei pruugi jõuda vastata kõigile tagasisidekirjadele ning et jätame endale õiguse mitte vastata. Koduleht ja küpsised Veebileht saadab väikseid faile (“küpsiseid”) teie arvutitele ja mobiilseadmetele, mida on vaja veebilehe toimimiseks ja et koguda anonüümset veebianalüüsi. Kasutame neid järgnevalt: Kasutame küpsiseid, mida on vaja, et veebileht toimiks korralikult ja et muuta kasutajate kogemus paremaks. Kogume ja analüüsime anonüümset veebistatistikat selle kohta, kuidas kasutajad veebilehel sirvivad. Teeme seda kasutades erinevat tarkvara, millel on eraelu puutumatust tagavad seaded. Veebianalüüs aitab meil mõista oma kasutajate vajadusi, teha parendusi ja arendada veebilehte edasi. Kuna käesoleva veebilehe eesmärk on arendada inimõigusi, mille hulka käib privaatsuse ja isikuandmete kaitse, ei kogu ega salvesta me informatsiooni, mida võib kasutada teie identifitseerimiseks või leidmiseks või mis võiksid teisiti teie privaatsust mõjutada. Lisaks ei luba me kolmandate osapoolte teenustel või tarkvaral seda teha meie veebisaidi kaudu. Palun pidage silmas seda, et väliseid linke avades kehtivad nende veebilehtede kasutustingimused ja isikuandmete kaitse reeglid. Annetamine Eesti LGBT Ühing on isikuandmete vastutav töötleja ning edastab maksete teostamiseks vajalikud isikuandmed volitatud töötleja Maksekeskus AS-le. Annetamise käigus näeme annetajate nimesid ja meiliaadresse, mida me ei avalikusta, kui annetaja ei soovi ise teisiti. Kogume infot, mida meile annavad võimalikud ja praegused annetajad. Need võivad sisaldada kontaktinfot, annetuse summat, annetuse ajaloo andmeid ja muid sarnaseid andmeid. Annetamisel kogutud isikuandmeid (nime ja meiliaadressi) võime kasutada, et teiega ühendust võtta ning edastada andmed tulumaksusoodustuse arvesse võtmiseks Maksu- ja Tolliametile. Sisestades oma meiliaadressi, olete andnud nõusoleku saada teavitusi annetuste kasutamisest või mõnikord tervituse saamiseks. Hoiame alles ja töötleme annetustega seotud isikuandmeid ka raamatupidamislike ja maksukohustuste täitmiseks kuni kohustuse lõppemiseni ning annetajate statistika analüüsimiseks. Kontakt Küsimuste korral palun võtke ühendust info(at)lgbt.ee. Isikuandmete töötlemine Eesti LGBT Ühing (Ühing) kogub ja töötleb isikuandmeid vastavalt alltoodud põhimõtetele. Ühing lähtub isikuandmete kasutamisel põhimõttest, et igaühel on õigus tema isikuandmete kaitsele ja õigus otsustada selle üle, kuidas tema isikuandmeid kasutatakse. Ühingu töötajad koolituvad regulaarselt isikuandmete kaitse valdkonnas. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Ühing kogub ja töötleb ainult sellises mahus isikuandmeid, mis on vajalik Ühingu töö eesmärkide saavutamiseks Ühingule edastatud isikuandmeid kasutatakse vaid selleks eesmärgiks, milleks need on edastatud. Ühing kustutab või anonümiseerib isikuandmed, mille töötlemine ei ole enam eesmärgipärane Ühing ei müü ega rendi isikuandmeid Ühing ei luba isikuandmetele ligi pääseda ega väljasta neid riigile ega teistele isikutele, välja arvatud juhul kui selleks on selge seaduslik alus või andmesubjekti nõusolek ning see on kooskõlas rahvusvaheliste inimõigusnormidega Ühing võimaldab isikul tutvuda tema isikuandmetega, neid parandada või blokeerida, kui andmed on ebaõiged või ebatäielikud. Milliseid andmeid kogume ja töötleme Ühingus on sisereeglid, kes millisele infole ligi pääseb. Üldaadressile saadetud e-kirjad ja tavaposti teel saadetud teabe vaatab üle üks vastutav töötleja, kes edastab selle eesmärgipäraselt teisele/teistele töötajatele. Täpsema ülevaate andmete kogumisest ja töötlemisest leiad siit . Uudiskiri ja sotsiaalmeedia Uudiskirjade liikmelisus ja lugemise info on konfidentsiaalne ja piiratud ligipääsuga. Ühing kasutab uudiskirjade saatmise ja haldamise teenust Smaily vastavalt selle ettevõtte privaatsustingimustele. Eesmärkide saavutamiseks kasutab ühing sotsiaalmeedia teenusepakkujaid Facebook, Instagram, millest ei ekspordita infot. Andmesubjekti õigused Kui teil on märkusi, küsimusi või mis tahes kahtlusi või kaebusi seoses teie isikuandmete kogumise ja kasutamisega; või soovite tutvuda oma isikuandmetega või neid parandada, kustutada, nende kasutamist peatada, siis võtke palun ühendust vastutava andmetöötlejaga, kelle kontaktandmed leiate altpoolt. Andmesubjekt võib oma õiguste kaitseks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Vastutav andmetöötleja: Eesti LGBT Ühing Kaarli pst 5-1, Tallinn info(at)lgbt.ee

Erinevate seksuaalsete identiteetide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Siit leiad palju soo ja seksuaalsusega seotud mõisteid koos seletustega. LGBT+ sõnastik Sõnastik Erinevate seksuaalsete orientatsioonide, sooidentiteetide, sootunnuste ja soolise eneseväljendusega inimestest kõneldes on oluline kasutada õigeid mõisteid, sest korrektne sõnavara aitab vältida varjatud negatiivseid hinnanguid ja stereotüüpe ning kummutada valearusaamu. Alloromantiline inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet. Alloromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Alloseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet. Alloseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne. Aromantiline inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu romantilist külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aromantiline inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne jne ning soovida füüsilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene Inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või ainult teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla hetero-, homo-, biseksuaalne vms. Aseksuaalsus ei tähenda tingimata libiido puudumist, näiteks võib aseksuaalne inimene masturbeerida. Aseksuaalsus erineb teadlikult seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on motiveeritud inimese isiklikest tõekspidamistest. Asooline inimene Inimene, kes identifitseerib end sootuna, kes ei taju endal ühtegi tunnetuslikku sugu. Binaarne ja mittebinaarne soosüsteem Binaarne soosüsteem jagab inimesed kaheks: meesteks ja naisteks. See jagunemine tuleneb bioloogilisest soost, mis määratakse sünnil lähtuvalt genitaalidest. Kuigi kaasaegses Lääne kultuuris vaadeldakse sugu binaarselt, on mittebinaarne soosüsteem tegelikult sama vana kui ühiskond ja on eksisteerinud eri kultuurides üle maailma. Mittebinaarne soosüsteem on paljudes kultuurides tänagi veel elujõuline, näiteks põlisameeriklastel, hindudel jm. Bioloogiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest. Selle alusel jagatakse meid meesteks ja naisteks, mis on lihtsustatud käsitlus mitmes mõttes, sh ei ole nt kromosoomide, hormoonide ja anatoomia piirid alati selged. Bioloogiline sugu koosneb anatoomiast (rinnad, tupp, peenis jne), füsioloogiast (hormoonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaalsükkel jne) ja geneetikast (kromosoomitüübid). Biromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biromantilistena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biromantilisust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biromantilisus erineb panromantilisusest selle poolest, et biromantilisele inimesele on sugu romantilise külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panromantilisuse puhul pigem mitte. Biromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, biseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Biseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja/või seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised defineerivad biseksuaalsust kui külgetõmmet endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. Biseksuaalsus erineb panseksuaalsusest selle poolest, et biseksuaalsele inimesele on sugu külgetõmbe tekkimisel üldiselt oluline, panseksuaalsuse puhul pigem mitte. Bivaen (ka bifoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost ja teisest soost inimeste vastu. Bivaenu esineb nii cis-hetero kui LGBT+ inimeste seas, nt arvamustes, et biseksuaalsed inimesed on tegelikult kapis geid, et nad ainult eksperimenteerivad, et neil on tingimata palju seksuaalpartnereid jms. Soovitame kasutada bivaenu mõistet bifoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Cis -sooline inimene (ladina k. cis - "samal pool"), ka paiksooline inimene Inimene, kelle sünnil määratud bioloogiline, juriidiline ja tunnetuslik sugu kattuvad. Näiteks on cis-soolisel inimesel peenis, dokumentidesse on ta märgitud mehena ja ta tunneb end mehena. Drag king Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil meheks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Drag queen Esinemise, šõu ja/või efektsuse eesmärgil naiseks riietuv inimene. Inimene ise võib olla ükskõik mis soost. Gei Mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste vastu. Kasutatakse ka üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne mees”. Heteroromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Heteroromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, heteroseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Heteroseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet teise soo, traditsiooniliselt nö vastassoo vastu, st mees naiste vastu ja naine meeste vastu. Homoromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Homoromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, homoseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Homoseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste vastu. Homovaen (ka homofoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises, inimeste vastu, kes tunnevad emotsionaalset või seksuaalset tõmmet endaga samast soost inimeste vastu. Soovitame kasutada homovaenu mõistet homofoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Intersooline inimene Inimene, kes on sündinud kehaga, mille sugukromosoomid, hormoonitasemed või muud füüsilised asjaolud ei vasta bioloogilise naise või mehe normidele. Intersoolisus võib olla tuvastatav sünnil, aga võib ka selguda vanemas eas. Kui see ei tekita inimesele vaevusi, siis ei vaja see meditsiinilist sekkumist. Üks suurimaid probleeme on see, et intersoolisi lapsi opereeritakse ilma nende nõusolekuta, mis võib hilisemas elus neile keha- või identiteediprobleeme tekitada. Juriidiline sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, lähtuvalt bioloogilisest soost. Juriidiline sugu kajastub rahvastikuregistris ja isikut tõendaval dokumendil. Eestis on võimalik määrata kahte sugu – mees või naine. Karud Geimeeste subkultuur, millesse kuuluvad pigem karvased, habemega, suuremad mehed. Eestis esindab karude kultuuri Tallinn Bearty . Kväär (inglise k. queer ) Inimene, kes ei soovi kanda kitsast silti oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. Algselt tähistas see mõiste protesti heteronormatiivse süsteemi vastu, nüüdseks on sellest saanud ka identiteedisilt. Kasutatake nii nimi- kui omadussõnana. Lesbi Naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste vastu. Keeleliselt on korrektne öelda ka “homoseksuaalne naine”. LGBT, LGBT+, LGBTQ, LGBTI, LGBTQIA jne Lühend, mis viitab erineva seksuaalse orientatsiooni, sooidentiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnustega inimestele, näiteks lesbidele, geidele, biseksuaalsetele, transsoolistele, intersoolistele, aseksuaalsetele jt inimestele. Mittebinaarse sooidentiteediga inimene Inimene, kes ei määratle oma sooidentiteeti binaarse soosüsteemi järgi. Selline sooidentiteet võib olla nt naise ja mehe vahel, mõlemad korraga, sootu, muutuv või koosneda mitmest soost. Mittebinaarne inimene võib end nimetada ka transsooliseks, kuna tema sünnil määratud sugu ei kattu tema tunnetusliku sooga. Omniseksuaalne inimene Inimene, kes kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Otsiv (inglise k. questioning ) Termin, mida kasutatakse inimeste kirjeldamiseks, kes otsivad oma seksuaalset orientatsiooni ja/või soolist identiteeti. Panromantiline inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset tõmmet ükskõik mis soost inimeste vastu. Panromantilisus kirjeldab inimese tõmmet emotsionaalses mõttes, panseksuaalsus kirjeldab kas ainult füüsilist või füüsilist ja romantilist poolt. Panseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet inimeste vastu nende soost sõltumata. Polüsooline inimene Inimene, kes tunneb tunneb korraga mitut sooidentiteeti. Polüseksuaalne inimene Inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet erinevast, aga mitte kõigist, soost inimeste vastu. Ristiriietuja (inglise k. cross-dresser ) Inimene, kes võtab (aeg-ajalt) üle mõned teise soo elemendid (riietumine, käitumismaneerid, kosmeetika jne), kuid on rahul oma sünnil määratud sooga. Sookväär (inglise k. genderqueer ) Lai mõiste inimese kohta, kes tunneb, et tema sootunnetus või sooline eneseväljendus ei vasta ühiskondlikele normidele. Sooline eneseväljendus Soolise eneseväljendus on oma soo rõhutamine riietumise, käitumise, soengu, hääle jms. Kuigi enamasti peegeldab sooline eneseväljendus inimese sooidentiteeti, siis alati see nii ei pruugi olla. Seega, kui inimene nt väljendab ennast naisena, ei pruugi see olla tema sooidentiteet. Sooline üleminek Protsess, mille käigus transsooline inimene hakkab elama vastavalt oma tunnetuslikule soole. Võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. "Soovahetus" ei ole sobiv mõiste, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. "Sookorrigeerimine" ei ole sobiv, sest eeldab, et transsoolises inimeses on midagi valesti, mis vajab parandamist. Sooline üleminek ei ole ajaliselt piiritletud, seda ei defineeri ükski kindel tegevus või sündmus. Transsoolist inimest ümbritsevad inimesed ja asutused saavad tema sugu tunnustada. Loe ka soo tunnustamise võimaluste kohta Eestis. Sooneutraalsus Mõiste, mis kirjeldab nähtusi, milles sugu ei ole määrav. Näiteks on sooneutraalsed enamik seadustest (st seadus kohtleb eri soost inimesi samamoodi), kaubad ja teenused (nt ühistransport, toidupood), teatud eranditega haridus (st igaüks saab kooli minna) jne. Sooneutraalsus võib endas peita ka soopimedust, st olukorda, kus soospetsiifiliste vajadustega ei arvestata (nt seadused või meetmed, mis on justkui sooneutraalsed, kuid päriselus mõjutavad ülekaalukalt vaid ühte sugu). Sooneutraalsus ei tähenda sugude eiramist või kaotamist. Sotsiaalne sugu (inglise k. gender ) Ühiskonna arusaam sellest, mida peetakse naiselikuks või mehelikuks. Sotsiaalne sugu võib erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust. Sooidentiteet (ka sooline identiteet, tunnetuslik sugu) Sooidentiteet on inimese enda tunnetus oma soost, mis võib olla mees, naine, sootu, asooline, mittebinaarne vms. Inimene võib tunnetada korraga ühte või mitut sooidentiteeti või ei identifitseeri inimene end üldse sooliselt. Soostereotüüp Soostereotüüp on lihtsustatud ja eelarvamuslik arusaam soorollidest. Soovoolavus (inglise k. gender fluid ) Inimese sooidentiteet, mis ei seostu ühegi kindla tunnetusliku sooga, vaid liigub nende vahel või üleselt. Sünnil määratud sugu Sugu, mis määratakse inimesele tema sünniga, enamasti lähtudes suguorganitest, aga vajadusel ka kromosoomidest, kuid ei pruugi ühtida nö bioloogilise naise või mehe normidega. Samuti ei pruugi see ühtida inimese tunnetusliku sooga (sooidentiteediga). Transsooline inimene (ladina k. trans - "teisel pool") Inimene, kelle sünnil määratud sugu ei ühti tema tunnetusliku sooga. Pole teada, kuidas transsoolisus kujuneb. Transsoolise inimese sooline üleminek võib, kuid ei pruugi sisaldada nimemuutust, dokumentide muutmist (nimi, soomarker), eneseväljenduse muutmist (meik, riietus), hormoonravi, rinna- ja genitaalide operatsiooni. Transsooline mees (ka trans mees) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on mees, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole mees. Transsooline naine (ka trans naine) Inimene, kelle tunnetuslik sugu on naine, kuid kelle sünnil määratud sugu ei ole naine. Transvaen (ka transfoobia) Tugev negatiivne tunne, mõnikord ka viha transsoolise identiteedi või teistsuguse soolise eneseväljendusega inimeste vastu, mis võib väljenduda vägivaldses ja diskrimineerivas käitumises. Soovitame kasutada transvaenu mõistet transfoobia asemel, sest foobia seostub inimestel hirmuga, mis ei kirjelda vaenu olemust. Two-spirit (inglise k. kaks hinge) Kolmas sugu mehe ja naise kõrval põlisameeriklaste kultuurides, mis, olenevalt kultuurist, võib tähendada erinevaid mehe ja naise sooidentiteedi kombinatsioone ühes inimeses.

Ühing pakub tasuta juriidilist, psühholoogilist ja kogemuspõhist nõustamist. Lisaks kohtuvad ühingu juures erinevad tugigrupid. Võta meiega ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Tasuta esmatasandi juriidiline nõustamine Jurist ja huvikaitseekspert Aili Kala (aili(at)lgbt.ee) aitab järgmiste teemadega: seadustest tulenevad õigused ja võimalused kooselulepingu sõlmimine lapsendamine sootunnustamise juriidilised toimingud abi taotluste ja pöördumiste koostamisel suunamine sobiva ameti, nt võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole poliitikakujundajatega suhtlemine Tasuta esmatasandi psühholoogiline nõustamine Psühholoogiline nõustaja Evelin Kala (evelin(at)lgbt.ee) aitab taoliste teemadega: seksuaalne identiteet sooidentiteet soorollid endas selgusele jõudmine kapist välja tulemine suhted lähedastega suhted kooli- või töökeskkonnas Tasuta kogemusnõustamine Kogemusnõustajad kuulavad ja jagavad enda kogemusi vastavalt oma identiteedile. Vahel võib just sellist abi vaja olla, sest näiteks psühholoog ei pruugi su teekonda lõpuni mõista. Kogemusnõustajate tutvustused leiad kontaktide lehelt . Kui ühegi nõustaja kirjeldus sind ei kõneta, kirjuta meile info(at)lgbt.ee ning aitame sulle leida sobiva inimese. Tugigrupid Eesti LGBT Ühingu juures kohtuvad erinevad tugigrupid. Nende kohtumiste kohta saad infot meie Facebooki lehelt või kirjutades info@lgbt.ee. Transsooliste inimeste grupp . Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Õhtu on broneeritud transsoolisusega seotud küsimuste ja vastustega inimestele. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Paul ja Mel, kes on ka "Lilla agenda" taskuhäälingu juhid. Transsooliste inimeste vanemad . Grupp vanematele, kelle laps on transsooline inimene. Trans inimese teekond mõjutab ka tema perekonda, mistõttu on oluline, et inimene oskaks toetajana ka ennast hoida. Geikristlaste Kogu . Geikristlaste Kogu on LGBT+ kristlasi liitev kiriklikult ja poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik ühendus. Kohtumistele on teretulnud kõik sõbralikud inimesed, sõltumata usulisest kuuluvusest või seksuaalsest orientatsioonist. Ülevaate Geikristlaste Kogu tegemistest leiad nende kodulehelt ja Facebookist . Samast soost vanematega pered . Facebooki grupp peredele, et jagada omavahel avatult suheldes rõõme ja muresid ning esitada küsimusi. Gruppi on teretulnud nii lastega pered kui ka need, kel lasteplaanid alles ees.

Eesti LGBT Ühing on LGBT+ (lesbi, gei, bi, trans ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaks töötav MTÜ. Sinu kogemus loeb – osale LGBTQI kooliuuringus Kas oled LGBTQI noor ja õpid või oled hiljuti õppinud koolis? IGLYO* kutsub sind jagama oma kogemust Euroopa LGBTQI kooliuuringus 2026. LGBTQI noored kogevad koolides endiselt kiusamist, diskrimineerimist, vägivalda ja ebaturvalisust. Selleks, et seda muuta, on vaja teada, milline on LGBTQI noorte tegelik kogemus koolis – nii hea kui halb. Loe lähemalt UUDISED Kõik uudised > KÄIMASOLEVAD PROJEKTID Tutvu ühingu käimasolevate projektidega NÕUSTAMINE Leia siit sobiv inimene, kui vajad nõu või abi turvalises keskkonnas. E-POOD Osta vahvat vikerkaarekaupa ja toeta ühingu tööd TEATA VAENUST, EBAVÕRDSEST KOHTLEMISEST Anna teada, kui sind või su lähedast on diskrimineeritud või halvasti koheldud

Here you will find the main information about coming to Estonia if you are fleeing the war in Ukraine. Most of it is general, some LGBT+ specific. If you are an LGBT+ refugee from Ukraine and need any other help, please contact us at info@lgbt.ee in English, Russian, or Estonian. Help for LGBT+ refugees from Ukraine Here you will find the main information about coming to Estonia if you are fleeing the war in Ukraine. Most of it is general, some LGBT+ specific. If you are an LGBT+ refugee from Ukraine and need any other help, please contact us at info@lgbt.ee in English, Russian, or Estonian. The information on this page will be updated as necessary. ІНФОРМАЦІЯ УКРАЇНСЬКОЮ ИНФОРМАЦИЯ НА РУССКОМ ENTERING ESTONIA People who have left Ukraine after 24 February All Ukrainian citizens can come to Estonia without a visa, a biometric passport or a travel document. It is possible to apply for international protection at the Police and Border Guard Board. This protection will give you a one-year residence permit with social security (health insurance, subsistence allowance, first rent allowance). You can start working in Estonia as soon as you submit the application. You receive international protection at the moment of submitting the application. Information and booking: www.politsei.ee/en . Refugees from Ukraine can live in accommodation centers provided by the state or with thier relatives and friends in Estonia. The state accommodation also provides meals. People who were in Estonia before 24 February Citizens of Ukraine can continue their stay in Estonia and also work with a work permit. They can apply for regular international protection, but this process can take up to six months and it is not allowed to work during this time. More information on www.kriis.ee/en . ENTERING ESTONIA WITH A PET Currently it is possible to come to Estonia from Ukraine with a pet even if they do not fill the necessary requirements for travel (microchip/tattoo, rabies vaccination, documents). In that case you will need to fill out a form and send it to the Agriculture and Food Board and the Tax and Customs Board. The form and contacts are here only in Estonian, but you can ask for help at the Estonian border crossing point. TRANSPORT TO ESTONIA The Estonian Refugee Council is coordinating buses that bring Ukrainian people to Estonia from the Poland-Ukraine border. madle@pagulasabi.ee +372 57835266 The latest updates on the locations and the leaving times of the buses can be found on the Facebook page of the Refugee Council where they post in Estonian, Russian, and English. LEGAL AID The Estonian Human Rights Center offer free legal aid to asylum applicants and those who have received international protection as well as refugees and their loved ones who are in Estonia. The center is also experienced in advising and representing LGBT+ applicants. They can be contacted in English and Russian. info@humanrights.ee +372 644 5148 PSYCHOLOGICAL AID The Estonian LGBT Association offers free preliminary psychological counseling in English, Russian, and Estonian. Our counselor Evelin can offer a safe environment where you can discuss LGBT-specific as well as general issues and topics. We can also help you find an LGBT-friendly psychologist or psychiatrist. evelin@lgbt.ee EVERYDAY NECESSITIES If you need accommodation, food, medicine, clothes, work, or other everyday necessities, contact the Estonian Refugee Council . They will help you with the entire process. +372 5665 9118 anu@pagulasabi.ee Refugee Council information center: Liivalaia 28, Tallinn ; open at 10-17 Tallinn city information and reception center: Niine 2, Tallinn ; open 24/7 OTHER AID If you are coming to Estonia and you need help with finding LGBT-specific services (including hormone therapy), safe housing, community support, or anything else, contact the Estonian LGBT Association at info@lgbt.ee or +372 55515817. We answer the phone in English and Estonian and we can reply to emails in English, Russian, or Estonian. Replying in Russian will take longer as most of our staff don’t speak Russian. THE UKRAINIAN COMMUNITY IN ESTONIA The Congress of Estonian Ukrainians ukr.est.congress@gmail.com +372 5232275 The Ukrainian Cultural Centre +372 5650 2572 labora.tallinn@gmail.com The Association of Ukrainian Organisations in Estonia info@ukraine.ee ukrainaoae@gmail.com +372 55659763 IF YOU ARE AN LGBT+ REFUGEE FROM UKRAINE AND NEED ANY OTHER HELP FROM US, PLEASE WRITE TO INFO@LGBT.EE .