Otsingu tulemused

Siin saad tutvuda meie praeguste ja lõppenud projektidega. Mõne projekti kohta saad lähemalt lugeda, kui klikid pealkirjale või pildile. Lisaks projektidele rahastavad meie tööd ka annetajad ja liikmemaksud. Rohkem infot meie rahastuse kohta leiad majandusaasta aruannetest. Meie projektid Siin saad tutvuda meie viimaste aastate projektidega ehk meie töö ja eesmärkidega. Mõne projekti kohta saad lähemalt lugeda, kui klikid pealkirjale või pildile. Lisaks projektidele rahastavad meie tööd ka annetajad ja liikmemaksud. Rohkem infot meie rahastuse kohta leiad majandusaasta aruannetest . Üks kõigi ja kõik ühe eest! Võimekad võrgustikud inimõiguste kaitsel. Projekti eesmärk on edendada ja levitada võrdse kohtlemise põhimõtet ning tõhustada kaitset diskrimineerimise vastu läbi ulatusliku võrgustikupõhise intersektsionaalse huvikaitsetegevuse ja koostöö. Projekti raames toimub VKV strateegiaseminar ning koosloomes võrgustiku liikmetega korraldame 2023. aasta Baltic Pride’i konverentsi. Lisaks loome VKV liikmetele, nende sihtgruppidele ja LGBT Ühingu võrgustikule võimaluse omavahel tutvuda võrgustike mõttetalgutel. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 60,929 euroga (kogumaksumus 65,023 eurot) ja see kestab 01.01.2023-31.12.2023. Võrdse kohtlemise ja inimõiguste edendamine Eestis Projekti eesmärk oli ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes. Projekti raames tegime: Andsime sisendeid LGBT+ inimesi mõjutavatele eelnõudele, kogusime poliitikate sisendeid. Suhtlesime erakondadega, analüüsisime valimisplatvorme. Koostasime soovitused ja valimiskompassi valmisteks LGBT+ inimeste õiguste aspektist. Kogusime regulaarselt vaenukuritegude, -avalduste ja ebavõrdse kohtlemise statistikat Koolitasime erinevate valdkondade spetsialiste ja tudengeid, tervisevaldkonna ja haridusvaldkonna spetsialiste, lastekaitseametnikke, noorsootöötajaid ja meditsiinitudengeid. Tegelesime aktiivselt koostööga, mille eesmärgiks oli LGBT+ teemaliste koolituste kättesaadavuse parandamine ülikoolides, mh noorsootöötajate ja psühholoogide seas. Tegelemise regulaarselt LGBT+ teemaliste materjalide uuendamisega, sisu loomisega ühingu kanalites. Aktiivselt toimus meediamonitooring, tagasiside andmine ja ajakirjanike nõustamine LGBT+ teemadel. Tegelesime regulaarselt esmatasandi juriidilise, psühholoogilise ja kogemusnõustamisega. Korraldasime transinimeste tugigruppe, lugemisklubi LGBT+ kirjanduse teemadel, viisime läbi transinimeste vanemate tugigruppi. Hoidsime avatuna kogukonna keskust LGBT+ inimestele ja nende lähedastele, LGBT+ ja inimõiguste valdkonna aktivistidele ja kogukondadele. Lõime LGBT+ rohujuuretasandi ja LGBT+ teemadega tegelevate organisatsioonide, gruppide ja aktiivsete üksikisikute võrgustiku, mille eesmärk on toetada LGBT+ teemade ja võrdse kohtlemise huvikaitsetööd ja saada kogukonnalt sisendeid. Meie projektipartner oli Eesti Inimõiguste Keskus . Projekti toetas kuni 30.06.2023 Sotsiaalministeerium ning alates 1.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti kogumaksumus oli 606 060 eurot (toetus summas 600 000 eurot), millest ühingu osa oli 303 030 eurot (toetus summas 300 000 eurot). Projekt kestis 01.01.2022 - 31.12.2024. Rahva vägi: Ehitame edukat LGBT+ liikumist Eestis Projekti eesmärk on parandada meie kommunikatsiooni, millega kaasata ja aktiveerida meie olemasolevaid ja tulevasi toetajaid. Projekti käigus loome kommunikatsioonistrateegia ja mõjusad digivahendid, et parandada meie kontakti toetajatega, jagame teadmisi ja oskusi LGBT+ aktivistide võrgustikuga, rakendame uut strateegiat oluliste ürituste korraldamisel ja integreerime uued teadmised ja tööriistad ühingu üldisesse strateegiasse. Projekti rahastab ILGA-Europe 65 000 euroga. Projekt kestab 01.08.2022 - 31.12.2024. Health Equality, Attitudes towards LGBTQI+ People and Trans Health Care — HEALTH Praxis uurib koos Eesti LGBT ühinguga ning Euroopa Liidu Õiguste, Võrdõiguslikkuse ja Kodakondsuse Programmi ning Sotsiaalministeeriumi toel Eesti tervishoiutöötajate hoiakuid ja teadmisi LGBTQI+ inimeste vajaduste kohta. Uuringu tulemuste pinnalt koostame infomaterjalid ja koolitused meedikutele, mis aitavad neil austada LGBTQI+ inimeste õigusi ning olla teadlikumad ja tähelepanelikumad LGBTQI+ inimeste vajaduste suhtes. Projekti rahastab Euroopa Komisjon 80 094 euroga ja see kestab 01.11.2021 - 31.10.2023. LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused Projekti eesmärk on LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamine Eestis läbi strateegilise huvikaitsetöö ja mõjusa poliitikakujunduse. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 88 000 euroga (kogumaksumus 95 152 €) ja see kestab 01.09.2021 - 31.08.2023. LGBT+ Microhistories In Estonia Projekti eesmärk on avaldada Eesti esimene kohalikku LGBT+ ajalugu käsitlev üldisele avalikkusele mõeldud raamat. Raamatu koostavad ajaloouurijad, kes lisaks oma teema uurimisele ja avaldamisele osalevad ka uurijatele suunatud seminaridel, mis arendavad LGBT+ ja üldist ajaloouurimist Eestis. Projekti rahastab Rosa Luxemburg Foundation 51 352 euroga ja see kestab 1.09.2019 - 31.12.2022. Sõnas on jõud. Mõjusad sõnumid inimõiguste edendamiseks Projekti eesmärk on luua alus mõjusale LGBT-teemalisele strateegilisele kommunikatsioonile Eestis ning panustada seeläbi inimõiguste valdkonna võimekusse ja kollektiivsetesse teadmistesse. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 19 991 euroga (kogumaksumus 21 529 €) ja see kestab 7.10.2021 - 7.11.2022. LGBT-teemaline haridus- ja teavitustegevus haridusvaldkonnas turvalise ja kaasava koolikeskkonna loomiseks LGBT+ noortele Projekti eesmärk on luua kaasavam ja turvalisem koolikeskkond LGBT+ noortele Eestis. Projekti rahastab Aktiivsete Kodanike Fond 80 000 euroga ja see kestab 1.03.2020 - 1.03.2022. Võrdsed võimalused sidusas ühiskonnas Projekti eesmärk on ühiskonna võimestamine mitmekesisuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise küsimustes. Meie projektipartner on Eesti Inimõiguste Keskus . Projekti rahastab Sotsiaalministeerium hasartmängumaksust 200 000 euroga ja see kestab 1.01.2020 - 31.12.2021. Eestis leviv valeinfo LGBT+ inimeste ja Eesti LGBT Ühingu kohta Projekti eesmärk on kaardistada Eesti leviv valeinfo LGBT+ inimeste ja Eesti LGBT ühingu kohta, et mõista valeinfo päritolu ja olemust ning kasutada saadud teadmisi eri tegevusvaldkondades, nagu kommunikatsioon, haridus, huvikaitse. Projekti rahastab Center for European Policy Analysis 2454.06 euroga ja see kestab 1.02-15.03.2021. Sõnumite testimine Eestis Projekti eesmärk on tuvastada LGBT-teemalised sõnumid, mis toetavad mõjusat teavitustööd. Projekti rahastab ILGA-Europe 4858.20 euroga ja see kestab 3.08 - 30.11.2020. Seksuaal- ja soovähemuste teemaline nõustamis-, koolitus- teavitus- ja huvikaitsetegevus Projekti eesmärk on parandada teadlikkust LGBT+ teemadel läbi teavitustöö ja hariduse, pakkuda kvaliteetseid tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning aidata kaasa Eesti LGBT Ühingu tegevuse strateegilisele pikaajalisele planeerimisele. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu 96 000 euroga ja see kestab 01.01–31.12.2019. Seksuaal- ja soovähemuste teemaline nõustamis-, koolitus- teavitus- ja huvikaitsetegevus Projekti eesmärk on parandada teadlikkust LGBT+ teemadel läbi teavitustöö ja hariduse, pakkuda kvaliteetseid tugiteenuseid ja arenguvõimalusi LGBT+ inimestele ja nende lähedastele ning aidata kaasa Eesti LGBT Ühingu tegevuse strateegilisele pikaajalisele planeerimisele. Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu 70 000 euroga ja see kestab 01.01–31.12.2018. Euroopa Nõukogu soovituste järgimise seire Projekti eesmärk on koostada ülevaade Euroopa Nõukogu soovituste CM/Rec (2010)5 ehk LGBT+ inimeste diskrimineerimise vähendamise meetmete järgimisest Eestis ning edendada koostööd Eesti LGBT Ühingu ja erinevate valitsusasutuste vahel. Projekti rahastab ILGA-Europe 5000 euroga ja see kestab 1.03–31.10.2018. Sõltumatu rahastamise ja annetuste suurendamise strateegia väljatöötamine Projekti eesmärk on luua annetuste kogumise plaan, katsetada erinevaid tegevusi heategevuslike annetuste kogumiseks ning valida kõige efektiivsemad annetuste kogumise viisid Eesti ühiskonnas, mis aitavad toetada LGBT+ inimeste õigusi. Projekti rahastab Open Society Foundations 41 312 euroga ja see kestab 1.11.2016–30.04.2018.

LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused LGBT+ inimeste õiguste areng on lähiaastate jooksul suuresti seiskunud . Seadusandlik võim ei ole vastu võtnud LGBT+ inimestega arvestavaid strateegiaid ega arvestanud EL valdkondlike ettepanekutega. Olukorra parandamiseks on vajadus mõjusa strateegilise huvikaitsetöö ja poliitikakujunduse järele, mis kaasab kõiki LGBT+ inimeste õiguste edendamisega seotud sihtrühmi. Project description in English Uuring Korraldame praegust olukorda kaardistava uuringu, mis kaasab poliitikud, poliitikakujundajad ja -rakendajad ning Eesti LGBT+ inimesed. Soovitused Koostame riigile kasutamiseks LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused. Plaan Et tagada riigi tegevuskava soovituste mõjus rakendamine, koostame Eesti LGBT Ühingu huvikaitseplaani. Partnerid Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Üheskoos rohelise, tugeva ja kaasava Euroopa eest!

LGBT+ teemasid käsitlevad uuringud ja ülevaated Eestist ja mujalt Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

Siit leiad kasulikku infot, kui oled transsooline või kui soovid transsoolisuse kohta rohkem teada. Ankur sugu Transsoolisus Sugu on osa inimese identiteedist, mis koosneb sünnil määratud soost, bioloogilisest soost, juriidilisest soost, sotsiaalsest soost, tunnetuslikust soost ja soolisest eneseväljendusest. Umbes eelmise sajandi keskpaigani oli sugu kasutuses enamasti kui bioloogiline mõiste, mis eristas meeste ja naiste liigi. Kuigi inimese bioloogiline sugu hõlmab endas anatoomiat, füsioloogiat ja geneetikat, siis sünnil lähtutakse lapse soo määramisel enamasti vaid välisest vaatlusest. Kui inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu kattuvad on tegemist cis -soolise inimesega. Kui aga inimese sünnil määratud sugu ja tunnetuslik sugu ei kattu, võib olla tegemist transsoolise inimesega. Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

Ühing pakub tasuta juriidilist, psühholoogilist ja kogemuspõhist nõustamist. Lisaks kohtuvad ühingu juures erinevad tugigrupid. Võta meiega ühendust! Nõustamine ja tugigrupid Tasuta esmatasandi juriidiline nõustamine Jurist ja huvikaitseekspert Aili Kala (aili(at)lgbt.ee) aitab järgmiste teemadega: seadustest tulenevad õigused ja võimalused kooselulepingu sõlmimine lapsendamine sootunnustamise juriidilised toimingud abi taotluste ja pöördumiste koostamisel suunamine sobiva ameti, nt võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole poliitikakujundajatega suhtlemine Tasuta esmatasandi psühholoogiline nõustamine Psühholoogiline nõustaja Evelin Kala (evelin(at)lgbt.ee) aitab taoliste teemadega: seksuaalne identiteet sooidentiteet soorollid endas selgusele jõudmine kapist välja tulemine suhted lähedastega suhted kooli- või töökeskkonnas Tasuta kogemusnõustamine Kogemusnõustajad kuulavad ja jagavad enda kogemusi vastavalt oma identiteedile. Vahel võib just sellist abi vaja olla, sest näiteks psühholoog ei pruugi su teekonda lõpuni mõista. Kogemusnõustajate tutvustused leiad kontaktide lehelt . Kui ühegi nõustaja kirjeldus sind ei kõneta, kirjuta meile info(at)lgbt.ee ning aitame sulle leida sobiva inimese. Tugigrupid Eesti LGBT Ühingu juures kohtuvad erinevad tugigrupid. Nende kohtumiste kohta saad infot meie Facebooki lehelt või kirjutades info@lgbt.ee. Transsooliste inimeste grupp . Grupp kohtub, et vestelda soolise identiteedi, enesemääratluse ja eneseväljenduse teemadel ning et jagada oma lugusid või kuulata teiste omasid. Õhtu on broneeritud transsoolisusega seotud küsimuste ja vastustega inimestele. Osalemine on anonüümne ning keskkond on turvaline ja diskreetne. Gruppi veavad Paul ja Mel, kes on ka "Lilla agenda" taskuhäälingu juhid. Transsooliste inimeste vanemad . Grupp vanematele, kelle laps on transsooline inimene. Trans inimese teekond mõjutab ka tema perekonda, mistõttu on oluline, et inimene oskaks toetajana ka ennast hoida. Geikristlaste Kogu . Geikristlaste Kogu on LGBT+ kristlasi liitev kiriklikult ja poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik ühendus. Kohtumistele on teretulnud kõik sõbralikud inimesed, sõltumata usulisest kuuluvusest või seksuaalsest orientatsioonist. Ülevaate Geikristlaste Kogu tegemistest leiad nende kodulehelt ja Facebookist . Samast soost vanematega pered . Facebooki grupp peredele, et jagada omavahel avatult suheldes rõõme ja muresid ning esitada küsimusi. Gruppi on teretulnud nii lastega pered kui ka need, kel lasteplaanid alles ees.

Tallinnas Seksuaaltervise Kliinikus saavad trans inimesed tasuta seksuaaltervisega seotud teenuseid. Ankur kasulik info Seksuaaltervise teenus trans inimestele Tallinnas Seksuaaltervise Kliinikus saavad trans inimesed tasuta seksuaaltervisega seotud teenuseid. Tasuta teenuse saamiseks tuleks aega broneerides öelda märksõna trans. Broneerimiseks arsti valides tuleb lähtuda oma genitaalidest, sest arstid on spetsialiseerunud töötama kindlate genitaalidega olenemata inimese soost. Vulvaga pöörduda günekoloogi ja peenisega androloogi vastuvõtule. Seksuaaltervise kliinik asub T1 majas. https://seksuaaltervis.ee/seksuaaltervise-kliinik Teenust rahastab Tervise Arengu Instituut

Siit leiad kasulikku infot erinevate seksuaalsete orientatsioonide kohta. Seksuaalne orientatsioon Inimese seksuaalsus on lai mõiste, mis sisaldab bioloogilisi, erootilisi, füüsilisi, emotsionaalseid, sotsiaalseid ja vaimseid aspekte. See tähendab, et lisaks bioloogilisele paljunemisvõimele hõlmab see kultuurilisi ja sotsiaalseid faktoreid. Inimese seksuaalsus areneb sünnist surmani. Seksuaalsuse üks osa on seksuaalne orientatsioon, mis näitab kas ja millisest soost inimeste suhtes keegi külgetõmmet tunneb, näiteks võib inimene olla hetero-, homo-, bi-, pan- või aseksuaalne. Seksuaalse orientatsiooni üldmõiste alla kuulub sageli nii füüsiline kui ka romantiline külgetõmme, mis ühe inimese puhul võivad, kuid ei pruugi ühtida. Näiteks võib inimene olla biseksuaalne ja homoromantiline, mis tähendab, et ta soovib seksuaalsuhteid nii endaga samast kui ka erinevast soost inimestega, kuid emotsionaalseid ja romantilisi suhteid soovib luua vaid endaga samast soost inimestega. Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

Siit leiad infot, kuidas oma töös märgata ja toetada LGBt+ inimesi ja nende lähedasi. Spetsialist Leht kasvab ja areneb – tulekul on veelgi väärtuslikum sisu! Siit lehelt leiad juba praegu mitmeid kasulikke materjale ja infot LGBT+ teemade kohta. Aga see on alles algus! Töötame parasjagu uue ja põhjalikuma sisulehe kallal, mis on mõeldud just spetsialistidele – õpetajatele, noorsootöötajatele, vaimse tervise spetsialistidele, meditsiinitöötajatele ning teistele, kes puutuvad oma töös kokku LGBT+ inimeste ja nende lähedastega. Sügiseks valmib praktiline ja usaldusväärne keskkond, kust leiad töövahendeid, soovitusi ja teadmisi, mis aitavad sul paremini märgata, mõista ja toetada LGBT+ inimesi igapäevatöös. Vaata julgelt juba ringi – ja tule kindlasti sügisel tagasi, kui veelgi enam on valmis! Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

Pakume koolitust "LGBT: kes, miks ja milleks seda mõista" õpetajatele, huvijuhtidele, koolipsühholoogidele, sotsiaalpedagoogidele, noorsootöötajatele ja valdkonna tudengitele. Telli koolitus oma kollektiivile või kursusele! Koolitus haridustöötajatele Pakume koolitust õpetajatele ja teistele koolitöötajatele , noorsootöötajatele ning valdkonna tudengitele. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . LGBT: mis, kes ja milleks seda mõista EESMÄRK Koolitus annab noortega töötavatele spetsialistidele teaduspõhise ülevaate LGBT+ teemadest, mille abil paremini mõista ja toetada LGBT+ noori. SISU JA MEETOD Koolitusel käsitleme järgmisi teemasid: ● seksuaalne orientatsioon, sooidentiteet, sooline eneseväljendus, intersoolisus ● LGBT+ ajalugu ● LGBT+ inimesed ja tänapäeva Eesti ühiskond ● LGBT+ inimeste igapäev ● töö LGBT+ noortega Koolitusel vaheldub teooria praktiliste rühma- ja individuaaltöödega, mis aitavad osalejal siduda teemat isiklike kogemuste ja teadmistega. KOOLITUSE MAHT Koolitus kestab 7 tundi, millesse mahub mitu pausi ja lõunasöök. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee .

Siin lehel on info, mis aitab sul leida tuge, kontakti ja kuuluvust – olgu see esimene samm või järgmine etapp sinu teekonnal. Leia kogukond Leht on uuenemas – kogukonna info on peagi kättesaadav Valmistame ette uut sisulehte, kust LGBT+ inimesed ja nende lähedased leiavad koondatult infot Eestis tegutsevate kogukonnaorganisatsioonide, tugiteenuste ja ürituste kohta. Siia tuleb usaldusväärne ja selgelt struktureeritud keskkond, mis aitab sul leida tuge, kontakti ja kuuluvust – olgu see esimene samm või järgmine etapp sinu teekonnal. Seni võta julgelt ühendust meie Eevaga (eeva@lgbt.ee ) , kes aitab sul leida just selle ürituse, koha või teenuse, mida hetkel kõige enam vajad. Peagi kohtume siin – turvalises ja toetavas ruumis. Tule ja piilu uuesti sügisel!

Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid ja läbida meditsiinilisi toiminguid. Loe õigustest ja võimalustest! Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi). Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 1999. aastal vastu võetud määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Neis õigusaktides kasutatakse aegunud termineid „soovahetus“, „soo muutmine“ ja „transseksuaalsus“. Trans-inimeste väärikust austavad terminid on soo tunnustamine, sooline üleminek, transsoolisus ja trans-identiteet. Eestis kehtivate õigusaktide järgi otsustab soo tunnustamise ja soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste üle Sotsiaalministeeriumi all tegutsev arstlik ekspertiisikomisjon (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta ei juriidilisi sooandmeid ega alustada hormoonravi. Hormoonraviks annab komisjon loa pärast esimest kohtumist, kuid sooandmete muutmiseks tuleb komisjoniga kohtuda ka teist korda ja seda määruse kohaselt kahe aasta möödumisel pärast esimest kohtumist. Kui sa soovid oma sooandmeid muuta, siis anna sellest komisjoni liikmetele juba esimesel kohtumisel teada, ning küsi kohe, millal on sul võimalik nendega teist korda kohtuda. On võimalik, et saad kohtuda komisjoniga ka varem. 1999. aastal vastu võetud määrus on tänaseks aegunud, kuid uut valdkonda reguleerivat määrust ei ole vastu võetud. Seetõttu ei vasta tänane soo tunnustamise ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise praktika enam määruses kirjutatule. Näiteks ei ole geneetilised uuringud enam nõutud. 2022. aasta veebruaris tööd alustanud komisjoni koosseis on kinnitanud, et kromosomaalse soo määramine geneetiku poolt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, kohustuslikud geneetilised uuringud on ebaeetilised ning sellest nõudest on loobutud. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine “. Kuidas alustada Hormoonraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud: Võta ühendust Sotsiaalministeeriumiga, et anda teada oma soovist kohtuda komisjoniga. Selleks saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@sm.ee . Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt. Avalduses peaks olema kirjas: sinu juriidiline nimi, sinu isikukood, sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel, kas tegemist on esimese või teise komisjoniga ja pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonravi või soov muuta oma sooandmeid). Komisjoniga kohtumine Komisjoni kohtumised toimuvad üldreeglina üks kord kuus. See on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). Kuigi komisjoni moodustamise käskkirja järgi ei tohi komisjoniga kohtumise ooteaeg ületada kolme kuud, on hetkel järjekord komisjoni juurde mitu aastat. Kui järg jõuab sinu kätte, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonravilt, kui sa seda soovid) ootad. Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiiline, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu digilukku, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, identiteet on püsiv olnud vähemalt kaks aastat. Hormoonravi Kui soovid alustada hormoonraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee ). Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. Komisjonga kohtumise järgselt saad 1–1,5 kuu pärast postiga või meili teel terviseministri käskkirja, mis annab sulle loa pääseda ligi üleminekuga seotud meditsiiniteenustele. Kui sa hormoonravi ei soovi, siis sa ei pea ega saa esimese komisjoni järgselt midagi teha. Kui sa soovid hormoonravi, saad uuesti endokrinoloogi juurde minna ning varem määratud raviplaani järgi hormoonraviga alustada. Endokrinoloogi juurde minnes võta ministri käskkiri endaga kaasa. Hormoonravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. Dokumentide uuendamine Juriidiliste sooandmete muutmiseks tuleb pöörduda teist korda komisjoni poole. Kehtiva määruse järgi kaks aastat pärast terviseministri käskkirja väljastamise kuupäeva, kuid see tasub esimesel kohtumisel komisjonis üle küsida. Kui sa ei soovi oma sooandmeid muuta või kui Eestis ei ole sulle sobivat sootähist, siis ei ole põhjust teist korda komisjoni poole pöörduda. Sooandmete muutmiseks tuleb pärast teist komisjoni sealt saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi , mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 100 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele Pikemalt saad lugeda selle kohta siit .

Uudised ​ ​ Kõik uudised Pressiteated RUS ENG Search Aug 13 2 min Tartu 2024 Pride avati Vikerkaarekangelaste tunnustamisega Eesti LGBT Ühing tunnustas täna Tartu 2024 Pride avaüritusel üheksat Eesti inimest vikerkaarekangelase tiitliga. Vikerkaarekangelane on... Jun 19 4 min LGBTIQ-inimeste ahistamine ja nende vastu suunatud vägivald on suurenemas LGBTIQ-inimeste ahistamine ja nende vastu suunatud vägivald on suurenemas Jun 14 2 min Eesti LGBT Ühing toetab soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõud Eesti LGBT Ühing toetab soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõud May 31 2 min Selle aasta andmed näitavad, et trans-inimeste õiguste kaitse on polariseerunud TGEU avaldatud iga-aastane Trans Rights Map toob välja, et paljudes riikides tehakse jätkuvalt edusamme, kuigi võrreldes 2023. aastaga... May 17 1 min Vikerkaarekangelane 2024 Kas tead kedagi, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja nende eest seisnud ning väärib selle eest... May 15 3 min Lähenevate valimiste valguses näitavad Rainbow Map’i tulemused, et Euroopa ei ole valmis paremäärmuslaste rünnakuks. Paremäärmuslike jõudude tõusu ajal on LGBT+ inimeste õigused muutunud peamiseks tunnuseks vabaduse ja demokraatia kaitsmisel. Seda just... Mar 13 1 min Euroopa meestega seksivate meeste ja trans-inimeste internetiuuring 2024 Tervise Arengu Instituut on juba kolmandat korda kaasa löömas suurimas MSM ja trans-inimeste uuringus, mille fookuses on nii vaimne... Mar 5 2 min Transvaenuliku vaenukõne hüppeline kasv kogu Euroopas Üleeuroopaline LGBTI inimeste õiguste eest seisev organisatsioon ILGA-Europe on 13 aastat teinud iga-aastast järelevalvet LGBTI inimeste... Mar 3 1 min Nüüdsest saavad verd loovutada meestega seksivad mehed võrdsetel alustel teiste meestega Regionaalhaigla verekeskuse juhataja sõnul on viimastel aastatel kogu maailmas, sh Eestis, muudetud seksuaalse riskikäitumise... Feb 25 3 min Arvamusrännak „LGBT+ inimestest hooliv Eesti” 2022. aasta novembris toimus Eestis enam kui 100 arvamusrännakut. Tegemist oli aruteluformaadiga, millega Riigikantselei innustas Eesti... Feb 21 1 min Aasta tegu – abieluvõrdsuse seadustamine Eesti LGBT Ühingu töötajad Eeva Koplimets ja Aili Kala tunnustusüritusel koos President Alar Karisega. Foto: Eesti Vabaühenduste Liit 2.... Oct 30, 2023 1 min Eesti LGBT Ühing tähistab 15. sünnipäeva Eesti LGBT Ühing saab 15 aastaseks! Tähistame sünnipäeva nädalat tagasivaatavate lugude ja õnnesoovidega nii meie endistelt kui... Oct 27, 2023 2 min Tervishoiutöötajad leiavad, et LGBT+ inimesed kogevad tervishoiusüsteemis ebavõrdset kohtlemist Mõttekoda Praxis avalikustas uuringu tervishoiutöötajate ja -tudengite hoiakutest lesbidesse, geidesse, biseksuaalsetesse ning trans- ja... Oct 16, 2023 2 min Meie seisukoht vaenukõne seaduse eelnõu kohta Avaldasime arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja... Oct 4, 2023 2 min Eesti LGBT Ühing ja Mõttekoda Praxis ootavad LGBTQI+ kogukonnaliikmeid konverentsile Eesti LGBT ühing ja Mõttekoda Praxis kutsuvad 27. oktoobril 2023 konverentsile „LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni? Jun 21, 2023 2 min Suuri asju teeme koos Eesti LGBT Ühingu endine president Helen Talalaev kirjutab, et suuri asju tehakse koos ja mida kooseluseaduse ning abieluvõrdsuse eest... Jun 21, 2023 1 min Riigikogu kehtestas abieluvõrdsuse Aitäh, Riigikogu! Riigikogu kehtestas 20. juunil abieluvõrdsuse. See on suureks sammuks võrdsuse ja õigluse poole, et iga inimene saaks... Jun 19, 2023 1 min Baltic Pride püstitas osalejarekordi Möödunud nädalal toimus Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu ühine LGBT+ kogukonna festsival Baltic Pride, mis kogus läbi aegade suurimad... Jun 14, 2023 1 min Suur galerii: Baltic Pride 2023 rongkäik Tallinnas Vaata suurt galeriid Baltic Pride 2023 rongkäigust Tallinnas. Fotode autor: Tiiu Heinsoo Jun 13, 2023 3 min Minister Signe Riisalo and the Estonian LGBT Association strongly condemn the hate crime Minister of Social Protection Signe Riisalo and the Estonian LGBT Association strongly condemn the hate crime and assault on Finnish...