.png)
Äsja ilmus Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) teine, seni maailma suurim LGBTI inimeste olukorra uuring, mis loob ülevaate diskrimineerimisest, vaenust ja turvalisusest. Uuring hõlmab 27 Euroopa Liidu liikmesriiki, samuti Ühendkuningriiki, Serbiat ja Põhja-Makedooniat. Esimest korda sisaldab uuring ka intersooliste inimeste ning 15–17-aastaste LGBTI-noorte kogemusi.
FRA nendib, et Euroopa keskmiste näitajate taga peituvad suured riikidevahelised erinevused. Samuti ilmnevad erinevused LGB ning trans- ja intersooliste inimeste kogemuste vahel.
Miks see uuring oluline on ning mida see Eesti kohta ja Eestile ütleb, rääkis Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert ja jurist Aili Kala. Küsis ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud.
See on Euroopa suurim LGBTI inimeste olukorra uuring. Andmeid kogutakse selleks, et leida probleemkohad ja selle põhjal olukorda parandada. Mida tuleb teha, et ka Eestis neist andmetest kasu oleks?
Uuringu tulemused on vajalikud nii LGBT+ inimestega tegelevatele organisatsioonidele kui ka valitsusele ja riigiasutustele. Kuna uuring kajastab LGBTI inimeste kogemusi ka Eestis, siis näiteks ühing saab täiendava sisendi meie teenuste vajalikkuse ja huvikaitsetegevuse suundade osas. Valitsusasutused saavad analüüsida loodavaid ja olemasolevaid poliitikaid ning õigusakte LGBTI inimeste perspektiivist, et seejärel neid täiendada ning muuta.
Mida ütlevad uuringu tulemused Eesti kohta? Millised on kõige teravamad probleemid? Kas sinu töökogemus kinnitab seda?
Võrreldes Euroopa Põhiõiguste Ameti eelmise, 2012. aastal läbiviidud uuringuga, on tulemused mõnevõrra paranenud. Siiski jätkuvalt eelistatakse olla oma identiteedi osas diskreetsed, mis võib tuleneda sellest, et pea pooled vastanutest on kogenud ahistamist ja iga kümnes sattunud viimase viie aasta jooksul füüsilise või seksuaalse rünnaku ohvriks. Enim kogesid diskrimineerimist transsoolise identiteediga inimesed, eelkõige sellistes avalikes kohtades, kus on olnud vajalik tuvastada isikusamasust: tööotsingutel, poes, koolis jm.
Need tulemused kinnitavad ka minu töökogemust ning kahjuks, nagu näitavad uuringu tulemused, jõuavad vähesed juhtumid ka meie ühinguni. Oleme alati teadlikud olnud sellest, et paljud inimesed ei soovi erinevatel põhjustel institutsioone juhtumitest teavitada, kuid meil polnud aimugi, et teavitamata võib jääda lausa 95% juhtumitest. See on meie jaoks väärtuslik info, mis aitab meil analüüsida, mida saaksime selle olukorra parandamiseks ette võtta.
Millised on peamised faktorid, mis LGBT+ inimeste elu Eestis nii positiivselt kui negatiivselt mõjutavad?
Negatiivselt mõjutab LGBT+ inimeste elu valitsuseliikmete hirmuõhkkonda loov tegevus viimase aasta jooksul. Lisaks, kuna diskrimineerimise kõrvaldamise ja võrdse kohtlemise alaseid seaduseid ega poliitikaid ei ole juba aastaid vastu võetud ega muudetud, tekitab see olukord inimestes ebakindlust praeguse elu ja tuleviku ees.
Positiivsemal noodil on Eesti elanike suhtumine LGBT+ inimestesse ja kooseluseaduse vajalikusesse paranenud. Eesti Inimõiguste Keskus on fantastiliste advokaatide abil teinud suurt tööd strateegilise hagelemisega, mis on aidanud muuta nii ebavõrdset ja puudulikku seadusandlust kui parandada vahetult Eestis elavate LGBT+ kogukonnaliikmete elu.
Millised uuringud ja ülevaated veel sinu ja ühingu tööd toetavad?
Juhindume erinevatest uuringutest ja statistikast, aga oleme tihtipeale aruannetesse ka ise sisendite andjateks.
Enamik uuringuid ja ülevaateid on välja toodud ühingu kodulehel, aga tooksin eraldi välja 2019. aasta Eurobaromeetri uuringu LGBTI inimeste kohta, Eesti Inimõiguste Keskuse 2019. aasta avaliku arvamuse uuringu LGBT teemadel, ühingu koostatud ülevaate Euroopa Nõukogu soovituste (CM/Rec (2010)5) järgimisest Eestis, mis katab kogu seadusandliku ja poliitikate poole LGBTI inimeste olukorra osas, ning lisaks ka meie sisenditega iga-aastased inimõiguste aruanded, värskelt ilmunud ILGA-Europe Rainbow Mapi, Transgender Europe'i ülevaate trans inimeste õigustest ja üsna pea valmiva ÜRO inimõiguste ülevaatuse variraporti, millele on kogukonnaliikmetel võimalik veel oma kogemuste põhjal väga väärtuslik panus lisada.
Milline sinu või ühingu eesmärk meie riigi praeguses üsna vähe lootust andvas olukorras siiski saavutatav on?
Inimõiguste valdkonna organisatsioonid, sealhulgas meie, peame täitma kogukonna ja selle huvide teadliku esindaja ülesannet. Meie ülesanne on hoida silma peal seadusloomel ja poliitikatel ning alati anda LGBT+ inimesi puudutavatel teemadel sisendid ja tagasiside. Lisaks on meil võimalus ja kohustus olla rohujuuretasandil kogukonna murede ärakuulajad ja võimaluste piires ka lahendajad.
Koos põhiuuringu tulemustega on FRA avaldanud ulatusliku veebipõhise andmesirvimisvahendi, mis võimaldab andmeid filtreerida riigi, küsimuse ning LGBTI-inimeste rühma lõikes. Ingliskeelset ülevaadet Eesti tulemustest saab lugeda siin.