Otsingu tulemused

Pakume koolitusi ja ühingu tutvustust eri valdkondade spetsialistidele, organisatsioonidele ja ettevõtetele. Võta ühendust! Koolitused Eesti LGBT Ühingult on võimalik tellida koolitusi, mis aitavad eri valdkondade spetsialistidel paremini mõista LGBT+ inimeste olukorda, küsimusi ja võimalikke probleeme. Need teadmised aitavad analüüsida oma keskkonda ja ammutada ideid, kuidas luua LGBT+ inimestele võimalikult turvaline keskkond. Eesti LGBT Ühing on koolitanud noorsootöötajaid, õpetajaid ja teisi koolitöötajaid, psühholooge ja teisi vaimse tervise spetsialiste, meditsiinitöötajaid ning ettevõtteid. Koolituse täpse sisu, pikkuse ja tasu saame iga soovijaga eraldi kokku leppida. Koolituse tellimiseks võta meiega ühendust aadressil info@lgbt.ee . Haridustöötajad Koolitus õpetajatele ja teistele koolitöötajatele, noorsootöötajatele ning valdkonna tudengitele Loe lähemalt Vaimse tervise spetsialistid Koolitus psühholoogidele, psühhiaatritele ja valdkonna tudengitele Loe lähemalt Meditsiinitöötajad Koolitus arstidele, õdedele, teistele meditsiinitöötajatele ja -tudengitele Loe lähemalt

Ühingu keskuses toimuvad üritused, koolitused ja nõustamine. Tule külla! Ankur teenused Keskus Eesti LGBT Ühingu keskus ühendab LGBT+ inimesi ja nende lähedasi ning nende küsimusi, mõtteid, muresid ja soove. Keskus asub Tallinnas, aadressil Kaarli pst 5–1. Kui soovid keskust külastada, siis anna meile teada aadressil info@lgbt.ee ja lepime koos aja kokku!

Eesti LGBT Ühingu näitus "See on fucked" toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Rändav näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Telli näitus oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Näitus "See on fucked " Näitus "See on fucked " toob publikuni LGBT+ noorte kogemused koolist ja elust laiemalt. Näiteks on 68% LGBT+ õpilastest oma soolise eneseväljenduse tõttu koolis vaimset vägivalda kogenud. See on fakt. Näitus avab päris inimeste lugusid taoliste numbrite taga. Lisaks lugude lugemisele saab neid ka kuulata nii näitusel kui ka samateemalise kampaania lehel turvalinekool.ee . Näitus on valminud koostöös agentuuriga Optimist. Lisaks panustasid sellesse originaalteostega kunstnikud Karl Joonas Alamaa ja Vira Takinada. See näitus on loodud rändama. Telli see oma kooli, kontorisse või üritusele, et lähedalt kogeda LGBT+ noorte lugusid ja emotsioone. Koolidele saame lisaks saata ka eri ainete õpetajate koostatud ja näitust täiendavad tunnikavad, et õpilastega sisukat arutelu pidada. Näituse suurust saab muuta vastavalt vajadusele. Huvi korral kirjuta info@lgbt.ee .

ERRi nõukogu esimehe väljaütlemine samast soost vanematega perede kohta on sobimatu ja ebaeetiline, kuna see on isiklike eelistuste esitamine maksumaksja rahastatud institutsiooni seisukohana. Erinevate peremudellite väljaarvamine Eesti väärtusruumist on vaenav ega peegelda ühiskonna tegelikku mitmekesisust ning samal ajal kahjustab ka avaliku ringhäälingu usaldusväärsust. ERR-i järelevarveorganina peab nõukogu esimees tagama, et organisatsioon tegutseb sõltumatult, erapooletult ja kooskõlas põhiseaduslike väärtustega. Perekondade kaitse on Eesti põhiseaduses selgelt sätestatud, mistõttu on ka avalik-õigusliku ringhäälingu kohus kajastada kõiki peremudeleid. Kui palju on Veidemann näinud või kuulnud samast soost vanematega perekondi rahvusringhäälingu kanalitel peale viimatise isadepäeva saate? Riik on kehtestanud abieluvõrdsuse, mis seadustab samast soost vanematega perede kooselu ning näitab selgelt, milline väärtusruum Eestis kehtib. Viimaste aastate küsitlused näitavad, et abieluvõrdsus on üha enam toetatud ning see trend on olnud tõusvas joones alates kooseluseaduse vastuvõtmisest. Väide, et 99% inimestest käsitleb perekonda ainult mehe ja naise kooslusena, on lahmiv ja meelevaldne. Kust sellised numbrid? Riigikantselei 2023. aasta avaliku arvamuse seire näitas, et 59% Eesti elanikest toetab abieluvõrdsust. On palju peresid, kus lapsed kasvavad armastuses ja turvalisuses, ning nende perede õnn ei sõltu kellegi isiklikest väärtustest. Siiski aga saavad samast soost vanematega peredes kasvavad lapsed selliste väljaütlemiste tõttu signaali, et nende pered on valed ega ei sobi Eesti väärtusruumi. Ja millise sõnumi saavad noored, kes tunnevad, et soovivad olla suhtes endaga samast soost inimesega, kui rahvusringhäälingu juhtorgani liige ütleb, et „lapsed tuleks eemal hoida niisugustest suhetest“ ja et tuumikperekond on vaid „mees, naine ja lapsed“. Samal ajal aga ei ole ERR-i nõukogu esimehel olnud mahti isadepäeva avalikus sõnavõtus hukka mõista laste väärkohtlemist või hooletusse jätmist perekondades. Kas see pole mitte sõnum, mida ühiskonnas peaksime tõepoolest üleval hoidma – meie väärtusruum on laste turvalisus ja hool perekondades, olenemata selle mudelist. Ja oluline tuumikperekond on perekond, kus lapsed on hoitud ja armastatud, just selliselt nagu nägime hommikusaates Hildat ja Hubertit. Aili Kala Eesti LGBT Ühingu juhtatuse liige ja kolme lapse ema

Augusti lõpus tuli välja uus sotsiaalministri määrus, mis reguleerib soolise ülemineku toiminguid. See on väga oodatud muudatus, sest eelmine määrus oli aastast 1999 ning seetõttu aegunud ja patologiseeriv nii sisult kui sõnavaralt. Määruse koostamise protsessis tegime koos Soouuringute keskusega Dike ja Eesti Transinimeste Ühinguga ühiselt oma ettepanekud määruse esialgse eelnõu muutmiseks. Neid ettepanekuid toetasid ka Feministeerium, Mõttekoda Praxis ja Võrdse kohtlemise võrgustik. Rõõmustame, et meie tagasisidega arvestati ja ettepanekud võeti märkimisväärses osas vastu. Küll aga oleme saanud signaale, et määrusesse läinud muutused ei ole veel praktikasse jõudnud. Meie esimeseks sammuks on nüüd kohtuda erinevate osapooltega – arstliku ekspertiisikomisjoni, arstide ja ministeeriumiga ning töötada selle nimel, et uue määruse sätted kujuneksid ka reaalseks praktikaks – nii nagu olid need kavandatud transinimeste parimate huvide kaitseks. Uue määrusega saab tutvuda siin – https://www.riigiteataja.ee/akt/126082025011 . Hoiame teid arengutega kursis ning kutsume teid jagama oma kogemusi arstide ja komisjoniga, kirjutades Eevale (eeva@lgbt.ee) või Ailile (aili@lgbt.ee). Teie panus aitab meil paremini mõista kitsaskohti ja teha ministeeriumile asjakohaseid ettepanekuid.

Saatekülalised koos saatejuhi Kristiinaga (keskel). Foto: IDA Radio Kuna geide päeva kalendris ei ole, pühendame muidu tähtpäevatu augusti saate just neile. Külas on karukultuuri festivali Tallinn Bearty korraldaja Alvar Ameljušenko ning ühingu kogemusnõustaja ja Eesti Inimõiguste Keskuse assistent Joosep. Noorem Joosep ja vanem Alvar jagavad mõtteid, kogemusi ja oletusi, miks geimehed on just sellised, nagu nad on. Kuidas mõjutab kohalik ajalugu geide enesekuvandit? Millist rolli mängivad geid LGBT+ kogukonnas? Milline on nende enda kogukond? Millised on seksuaalse vabaduse kultuuri plussid ja miinused? Tuleb välja, et ühiskondlikku arvamust geimeestest kujundavad erinevad struktuurid alates meediast kuni hariduseni, ning see arvamus on sageli silmakirjalik ja vastuoluline. Samal ajal seisavad geimehed silmitsi geikultuuris kujunevate normidega, mis ka kõigile ei sobi. Nii kohtubki üldinimlik kuuluvustunde otsing subkultuuriliste nüansside ja vähemuse tegelikkusega. Kõiki “Argieluvõrdsuse” osasid saad kuulata IDA raadio kodulehel ja Spotify’s . Oleme eetris iga nelja nädala tagant esmaspäeviti kell 15. Igas saates vastame ka kuulaja küsimusele, mille saad esitada meie Instagrami stoori kaudu. Jälgi meie kontot @lgbt.ee , et silma peal hoida! Märkus . Saates kasutas üks külaline mõistet "soovahetus", mis ei ole korrektne. Õige on rääkida soolisest üleminekust, sest inimene ei vaheta ega muuda oma sugu, vaid elab vastavalt oma (tunnetuslikule) soole. Mõistete kohta saab lähemalt lugeda meie sõnastikust .