Otsingu tulemused

Eesti LGBT Ühingu ruume on võimalik rentida koosolekute, seminaride ja muude ürituste tarbeks. Ruumide rent Eesti LGBT Ühingu ruume on võimalik rentida koosolekute, seminaride jms ürituste tarbeks. Keskuses saab kasutada kolme ruumi: Teabetuba mahutab umbes 15–20 inimest ning sobib koosolekute pidamiseks, filmide vaatamiseks (ruumis koosolekulaud, mugavad toolid, pabertahvel, dataprojektor, arvuti, kõlarid); Hubatuba mahutab umbes 10 inimest ning sobib väiksemaks ja mitteformaalseks ajaveetmiseks, näiteks filmide vaatamiseks (ruumis diivan, põrandapadjad, tugitoolid, ratastel väike laud); Köök mahutab umbes 10 inimest ning sobib lisaks söömisele ka väiksemaks ja mitteformaalseks ajaveetmiseks (ruumis nõud, pliit, ahi, külmkapp, suur söögilaud). Rendihind sõltub ürituse tüübist, ajast ja kestusest. Olenevalt ruumikasutusest või mööblipaigutusest võib keskus kokku mahutada umbes 50 inimest. Soovi korral kirjuta meile info(at)lgbt.ee ja leiame sobivaima lahenduse. Fotod: Anna Kõuhkna

LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused LGBT+ inimeste õiguste areng on lähiaastate jooksul suuresti seiskunud . Seadusandlik võim ei ole vastu võtnud LGBT+ inimestega arvestavaid strateegiaid ega arvestanud EL valdkondlike ettepanekutega. Olukorra parandamiseks on vajadus mõjusa strateegilise huvikaitsetöö ja poliitikakujunduse järele, mis kaasab kõiki LGBT+ inimeste õiguste edendamisega seotud sihtrühmi. Project description in English Uuring Korraldame praegust olukorda kaardistava uuringu, mis kaasab poliitikud, poliitikakujundajad ja -rakendajad ning Eesti LGBT+ inimesed. Soovitused Koostame riigile kasutamiseks LGBT+ inimeste võrdsete õiguste edendamise tegevuskava soovitused. Plaan Et tagada riigi tegevuskava soovituste mõjus rakendamine, koostame Eesti LGBT Ühingu huvikaitseplaani. Partnerid Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Üheskoos rohelise, tugeva ja kaasava Euroopa eest!

Annetamine ebaõnnestus. Kui see ei juhtunud teie soovil, vaid tehniliste probleemide tõttu, siis palun võtke meiega ühendust info(at)lgbt.ee.

Sit leiad ühingu dokumendid, nagu põhikiri, strateegia ja majandusaastaaruanded. Ühingu tegevust suunavad dokumendid Alusdokumendid Eesti LGBT Ühingu põhikiri Eesti LGBT Ühingu strateegia 2022-2024 Majandusaasta aruanded 2021 majandusaasta aruanne 2020 majandusaasta aruanne 2019 majandusaasta aruanne 2018 majandusaasta aruanne 2017 majandusaasta aruanne 2016 majandusaasta aruanne 2015 majandusaasta aruanne 2014 majandusaasta aruanne 2013 majandusaasta aruanne 2012 majandusaasta aruanne 2011 majandusaasta aruanne 2010 majandusaasta aruanne 2009 majandusaasta aruanne

The members of the Equal Treatment Network (ETN) work together for the equal rights and opportunities of their target groups, but currently lack a common strategy. There is a need for deeper coherence between members, so all members understand each other's issues and the importance of intersectionality and solidarity. One for all and all for one! Powerful networks for the protection of human rights. The members of the Equal Treatment Network (ETN) work together for the equal rights and opportunities of their target groups, but currently lack a common strategy. There is a need for deeper coherence between members, so all members understand each other's issues and the importance of intersectionality and solidarity. Sub-activities: 1. Strategic Seminars of the Equal Treatment Network: During the network's strategic seminar, common goals, and messages are formulated. In the follow-up seminar, we assess the impact of project activities together and map out further actions in the field of advocacy. The shared discussion, evaluation of impact, and results contribute to ETN valuing both collective achievements and the individual contributions of each member. 2. Baltic Pride Conference: In collaboration with ETN members, we will organize a conference as a part of the Baltic Pride program, focusing on common members' topics and target groups, the importance of solidarity, and shared community goals. 3. Network Brainstorming Sessions: We organize brainstorming sessions where members of the Estonian LGBT Association's network, VKV members, and their target groups can get to know each other and exchange experiences. Partner This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Baltic Pride on Eesti, Läti ja Leedu LGBT+ kultuuri- ja solidaarsusfestival, mis seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest. Eesti, Läti ja Leedu ühist kultuurifestivali Baltic Pr ide on kolmes riigis korraldanud vastavalt Eesti LGBT Ühing, Mozaika ja LGL aastast 2009. Baltic Pride on Eestis ase t leidnud aastatel 2011, 2014, 2017 ja 2020. Baltic Pride seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest Pride -festivale on maailmas korraldatud ligi pool sajandit. Esialgu tähistati pride ’idega Stonewalli sündmuseid, kui 1969. aastal hakkas hulk inimesi vastu politseivägivallale New Yorgi kogukonnabaaris. Hiljem on pride ’ide eesmärk olnud juhtida tähelepanu probleemidele, millega eri seksuaalse ja sooidentiteediga inimesed ühiskonnas kokku puutuvad. Baltic Pride'i infoga saad kursis olla Facebookis ja Instagramis .

Siin lehel on info, mis aitab sul leida tuge, kontakti ja kuuluvust – olgu see esimene samm või järgmine etapp sinu teekonnal. Leia kogukond Leht on uuenemas – kogukonna info on peagi kättesaadav Valmistame ette uut sisulehte, kust LGBT+ inimesed ja nende lähedased leiavad koondatult infot Eestis tegutsevate kogukonnaorganisatsioonide, tugiteenuste ja ürituste kohta. Siia tuleb usaldusväärne ja selgelt struktureeritud keskkond, mis aitab sul leida tuge, kontakti ja kuuluvust – olgu see esimene samm või järgmine etapp sinu teekonnal. Seni võta julgelt ühendust meie Eevaga (eeva@lgbt.ee ) , kes aitab sul leida just selle ürituse, koha või teenuse, mida hetkel kõige enam vajad. Peagi kohtume siin – turvalises ja toetavas ruumis. Tule ja piilu uuesti sügisel!

Siit leiad kasulikku infot, kui oled intersooline või soovid intersoolisuse kohta rohkem teada. Intersoolisus LGBT+ teemasid käsitledes on oluline rääkida ka intersoolistest inimestest, kes sarnaselt LGBT+ kogukonnale seisavad tihti silmitsi stigmatiseerimise ja diskrimineerimisega. Osades riikides võib see tähendada imikutappu, lapse hülgamist, häbimärgistamist, meditsiinilist sekkumist jms. Selline suhtumise üheks teguriks on ennekõike info puudumine või valeinfo omamine. Seega on teaduspõhise info jagamine äärmiselt oluline. Intersoolised inimesed on sündinud füüsiliste, hormonaalsete või geneetiliste omadustega, mis ei ole täielikult naise või mehe omad, või on kombinatsioon naise ja mehe omadest, või mis ei ole naise või mehe omad. Seega on väga palju erinevaid intersoolisuse vorme, mistõttu on see mõiste pigem katustermin, kui eraldi kategooria. Eestis on seadused, mis reguleerivad transsooliste inimeste õigusi ja võimalusi, alates nimevahetusest kuni meditsiiniliste toiminguteni." Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded Määrus reguleerib sookorrigeerimise meditsiinilisi toiminguid ja isiku juriidiliste andmete muutmist. Määruses kasutatakse aegunud termineid “soovahetus”, “soo muutmine” ja “transseksuaalsus”. Loe protsessist lähemalt alapeatükis "Soo tunnustamine ja -korrigeerimine". Haridust tõendavate dokumentide väljaandmist reguleerivad määrused Kui isiku isikukood on õpingute ajal või järel muutunud, on tal võimalik taotleda uut diplomit, akadeemilist õiendit, kutseõppeasutuse, gümnaasiumi või põhikooli lõputunnistust või hinnetelehte, millele on kantud õige isikukood ning muutuse korral ka uus ees- ja/või perekonnanimi. Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükk reguleerib transsoolise inimese uute andmete registreerimist rahvastikuregistris. Selleks edastab isik kohaliku omavalitsuse üksusele arstliku ekspertiiskomisjoni otsuse ja sooandmete muutmise avalduse. Nimeseadus Seaduse § 15 sätestab sooandmete muutmise tõttu uue isikunime andmise korra. Nime muutmise avalduse esitab perekonnaseisuasutusele isik ise, alaealise puhul vanem või eestkostja. Vajadusel saab muuta ka perekonnanime, kui selles kajastub isiku sugu. Rahvastikuregistri seadus Isiku soo andmete muutmisel on isikul võimalik taotleda uut isikukoodi. Selleks tuleb esitada avaldus ja arstliku ekspertiisikomisjoni otsus perekonnaseisuasutusele. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandele laieneb soolise võrdõiguslikkuse seadus ka transsoolisusest tingitud soolisele diskrimineerimisele. Soolise kuuluvuse alusel on keelatud diskrimineerida nii era- kui avalikus sektoris. Isik saab pöörduda kohtusse, töövaidluskomisjoni või soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole. Juriidiline nõustamine Puuduliku seadusandluse ja üldsuse vähese teadlikkuse tõttu ohustab LGBT+ inimesi suurem ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine. Seetõttu on vajadus LGBT+ inimesi, nende lähedasi ja LGBT+ inimestega kokkupuutuvaid spetsialiste rohkem juriidiliselt nõustada. Eesti LGBT Ühingu jurist Aili pakub tasuta juriidilist nõustamist, vajadusel suunab edasi võrdõigusvoliniku või õiguskantsleri poole, aitab koostada pöördumisi asutustele või suhelda erinevate poliitikakujundajatega. Ailile saad kirjutada aili(at)lgbt.ee.

What do the people of Estonia believe about LGBT+ people? Why is it so difficult to get others to understand that LGBT+ people want a safe and happy life in Estonia? Why is it so easy to scare people with LGBT+ issues and to use them as political tools? We will study the beliefs in our society and create messages that discredit lies and unite our people. The power of words : effective messages for human rights What do the people of Estonia believe about LGBT+ people? Why is it so difficult to get others to understand that LGBT+ people want a safe and happy life in Estonia? Why is it so easy to scare people with LGBT+ issues and to use them as political tools? We will study the beliefs in our society and create messages that discredit lies and unite our people. Main project page in Estonian Research We will research the beliefs in Estonia about LGBT+ topics and people to understand how our messages are being received. Toolkit We will publish the results of the study and add a set of practical recommendations for effective communication on LGBT+ topics in Estonia. Collaboration We will share the results of the study and the toolkit with our partners and train activists so we can create the change together. Project partner This project is funded by the Active Citizens Fund. The ACF operator in Estonia is the Open Estonia Foundation in cooperation with the Network of Estonian Nonprofit Organizations.. Working together for a green, competitive and inclusive Europe!

Ühingu keskuses toimuvad üritused, koolitused ja nõustamine. Tule külla! Ankur teenused Keskus Eesti LGBT Ühingu keskus ühendab LGBT+ inimesi ja nende lähedasi ning nende küsimusi, mõtteid, muresid ja soove. Keskus asub Tallinnas, aadressil Kaarli pst 5–1. Kui soovid keskust külastada, siis anna meile teada aadressil info@lgbt.ee ja lepime koos aja kokku!

Transsooline inimene saab Eestis muuta oma juriidilisi andmeid ja läbida meditsiinilisi toiminguid. Loe õigustest ja võimalustest! Soolist üleminekut toetavad meditsiiniteenused ja juriidiline soo tunnustamine Eestis on võimalik läbida soolise üleminekuga seotud meditsiinilisi toiminguid (hormoonravi ja erinevad kirurgilised protseduurid) ning muuta oma juriidilisi sooandmeid (sootähis, isikukood ja nimi). Soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise korda reguleerib hetkel 1999. aastal vastu võetud määrus “Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded ”. Soo juriidilist tunnustamist reguleerib perekonnaseisutoimingute seaduse peatükk 31. Neis õigusaktides kasutatakse aegunud termineid „soovahetus“, „soo muutmine“ ja „transseksuaalsus“. Trans-inimeste väärikust austavad terminid on soo tunnustamine, sooline üleminek, transsoolisus ja trans-identiteet. Eestis kehtivate õigusaktide järgi otsustab soo tunnustamise ja soolise üleminekuga seotud meditsiiniteenuste üle Sotsiaalministeeriumi all tegutsev arstlik ekspertiisikomisjon (edaspidi komisjon). See tähendab, et kahetsusväärselt ei ole Eestis ilma komisjoni loata võimalik muuta ei juriidilisi sooandmeid ega alustada hormoonravi. Hormoonraviks annab komisjon loa pärast esimest kohtumist, kuid sooandmete muutmiseks tuleb komisjoniga kohtuda ka teist korda ja seda määruse kohaselt kahe aasta möödumisel pärast esimest kohtumist. Kui sa soovid oma sooandmeid muuta, siis anna sellest komisjoni liikmetele juba esimesel kohtumisel teada, ning küsi kohe, millal on sul võimalik nendega teist korda kohtuda. On võimalik, et saad kohtuda komisjoniga ka varem. 1999. aastal vastu võetud määrus on tänaseks aegunud, kuid uut valdkonda reguleerivat määrust ei ole vastu võetud. Seetõttu ei vasta tänane soo tunnustamise ja üleminekuga seotud meditsiiniteenuste osutamise praktika enam määruses kirjutatule. Näiteks ei ole geneetilised uuringud enam nõutud. 2022. aasta veebruaris tööd alustanud komisjoni koosseis on kinnitanud, et kromosomaalse soo määramine geneetiku poolt ei ole meditsiiniliselt põhjendatud, kohustuslikud geneetilised uuringud on ebaeetilised ning sellest nõudest on loobutud. Komisjoni koosseisu ja töökorraldust puudutava info leiad Sotsiaalministeeriumi käskkirjast „Arstliku ekspertiisikomisjoni moodustamine “. Kuidas alustada Hormoonraviga alustamiseks ja soo tunnustamiseks tuleb läbida järgmised sammud: Võta ühendust Sotsiaalministeeriumiga, et anda teada oma soovist kohtuda komisjoniga. Selleks saada vabas vormis kirjutatud ja digiallkirjastatud avaldus aadressile avaldus@sm.ee . Avalduse soovitusliku vormi leiad Sotsiaalministeeriumi lehelt. Avalduses peaks olema kirjas: sinu juriidiline nimi, sinu isikukood, sinu kontaktandmed (telefoninumber ja meiliaadress) sinu nimi, mida tuleks kasutada su poole pöördumisel, kas tegemist on esimese või teise komisjoniga ja pöördumise põhjus (nt soov alustada hormoonravi või soov muuta oma sooandmeid). Komisjoniga kohtumine Komisjoni kohtumised toimuvad üldreeglina üks kord kuus. See on tasuta, s.h ka neile, kellel ei ole Eestis kehtivat ravikindlustust. Komisjoni kohtumistele võib kaasa võtta tugiisiku (pereliige, kaaslane, sõber vms). Kuigi komisjoni moodustamise käskkirja järgi ei tohi komisjoniga kohtumise ooteaeg ületada kolme kuud, on hetkel järjekord komisjoni juurde mitu aastat. Kui järg jõuab sinu kätte, võtab komisjoni assistent sinuga ühendust ja pakub sulle võimalikke kohtumise aegu. Komisjon koguneb Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27, Tallinn) teisel korrusel asuva koolituskeskuse ruumides. Komisjon soovib sinuga kohtudes teada, kuidas sa oma soolist identiteeti mõtestad, kuidas sa oma soolise identiteedini jõudsid, mida sa vajad, et tunda end nii oma kehas kui sotsiaalses rollis mugavalt ning mida sa sooliselt üleminekult (sh hormoonravilt, kui sa seda soovid) ootad. Komisjon lähtub oma otsuses lisaks sinuga kohtumisele ka psühhiaatri hinnangust su vaimsele tervisele. Seetõttu pane endale varakult aeg kirja ka psühhiaatri juurde, isegi juhul, kui sul pole mitte kunagi mingeid vaimse tervise muresid olnud. Psühhiaatriga kohtumise eesmärk on muu hulgas teha kindlaks, et su vaimne tervis on piisavalt stabiiline, et soolise üleminekuga alustada. Palu psühhiaatrilt, et ta kirjutaks su vaimse tervise kohta hinnangu digilukku, et see oleks komisjonile juba enne kohtumist kättesaadav. Digiloost peab komisjoni liikmetele olema nähtav, et soolise identiteedi osas on koos psühhiaatriga kaardistamine toimunud, identiteet on püsiv olnud vähemalt kaks aastat. Hormoonravi Kui soovid alustada hormoonraviga, leia endale transsoolisusega kursisolev endokrinoloog (vajadusel küsi info@lgbt.ee ). Kui sul on Haigekassa kindlustus, siis küsi oma perearstilt endokrinoloogi juurde saatekirja – siis ei pea sa visiidi ja vereanalüüside eest ise maksma. Soovi korral annab saatekirja ning aitab leida endokrinoloogi ka komisjon. Endokrinoloog võtab vereproovi ning määrab vastavalt sinu tervisenäitajatele hormoonide manustamiseks raviplaani. Vereproov annab arstile ka infot, milliseid vitamiine võiksid lisaks võtta, et oma organismi toetada. Raviplaani koostamisel on oluline ka see, mida sa hormoonravilt ootad. Seega aruta oma ootusi, soove ja vajadusi julgelt oma arstiga. Kui sa oled hormoonravi juba varem iseseisvalt alustanud, tuleks seda arstile öelda, et ta oskaks seda su raviplaani koostamisel arvesse võtta. Haigekassa kindlustusega on hormoonravi 50% soodustusega ja sellega seotud arstivisiidid ja vereanalüüsid tasuta (tuleb aga tasuda visiiditasu 5 eurot). Hormoonravi kestab elu lõpuni või kuni sa ise seda soovid. Komisjonga kohtumise järgselt saad 1–1,5 kuu pärast postiga või meili teel terviseministri käskkirja, mis annab sulle loa pääseda ligi üleminekuga seotud meditsiiniteenustele. Kui sa hormoonravi ei soovi, siis sa ei pea ega saa esimese komisjoni järgselt midagi teha. Kui sa soovid hormoonravi, saad uuesti endokrinoloogi juurde minna ning varem määratud raviplaani järgi hormoonraviga alustada. Endokrinoloogi juurde minnes võta ministri käskkiri endaga kaasa. Hormoonravi alguses võivad tulemused varieeruda – mõne inimese puhul tulevad muutused kiiremini, teisel pisut aeglasemalt. Dokumentide uuendamine Juriidiliste sooandmete muutmiseks tuleb pöörduda teist korda komisjoni poole. Kehtiva määruse järgi kaks aastat pärast terviseministri käskkirja väljastamise kuupäeva, kuid see tasub esimesel kohtumisel komisjonis üle küsida. Kui sa ei soovi oma sooandmeid muuta või kui Eestis ei ole sulle sobivat sootähist, siis ei ole põhjust teist korda komisjoni poole pöörduda. Sooandmete muutmiseks tuleb pärast teist komisjoni sealt saadud otsusega pöörduda andmete uuendamiseks oma maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse poole. Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus peab rahvastikuregistris muutused registreerima 30 päeva jooksul pärast avalduse esitamist (saada avaldust digitaalselt allkirjastatult koos komisjoni otsusega). Komisjoni otsusega ei pea andmete muutmisel tasuma riigilõivu. Kui rahvastikuregistris on su andmed uuendatud, saad maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest seda kinnitava tõendi , mille alusel saad Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) taotleda uusi dokumente. Pikemalt saad lugeda selle kohta siit . Eestis on võimalik muuta eesnime ka sootähist muutmata. Nimeseadus lubab juriidilisele soole mittevastavat eesnime valida ainult „mõjuval põhjusel“. Kui varem on mõjuvateks põhjusteks loetud kultuuri ja religiooni, siis viimaste aastate praktika näitab, et selleks võib olla ka sooline identiteet. Kuna nimeseadus jätab igal üksikul juhul otsustusõiguse aga ametnikule, ei pruugi iga avaldus saada heakskiitu. Samuti tuleb teada, et eesnime muutmise avalduse esitamisel tuleb tasuta riigilõiv 100 eurot, ning seda isegi siis, kui avaldus tagasi lükatakse. Seetõttu on mõistlik enne avalduse esitamist ametnikult küsida, kas valitud nimi sobib. Nime muutmise avalduse saab esitada Jõhvi Vallavalitsusele, Pärnu Linnavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile ja Tartu Linnavalitsusele Pikemalt saad lugeda selle kohta siit .

Uudised ​ ​ Kõik uudised Pressiteated RUS ENG Search Aug 13 2 min Tartu 2024 Pride avati Vikerkaarekangelaste tunnustamisega Eesti LGBT Ühing tunnustas täna Tartu 2024 Pride avaüritusel üheksat Eesti inimest vikerkaarekangelase tiitliga. Vikerkaarekangelane on... Jun 19 4 min LGBTIQ-inimeste ahistamine ja nende vastu suunatud vägivald on suurenemas LGBTIQ-inimeste ahistamine ja nende vastu suunatud vägivald on suurenemas Jun 14 2 min Eesti LGBT Ühing toetab soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõud Eesti LGBT Ühing toetab soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõud May 31 2 min Selle aasta andmed näitavad, et trans-inimeste õiguste kaitse on polariseerunud TGEU avaldatud iga-aastane Trans Rights Map toob välja, et paljudes riikides tehakse jätkuvalt edusamme, kuigi võrreldes 2023. aastaga... May 17 1 min Vikerkaarekangelane 2024 Kas tead kedagi, kes on oma sõnade ja tegudega Eesti LGBT+ inimeste elu edendanud ja nende eest seisnud ning väärib selle eest... May 15 3 min Lähenevate valimiste valguses näitavad Rainbow Map’i tulemused, et Euroopa ei ole valmis paremäärmuslaste rünnakuks. Paremäärmuslike jõudude tõusu ajal on LGBT+ inimeste õigused muutunud peamiseks tunnuseks vabaduse ja demokraatia kaitsmisel. Seda just... Mar 13 1 min Euroopa meestega seksivate meeste ja trans-inimeste internetiuuring 2024 Tervise Arengu Instituut on juba kolmandat korda kaasa löömas suurimas MSM ja trans-inimeste uuringus, mille fookuses on nii vaimne... Mar 5 2 min Transvaenuliku vaenukõne hüppeline kasv kogu Euroopas Üleeuroopaline LGBTI inimeste õiguste eest seisev organisatsioon ILGA-Europe on 13 aastat teinud iga-aastast järelevalvet LGBTI inimeste... Mar 3 1 min Nüüdsest saavad verd loovutada meestega seksivad mehed võrdsetel alustel teiste meestega Regionaalhaigla verekeskuse juhataja sõnul on viimastel aastatel kogu maailmas, sh Eestis, muudetud seksuaalse riskikäitumise... Feb 25 3 min Arvamusrännak „LGBT+ inimestest hooliv Eesti” 2022. aasta novembris toimus Eestis enam kui 100 arvamusrännakut. Tegemist oli aruteluformaadiga, millega Riigikantselei innustas Eesti... Feb 21 1 min Aasta tegu – abieluvõrdsuse seadustamine Eesti LGBT Ühingu töötajad Eeva Koplimets ja Aili Kala tunnustusüritusel koos President Alar Karisega. Foto: Eesti Vabaühenduste Liit 2.... Oct 30, 2023 1 min Eesti LGBT Ühing tähistab 15. sünnipäeva Eesti LGBT Ühing saab 15 aastaseks! Tähistame sünnipäeva nädalat tagasivaatavate lugude ja õnnesoovidega nii meie endistelt kui... Oct 27, 2023 2 min Tervishoiutöötajad leiavad, et LGBT+ inimesed kogevad tervishoiusüsteemis ebavõrdset kohtlemist Mõttekoda Praxis avalikustas uuringu tervishoiutöötajate ja -tudengite hoiakutest lesbidesse, geidesse, biseksuaalsetesse ning trans- ja... Oct 16, 2023 2 min Meie seisukoht vaenukõne seaduse eelnõu kohta Avaldasime arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses olevale karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja... Oct 4, 2023 2 min Eesti LGBT Ühing ja Mõttekoda Praxis ootavad LGBTQI+ kogukonnaliikmeid konverentsile Eesti LGBT ühing ja Mõttekoda Praxis kutsuvad 27. oktoobril 2023 konverentsile „LGBTQI+ tervisevõrdsus – kuidas jõuame väärtustest tegudeni? Jun 21, 2023 2 min Suuri asju teeme koos Eesti LGBT Ühingu endine president Helen Talalaev kirjutab, et suuri asju tehakse koos ja mida kooseluseaduse ning abieluvõrdsuse eest... Jun 21, 2023 1 min Riigikogu kehtestas abieluvõrdsuse Aitäh, Riigikogu! Riigikogu kehtestas 20. juunil abieluvõrdsuse. See on suureks sammuks võrdsuse ja õigluse poole, et iga inimene saaks... Jun 19, 2023 1 min Baltic Pride püstitas osalejarekordi Möödunud nädalal toimus Tallinnas Eesti, Läti ja Leedu ühine LGBT+ kogukonna festsival Baltic Pride, mis kogus läbi aegade suurimad... Jun 14, 2023 1 min Suur galerii: Baltic Pride 2023 rongkäik Tallinnas Vaata suurt galeriid Baltic Pride 2023 rongkäigust Tallinnas. Fotode autor: Tiiu Heinsoo Jun 13, 2023 3 min Minister Signe Riisalo and the Estonian LGBT Association strongly condemn the hate crime Minister of Social Protection Signe Riisalo and the Estonian LGBT Association strongly condemn the hate crime and assault on Finnish...