.png)
Eelmise aasta detsembris ilmus uudis, et EKRE päris Tallinna Haridusametilt põhjalikult aru selle kohta, miks ja kuidas sattusid õpilased kinos Sõprus “Klassiga kinno” programmis linastuvat filmi “Kapist välja” vaatama. EKRE soovis teada muu hulgas õpilaste arvu, mis koolides nad õpivad, kust koolid filmi kohta infot said ning lisaks paluti ülevaadet koolides toimunud seksuaalvähemusi käsitlevatest tegevustest.
Eesti LGBT Ühing taunis Haridusameti otsust edastada kõik küsimused koolijuhtidele, sest “ükski erakond ei tohi dikteerida, milliseid õppemeetodeid koolides õppekava täitmiseks kasutatakse” ning avaldas muret, et koolijuhtidele päringuid tehes saadeti “haridusasutustele ja laiemale avalikkusele sõnum, et koolid ei tohi ise otsustada õppekavade täitmiseks kasutatavate õppemeetodite ning üldinimlike väärtuste õppetöös kajastamise üle.”
Ühingu otsepöördumises küsisime Haridusametilt, miks otsustati jätta toetamata LGBT+ noored ja LGBT+ teemade käsitlemine tunnis ning kas Haridusamet ei pea nende teemade käsitlemist koolitunnis ja ühtlasi LGBT+ noorte toetamist oluliseks. Paraku ei saanud me sellele selgitust, kuna vastuses mainiti vaid seda, et koolide õppekava lähtub riiklikust õppekavast, mille täitmist korraldab kool. Ometi viitas sellele oma kommentaaris ka ühing just seetõttu, et üks erakond otsustas koolide töökorraldusse sekkuda.
Eelnevast tulenevalt uurisime ka, miks otsustas Haridusamet sellise päringu tegemise kasuks, kui koolidel on õigus kasutada õppetööks erinevaid meetodeid ja riikliku õppekava sisu ei rikutud ning EKRE fraktsiooni päringule oleks saanud vastata ka koolijuhtidelt eraldi aru pärimata. Sellele küsimusele vastati lühidalt, et linnavolinike arupärimistele vastamine on ametile kohustuslik.
Kahjuks ei kajastu Haridusameti vastustest seda, mida mitte ainult Eesti LGBT Ühing, vaid eelkõige koolides õppivad LGBT+ noored ja neid toetavad koolitöötajad teada soovivad. Kõigile õpilastele peab turvalise õpikeskkonna tagama tõepoolest eelkõige kool ja selle juhtkond, kuid avaliku asutusena on ka Haridusameti tegudel ja seisukohtadel suur mõju. Jättes kaitsmata LGBT+ teemade käsitlemise vajalikkus, saadeti LGBT+ noortele sõnum, et neid puudutavad küsimused ei ole olulised või on lausa häbiväärsed. Samuti oli see signaal õpetajatele, justkui oleks nende valitud õppesisu ja -meetodid ebasobivad.
Mainitud kinoskäik on viimase aasta jooksul üks kolmest avalikuks saanud juhtumist, kui LGBT+ õpilasi diskrimineeritakse või alavääristatakse. Eesti LGBT Ühingule tekitab see tendents muret, mistõttu oleme tugevdanud koostööd erinevate inimõiguste ning laste ja noortega tegelevate organisatsioonidega, et koos kaitsta noorte õigusi ning tagada turvaline koolikeskkond igale õpilasele. Vajadus selle järele ilmnes teravalt ühingu 2018. aasta suvel läbiviidud koolikeskkonna uuringus, milles LGBT+ õpilased vastasid küsimustele kiusamise, ahistamise, LGBT+ teemade käsitlemise ja oma turvalisuse kohta. Uuringu tulemused avalikustame 2019. aasta teises pooles.
Kaanepilt: Filmi "Kapist välja" reklaam. Allikas: Kino Sõprus
#noored #lapsed #haridus #diskrimineerimine #poliitika #vaen