Mida peab teadma rahvahääletusest

Updated: Jan 14


Foto: Zariana Stakhniv

Eesti valitsus, eriti EKRE, tahab 2021. aasta kevadel* korraldada rahvahääletuse, et otsustada, kas abielu peab Põhiseaduses olema fikseeritud mehe ja naise vahelise liiduna. Mida peab rahvahääletuse kohta teadma?

UUENDUS 14.01


13. jaanuaril toimus Riigikogus rahvahääletuse eelnõu teine lugemine ning eelnõu ei saanud Riigikogu enamuse toetust. See tähendab, et rahvahääletus jääb ära.


Samal päeval astus tagasi peaminister Jüri Ratas, sest KAPO esitas Keskerakonnale kahtlustuse korruptsioonikuriteos. Koos peaministriga lahkus valitsus. Terve päeva ilmusid uudistes erinevad pealkirjad rahvahääletuse edasise saatuse kohta. Lõpuks läks eelnõu siiski hääletusele, kuid otsustavaks sai Keskerakonna fraktsiooni hääletamata jätmine.


Rahvahääletuse vastu hääletasid sotsid, Reformierakond, isamaalased Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Siim Kiisler, Üllar Saaremäe ja Keskerakonna fraktsioonist Imre Sooäär. Hääletamata jätsid ülejäänud keskerakondlased ning isamaalased Mihhail Lotman ja Raivo Tamm.


Et rahvahääletus oli EKRE soov ja uues valitsuses EKREt pole, ei ähvarda meid enam ka abieluteemaline rahvahääletus. Jätkuvalt on aga vaja vastu võtta kooseluseaduse rakendusaktid. Roheliste erakond esitab Riigikogule ka ligi 36 000 allkirjaga petitsiooni perekonnaseaduse muutmiseks nii, et ka samast soost paaridel oleks õigus Eestis abielluda. Oma ettepaneku on esitanud ka Imre Sooäär, kes näeb võimalust muuta perekonnaseadust nii, et kaitse all oleksid nii eri soost abielupaarid kui ka samast soost kooselupaarid. Edasine asjade käik sõltub uuest valitsusest ja Riigikogu valmisolekust muutusi läbi viia.




UUENDUS 7.01.2021


Eile õhtul selgus, et Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas rahvahääletuse eelnõu menetlusest välja arvata suurema osa opositsiooni esitatud muudatusettepanekuid ja anda igale saadikule oma ettepanekute esitamiseks vaid 5 minutit. Riigikogu kodu- ja töökord näeb ette, et iga muudatusettepanekute esitaja peab saama võimaluse need esitada ja läbi arutada. Praegu seda võimalust saadikutele ei antud, mistõttu plaanib opositsioon teha kaebuse Riigikogu juhatusele. Kui juhatus komisjoni otsust valeks ei tunnista, tekib õiguskantsleril võimalus pöörduda selle küsimusega Riigikohtusse. Praeguse seisuga kavatseb põhiseaduskomisjon eelnõu saata saali teisele lugemisele 13. jaanuaril, et tagada rahvahääletuse toimumine kevadel.


On olnud palju arutelusid teemal, kas nö obstruktsiooni võte on demokraatlik. Mõistame, et tegu on opositsiooni töövõttega, mille kasutamine peab olema põhjalikult läbimõeldud ja kaalutletud. Olukorras, kus Riigikogus on kadunud konstruktiivsete läbirääkimiste ja arutelude võimalus, on see opositsiooni ainus tööriist, millega ära hoida ebavajalikku, kulukat ja vaenu külvavat rahvahääletust.


Hetkel ei ole võimalik edasist arengut ennustada, sest muutujaid ja spekulatsioone on palju. Siiski kinnitame, et suhtleme aktiivselt ja regulaarselt saadikutega ning toetame neid vajaliku infoga.



UUENDUS 17.12.2020


14. detsembril läbis rahvahääletuse eelnõu Riigikogus esimese lugemise. Nüüd on see põhiseaduskomisjonis, kus eelnõud analüüsitakse ja tehakse vajalikud parandused.


Opositsioon (sotsid, Reform) tahavad takistada eelnõu vastuvõtmist ja sellega rahvahääletuse toimumist. Selleks esitavad nad eelnõule nii palju muudatusettepanekuid, et nende menetlemine võtaks liiga palju aega ning eelnõu ei pääsekski Riigikogu saali teisele lugemisele.


Teisele lugemisele ei saa eelnõud panna enne, kui põhiseaduskomisjon pole oma tööd lõpetanud. Seega ei ole õige, et juba praegu on paika pandud teise lugemise päev - 11. jaanuar. Rahvahääletuse toetajatel on sellega kiire, sest selleks, et rahvahääletus saaks toimuda nende soovitud 18. aprillil, peab Riigikogu selle eelnõu võtma vastu kolm kuud enne ehk 18. jaanuaril.


Muudatusettepanekuid saab eelnõule esitada kuni 30. detsembrini ning seda saab teha igaüks, mitte ainult erakonnad.


Lisaks sotsiaaldemokraatidele ja Reformierakonnale ehk opositsioonile on rahvahääletuse vastu ka Siim Kiisler, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe Isamaast, Mihhail Lotman Isamaast jättis esimesel lugemisel hääletamata.


Meie, Eesti LGBT Ühingu töötajad, suhtleme opositsioonierakondadega ning jälgime arenguid. Kuna nüüd on võimalus, et rahvahääletus jääb ära, valmistume kaheks variandiks ning planeerime vastavalt erinevaid samme ja kampaaniaid, et saaksime mõlemal juhul kiiresti reageerida.


8.10.2020


Eesti Põhiseadus annab riigivõimule võimaluse küsida rahvalt arvamust erinevatel teemadel läbi rahvahääletuse või rahvaalgatuse.


Rahvahääletuse võib läbi viia kas seaduseelnõu (uue seaduse vastuvõtmiseks) või muu riigielu küsimuse hääletuseks. Muu riigielu küsimused on teemad, mis kodanikke laiemalt puudutavad, nt kas Eesti kodanikele peaks topeltkodakondsus lubatud olema.


Rahvaalgatus võib olla teatud arvu kodanike nõue arutada Riigikogus mingit küsimust, nt seaduseelnõud, või nõue viia läbi mingis küsimuses rahvahääletus. Põhiseadus ei näe ette rahvaalgatuse korda ega instituuti, küll aga selle, et rahvaalgatuse tulemus ei ole Riigikogule siduv.


Rahvahääletus abielu teemal


Rahvahääletusele peab panema läbimõeldud sõnastusega küsimuse. Valitsuse koalitsioonileping ja ajakirjandus on meile mõnda sõnastuse varianti vahendanud, kuid selget otsust pole veel tehtud ning rahvas ei tea, mida oodata.


Kuna valitsus pole lõplikku otsust veel avaldanud, siis soovitame jälgida õiguskantsleri seisukohti ja arvamusi. Näiteks on õiguskantsler öelnud, et Põhiseaduse järgi saab rahvahääletusele panna vaid seaduseelnõu ning rahvahääletust ei saa kasutada rahvaküsitlusena ehk lihsalt rahva arvamuse küsimiseks. Rahvaküsitluseks on seda nimetanud rahandusminister Martin Helme, kelle erakond EKRE rahvahääletust kõige rohkem korraldada tahab.


Õiguskantsler on ka rõhutanud, et “[r]ahvahääletuse tohib korraldada põhiseaduse muutmise eelnõu üle või riigielu küsimuses nii, et küsimus on selge ja vastus saab olla riigiorganeile kohustuslik”. Seega ei saa pisendada rahvahääletuse olulisust ega selle tagajärgi, kuna mingi siduv tagajärg on sellel niikuinii.


Õiguskantsleril on õigus nõuda rahvahääletusele pandud seaduse eelnõu või muu riigielu küsimuse tühistamist Riigikohtus, kui see on vastuolus Põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel menetluskorda oluliselt rikkunud.


Rahvahääletuse korraldus ja tagajärjed


Selleks, et saata Põhiseaduse muutmise eelnõu rahvahääletusele, peab seda toetama kolm viiendikku Riigikogust. Kui seaduseelnõu pannakse rahvahääletusele ja see ei saa rahvalt poolthäälte enamust, siis Põhiseaduse järgi läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse uued valimised. Kui rahvahääletusele pandud eelnõu saab rahva poolthäälte enamuse, peab vabariigi president eelnõu viivitamatult seaduseks kuulutama.


Muu riigielu küsimuse rahvahääletus ei oma selliseid vahetuid tagajärgi, kuid küsimuse vastus on Riigikogule rakendamiseks siiski kohustuslik. See tähendab, et pärast rahvahääletust peab valitsus astuma samme rahvahääletuse otsuse täitmiseks. Põhiseadus on pidanud selle all silmas, et valitsus asub valmistama ette eelnõu või tegema toiminguid rahva tahte saavutamiseks ning kui selleks poliitilist mandaati ei jätku, võib rahva otsuse täitmata jätmine tuua kaasa poliitilise vastutuse.


Õiguskantsler on praegu kirjeldanud ka teist varianti. Kui hääletusel küsitakse, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, ning kui rahva enamus ütleb jah, siis justkui midagi ei muutu, sest kehtivas perekonnaseaduses on abielu definitsiooni säte olemas. Sellegipoolest on sellelgi siduvad tagajärjed. Nimelt, kui tulevikus soovitakse abielu sooneutraalseks muuta, ei saaks seda enam teha Riigikogu, vaid selle küsimuse peaks samuti rahvahääletusele panema. Oluline on ka märkida, et Põhiseadus ei ole ette näinud olukorda, et rahvahääletusele pannakse küsimus, mis juba on seadusega reguleeritud.


Rahvahääletusele pandud küsimuse või seaduseelnõu vastuvõtmiseks piisab hääletamisest osavõtnute häälteenamusest. Seda põhjusel, et Põhiseadus on soovinud rõhutada olukorda, et rahvahääletusel ei ole lävendit ning seda ei ole lubatud ka seadusega ette näha. Kehtetud sedelid ja erapooletuks jäänud tulemused siin tulemust ei mõjuta.


Põhiseaduse loojad kirjutasid selle vaimus, et kui mõni erakond rahva tahet ellu ei vii, mõjutab see partei kuvandit ja seega ka tulemusi järgmistel valimistel. Ilmselt ei näinud sajanditagused poliitikud ette olukorda, mis on tekkinud praegu: kui riigivõim ei võta midagi ette küsimuses, mis ju juba on reguleeritud, võidab üks erakond ehk EKRE, kes saab oma valijaid populistlikke loosungitega edasi ässitada ja järgnevatel valimistel veel parema tulemuse teha.


Mida me teha saame?


Isegi, kui seda otse välja ei öelda, on selle rahvahääletuse eesmärgiks LGBT+ inimestele võrdsete õiguste saavutamise keelamine ning laiemalt ühe perevormi ainuõigeks kuulutamine. Sellist arengut ei taha näha need inimesed, kes usuvad LGBT+ inimeste võrdsete õiguste tunnustamise vajadusse, ning ka need, kes ei pea õigeks, kui enamus otsustab vähemuse üle või kui Põhiseadus selliste eesmärkide nimel mängu tuuakse.


Eesti LGBT Ühing töötab alati selle nimel, et LGBT+ inimestel ja nende lähedastel oleks Eestis hea ja turvaline elada. Rahvahääletuse osas saame konkreetsemaid samme astuda siis, kui selgub, kuidas rahvahääletus toimuma hakkab, mis küsimusega ja mis tagajärgedega. Täiendame siinset postitust ja jagame infot meie kanalites vastavalt sellele, mis infot valitsus avaldab. Püsi lainel, et teada, mida meie teeme ja mida saad Sina teha. Kui sul on küsimusi, kirjuta meile info@lgbt.ee.



* Varasemalt oli rahvahääletus planeeritud sügisesse samale päeva kohaliku omavalitsuse valimistega. 22.10.2020 teatas valitsus pärast nädalast kriisi, et leiti "kompromiss", valitsus jäi püsima ja rahvahääletus tõsteti kevadesse.