.png)
Kuna igaüks meist panustab ühel või teisel viisil ühiskonna tugevusse ja arengusse, võiks eeldada, et me kõik end oma riigis ka turvaliselt ning võrdse ja täisväärtusliku ühiskonna liikmena tunneme. Ometi ei ole meie vabariigis kõik päriselt vabad: inimesi diskrimineeritakse erinevate omaduste tõttu tööl, koolis, teenuste saamisel, mõned kogevad seetõttu lausa vägivalda.
Õiglasema ühiskonna nimel töötavad igapäevaselt mitmed huvikaitseorganisatsioonid, kes esindavad erinevaid inimrühmasid. Organisatsioonid üksi aga ei suuda vajalikke muutusi luua, mistõttu on ääretult oluline, et kogukonnad, keda organisatsioonid esindavad, muutuse loomises samuti osaleda saaks.
Üheks selliseks organisatsiooniks on Eesti LGBT Ühing, mis seisab LGBT+ (lesbide, geide, biseksuaalsete, transsooliste ja muu seksuaal- ja sooidentiteediga) inimeste ja nende lähedaste heaolu ning huvide eest, tehes huvikaitse-, haridus-, teavitus- ja kogukonnatööd. Lisaks kogukonnale tugiteenuste pakkumisele ja avalikkuse teadlikkuse parandamisele teeme me aktiivselt tööd ka huvikaitse valdkonnas. Huvikaitseorganisatsioonina on meie töö esindada LGBT+ kogukondade huvisid riigi ja laiema maailma ees. Meie ülesanne on parandada kogukonna üldist heaolu Eestis, näiteks panustada inimesi võrdselt kohtlevasse seadusloomesse, jagada laiemale avalikkusele teaduspõhist infot ja inimeste lugusid ning parandada kogukonna inimeste ligipääsu teenustele.
Juba ammu ei pea Eesti riik inimõigustega seotud küsimustele üksi vastuseid otsima, sest kuulume rahvusvahelisse kogukonda ja mitmetesse erinevatesse organisatsioonidesse, kes aitavad meil olukorda analüüsida ja lahendusi leida. Üks sellistest organisatsioonidest on ÜRO, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja koostöö tagamine, inimõiguste kaitsmine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
ÜRO liikmena peab Eesti perioodiliselt esitama ülevaatuse inimõiguste olukorra kohta meie riigis. Selleks koostab ja esitab valitsus enda parima teadmise põhjal aruande, mis aga ei pruugi täies mahus Eestis elavate erinevate gruppide reaalset olukorda peegeldada. Selleks, et ÜRO saaks täieliku ülevaate riigi olukorra kohta, koostavad huvikaitseorganisatsioonid oma variraporti. Tänavu tehakse seda Eestis esimest korda, koostajaks võrdse kohtlemise võrgustik.
Variraporti tähtsust saab näitlikustada kooseluseadusega. Ametlikult on riik taganud samast soost perekondadele teistega võrdsed võimalused. Kooseluseadus kehtib juba aastaid ning samast soost paaridel on võimalik oma suhet kooselulepinguga ametlikult reguleerida. Tundub justkui, et riik on oma kohuse täitnud ja taganud kõigile Eesti elanikele perekonda puudutavatel teemadel võrdsed õigused ja võimalused.
Tegelikult nii ei ole. Kooseluseadus on vastu võetud rakendusaktideta, mis tähendab, et seaduse toimimine on reaalsuses jäetud inimese enda ülesandeks. Riigi kohustus tagada toimiv õigusakt ei ole täidetud ning seaduse kasutaja peab enda ja teiste raha ja aega kulutades läbima juriidilise rägastiku selleks, et hoopis kohtusüsteem riigi loodud lüngad täidaks.
Taoliste olukordade lahendamise nimel töötab ka Eesti LGBT Ühing. Iga päev jõuavad meieni erinevad kogukonda puudutavad probleemid. Kohtume inimestega üritustel, meile kirjutatakse ja helistatakse, samuti suhtleme teiste aktivistide ja spetsialistidega. LGBT+ kogukonnas nagu igas teiseski on esindatud erinevad elulised olukorrad, mis puudutavad näiteks pere loomist ja omaste hooldamist või terviseteenuste ja hariduse kvaliteeti. Seetõttu võib kindel olla, et on hulk kogukonna liikmeid, kes vajavad abi ning kes meieni veel jõudnud ei ole.
Kes end nüüd ära tunneb, võib meiega ühendust võtta, aga kindlasti anda ka oma sisendi ÜRO inimõiguste ülevaatusele. Seda saab teha veebis lühikese küsimustiku kaudu. Küsimustik on anonüümne, kuid kui soovid saada nõu või vastuseid, võta ühendust sobiva võrdse kohtlemise võrgustiku liikmega või kirjuta meile ja me aitame sind.
Aili Kala on Eesti LGBT Ühingu jurist ja huvikaitseekspert.